Kuulsuse raske taak

Mäletate seda eilset postitust, kus ma jagasin materjali ametlikust kohtutoimikust ja vägivallatseja enda tollal avalikult Facebookiseinalt, kus ta ise oma süüd tunnistas ja kirjutas muuhulgas kommentaarides, kuidas ta eksi võõrustab ja Tinderist sõpru otsib? Selle postituse peale ärkas staarstalker Roland Hein, kes juba pikki aastaid purjus peaga (st igal õhtul) erinevaid naisblogijaid ahistab (üks blogija on tema pärast põhimõtteliselt blogimise lõpetanud), ja saatis mulle sellise ähvarduskirja:

received_503738150408526

Nii et võite popkorni välja otsida ja teate, kelle ukse taha koputama minna, kui ma kaduma jään (ta ise seda lahti ei tee, aga emme, kellega ta muidugi koos elab, tuleb vahel uksele, et käsi ringutada ja öelda, et ta ei saa midagi teha, kui poiss ikka ravimeid ei võta).

Mul oli üks vana postitus, kus ma temast kirjutasin, mille ma tookord tema palvel nähtamatuks panin, peaks selle jälle üles otsima, oleks selgelt silma ees, mitu aastat see jama juba kestab.

Neile, kes nüüd tahavad küsida, et “omg, aga politsei” – see teine blogija suhtles korduvalt nii veebipolitsei kui tavalisega, vastus on, et kuni pole ohtu elule v otseseid tapmisähvardusi (st kuni ta lihtsalt kirjutab erameilides ja oma isiklikus blogis, et sa oled lits), on nende meelest kõik ok ning ainus lahendus on maksta ja kohtusse pöörduda. Veits nagu see “miks sa vägivallatsejat maha ei jäta” – lähenemiskeelu taotlemiseks tuleb esmalt maksta 50 eurot riigilõivu ja siis hakatakse asja alles arutama. Kas üllatab kedagi, kui miinimumpalgaga naine seda maksta ei taha, eriti teades, et enamasti taotlust ei rahuldata? Ahistamisega sama lugu, kui tahad, et keegi ahistajale laksu annaks ja ütleks, et jäta noored naised rahule, pead esmalt ise maksma. Ja kui veab, siis tehakse talle trahvi, mille ta papa-mamma nagunii kinni maksavad, kui nad teda siiani potitanud on. Elu.

Täiendus: sain teada, et alated 2018. aasta algusest on olemas selline asi nagu ahistav jälitamine, mille alla see tegevus kvalifitseerub. Rõõm kuulda, et vajadusel saab nüüd vähemalt politseisse minna.

Korduva piinamise eest neli kuud reaalset vangistust

View this post on Instagram

#strangolamento #strangling

A post shared by Salvatore Omaggio (@sal_maggio97) on

Ehk tavapärane Eesti kohtupraktika. Alguses ma lasin selliste kuritegude puhul Cyrusel arvata, palju inimene karistuseks sai, sest noh, tegu on millegagi, mille eest USAs julgelt kümme aastat kinni istuks. Aga nüüdseks on ta vastus alati “paar kuud ilmselt?” – ja see on ju alati õige vastus.

Ehk siis lugu lühidalt – Daniel Sepp, kelle isik ilmselt pole väga oluline, sai just kolm aastat tingimisi (sellest neli kuud reaalselt vangis) selle eest, et umbes kaheksa kuu vältel süstemaatiliselt piinas oma elukaaslast (link kohtulahendile). Ütlen “piinas”, mitte “peksis”, sest kuigi peksu oli ka, on “piinamine” siiski ainus normaalne sõna, kui me räägime olukorrast, kus mees kägistab oma naist, kuni see teadvuse kaotab, ootab, kuni ta silmad lahti teeb, ja siis hakkab uuesti kägistama. Lisaks tavapärasele kägistamisele ja padjaga lämmastamisele oli mängus ka waterboarding, st nägu kaetakse rätikuga ja siis hakatakse suu ja nina peale vett kallama – ehk siis inimene lasi fantaasial lennata, ei läinud liiga ühekülgseks.

Kuna hüsteerilised naised ei meeldi kellelegi, räägime kuivadest numbritest. Koduvägivallaohvril on ca kümme korda suurem tõenäosus oma partneri käe läbi surma saada kui rahulikku pereelu elaval inimesel. Suur hulk neist mõrvadest pannakse toime siis, kui ohver lahkuda üritab. Kägistamine on kõige hullem “ohumärk”, st statistiliselt tähendab see kõige suuremat tõenäosust, et sind tapetakse ära. Ja see ei ole paar protsenti suurem – näiteks selles valimis siin esines varasemat kägistamist 45% mõrvakatsete ja 43% lõpule viidud mõrvade puhul. Kägistamine tähendab umbes kuus korda suuremat tõenäosust, et asi jõuab mõrva või vähemalt mõrvakatseni.

Ehk siis väga lihtsustatult ja otse öeldes – kui sa saad paar korda kuus peksa, võid sa talle andestada ja kui sul ainult kannatust on, siis tõenäoliselt andestad ka kahekümne aasta pärast, kuigi vägivallatseja on muutunud sadistlikumaks ja/või vägivallaepisoodid sagedasemaks. Kui su kallim sind kägistab ja sa andestad, ei ole sa tõenäoliselt varsti enam elus, et uuesti andestada. Ja samas ei julge koduvägivalla ohver tihti lahkuda, sest kardetakse, et vägivallatseja otsib ta üles ja tapab ta ära. See on igal pool õigustatud hirm, aga eriti Eestis ja eriti ühiste laste korral – Eestis on väga raske lähenemiskeeldu saada. Veel hullem, kui vale inimesega lapsed said – kui paaril on ühised lapsed, ei anta seda põhimõtteliselt üldse, sest lapsevanema õigus oma lastega kohtuda on olulisem  kui vägivallaohvri õigus füüsilisele puutumatusele. Eestis on igal aastal ajakirjanduses mõni sarnane tapmislugu, nii et see on igati õigustatud hirm. (Proovisin üles leida seda, kus naine käis politseis kurtmas, et kardab oma elu pärast, aga politsei saatis ta põhimõtteliselt pikalt, nii et perele jäi matuste korraldamise rõõm, aga hetkel ei leidnud – kui keegi leiab, jagage linki.)

View this post on Instagram

The abuse cycle 🕊 * This will help you recognise where you are at any given point. * There is always a calm before the storm. * Try not to mistake that for ‘good times’. * As they’re just a dormant phase before you experience further abuse. * Try not to get comfortable in the honeymoon phase. * It’ll only set you up for more hurt, disappointment and ultimately abuse. * I personally feel that each time you go through the cycle, the next is worse. * To get started on your healing journey go to my bio 👉❤️ @narc_proof_and_thriving and click the link to book your Narc Proof & Thriving healing session. * #abuse #breakyoursilence #speakyourtruth #abusecycle #hiddenabuse #toxicrelationships #abusiverelationship #abusiveparents #narcissisticparent #narcissisticabuserecovery #abusesurvivor #narcissisticabuse #breakthesilence #raiseawareness #emotionalabuse #domesticabuse #domesticviolence #narcissisticabusesurvivor #emotionalabusesurvivor #domesticabusesurvivor #survivor #empath #lightworker #intuitivehealer #healer #selflove #codependent #traumabonding #lackofselflove #narcproofandthriving

A post shared by Abusive Relationship Recovery (@narc_proof_and_thriving) on

Lihtsalt selle juhtumiga seoses tahaks taas meelde tuletada, et vägivallatseja üldiselt ei muutu. St on teatud inimesed, kes noore ja lollina lähevad endast välja, aga siis tuleb mõistus pähe (üldiselt uue kaaslasega, kuni ohver pole ära läinud, pole kaotus piisavalt suur, et vigadest õppida). Aga me räägime hetkel olukorrast, kus kuriteoepisoodide kuupäevi ja kirjeldusi vaadates on selgelt näha, et tegu on nö õpikunäitega, kus vägivald toimub tsüklitena, episoodid üldiselt kestavad 2-3 päeva järjest ning seejärel on kaks nädalat (vahel erandkorras suisa kuu aega) rahu, mille käigus mees kindlasti käitus väga armastavalt, kuni järgmise korrani. Vägivald eskaleerus nii sageduses kui ka räiguses, kuni ohver ei pidanud vastu ja põgenes. Kui sul on tunne, et selline tsüklilisus (ka ilma füüsilise vägivallata) iseloomustab ka sinu suhet, loe eesti keeles juurde näiteks siit.

Miks ma sellest kirjutan? Sest Daniel Sepp on oma Facebooki lehel teinud PR-iõpikusse tulekahjude kustutamise näiteks sobiva postituse, kus võtab kogu süü omaks, väidab, et on nüüd aru saanud, et nii hästi ei sobi, ja ütleb, et temast saab nüüd parem inimene, kes tahab teisi aidata. Tundub absurdne, eks? Ja sellest hoolimata on seal mitu naist, kes jätavad kommentaare, kus kurjustavad inimestega, kes ei ürita mõista, sest “igaüks väärib uut võimalust”. Nii et ma tahtsin igaks juhuks veel kord öelda, et on väga tore, kui keegi üritab inimestes parimat näha, aga isiksushäire EI lähe ära. Kui sa oled teadlikult suhtes nartsissistiga, siis sa peadki endale teadvustama, et see suhe kestab nii kaua, kuni see talle sobib. Kui sa alustad suhet SELLISE inimesega, siis on ainult aja küsimus, millal sinul padi näos on, sest siin ei olnud tegu ühe vihahooga, siin oli tegu süstemaatilise eskaleeruva vägivallaga. Tõenäoliselt on tal mingi empaatiapuue. Võib-olla ta isegi naudib selliseid asju. Ja need ei ole asjad, mis muutuvad, üks kõik, kui väga sa armastad ja toetad või mis need lollused on, mida naised ütlevad.

Daniel näiteks kirjutas kohe pärast vanglast välja saamist 19aastasele neiule, et:

whatthehell

Kommentaaridest tuli ka mitte eriti üllatuslikult välja, et väidetavalt on ta oma elu jooksul juba korduvalt muutuda otsustanud ning teiseks (nagu pildilt näha), et ta üritab naisi endale külla kutsuda, mainimata, et nad peavad kodus kohtuma, sest ta kannab moekat jalavõru ja ei tohi hetkel niisama kodust väljas käia. Ärevushäire, kohtulik karistus eksi pideva piinamise eest, poteito-potaato, eks ole. Noh ja igasugused asjad, mille muidu liigitaks tiinekate imelikuks plämaks, kui praegusi sündmusi poleks – et ta on aastate eest rääkinud mõrvast kui kunstivormist, et ta armastab oma Twitteris jagada tsitaate pealuust prõksti kõnniteel katki minemas jne. (Iroonilisel kombel vist Sass Henno raamatust, kui ma ei eksi.)

Muide, selle postituse all mainis MITU tema tutvusringkonna naist, et neid kahjuks ei üllata see kohtuotsus, ainult kirjeldatud tegevuste räigus. Ja IKKA on teatud tüüpi naised, kes viskuvad kaitsesse ja teevad “aga uus võimalus!” Või veel hullem, “te olete täpselt samasugused vägivallatsejad, sest see on verbaalne vägivald!” See viimane kõlab täpselt nagu lööja enda argument – selle pärast ei tehtagi vägivallatseja ja ta ohvriga paariteraapiat, et sealt saab värdjas ainult ohvri manipuleerimiseks relvi juurde.

Kui sa sellise ohvriks langed, oled sina kogu eluks katki, aga tema käib neli kuud vangis. Ole targem.

Täiendus: täitsa perses, ta mainis just oma kommentaaris, et tema eks käis tal eile külas, tuleb täna jälle. Ükskõik, kas käib jutt sellest viimasest eksist või mõnest teisest, palun, keegi, õde, sõbranna, ema, kesiganes, kes seda tüdrukut tunneb, rääkige temaga või lööge uimaseks ja pange keldrisse kinni, vähemalt jääb ellu. Ärge laske teda sinna. Ma saan aru, et “igaühel on sõpra vaja ja blablabla”, aga ehk ta võiks vahelduseks MEESsoost suuremate ja tugevamate sõprade õla najal nutta, nii igaks juhuks?

Vandenõuteooria

View this post on Instagram

#kertkingo #väliskaubandusminister #ekre

A post shared by EKRE tõbraste klubi (@ekreklubi) on

Viimasel ajal tundub mulle järjest rohkem (ja ka teised Suured Mõtlejad on sama veendumust väljendanud!), et Kert Kingo ministriks saamine polnud sugugi juhus ega mingi “no selle puhul on natukenegi suurem tõenäosus, et pole vähemalt naisepeksja”, vaid põhjalikult läbimõeldud otsus. Eesmärgiks loomulikult naiste maine nii põhjalikult täis teha, et keskmine valija jääbki uskuma, et vähe sellest, et naistel pole poliitikasse asja, isegi valimisõiguse võiks igaks juhuks uuesti ära võtta. Alustati Monikaga (teise ringi naine suu vahus traditsioonilistest pereväärtustest rääkimas), siis toodi sisse Kert Kingo (kahtlustan, et Riina Solman keelustas sooneutraalsed lapsenimed just temast inspireerituna – saatis kogemata meili härra Kingole vms ja hiljem oli nii häbi, et otsustas kohe seadusega tagada, et edaspidi enam sellist asja ei juhtuks) ning me kõik ootame hirmuga nende järgmist vangerdust. Iga kord, kui ma mõtlen, et enam hullemaks ikka ei lähe, suudavad nad mind üllatada.

wakey

Muidu kurvastan siin selle pärast, et Tartus käimine on nii kallis. Tänased kulud:

  • bussipilet Tartusse (8 eurot)
  • taksosõit bussijaama, kuhu mu kodust jalutaks 15 minutit – ma ei maganud isegi sisse, vaid lihtsalt passisin tühja näoga peeglisse ja mõtlesin, mis elu see on, kus nii vara ärkama peab (5 eurot)
  • lahkuvale bussile järele lehvitamine (tasuta)
  • uus bussipilet (12.20 – see on uskumatu, kuidas inimestele tehakse väga otseselt selgeks, et kui tahad teenindajaga suhelda, maksad rohkem, internetist on sama pilet 20 senti odavam)
  • kosmeetik (11 eurot).

See viimane on minu jaoks teisipidi täiesti uskumatu, nii et ma teen kõik oma iluprotseduurid alati Tartus. Selline hinnavahe lihtsalt ja alati saan kindel olla, et me räägime teenindajaga ühte keelt (ja see on see üks koht, kus ma ei usaldaks venelasi – vene mimmudel on siiani piitspeenikesed kulmud, nagu mitu aastat tagasi moes oli, ma ei lase sellist oma näo kallale).

Ahjaa, uus tass oleks ka peaaegu siin nimekirjas, taas minu oma lollusest – panin tassi lauale ja läksin ise poodi. Korteris, kus on kassid. Teadagi, mis tulemus sai. No ja uue hambaharja pidin ostma, sest unustasin kodust kaasa võtta.

Ja teate, mis veel. Keegi jälle mainis mulle hiljuti, et “ma tegelikult ei loe enam su blogi, sest …” – mis on minu meelest täiesti normaalne, sest ikka huvid muutuvad ning inimesed kaugenevad ja lähenevad vastavalt sellele, kuidas need parajasti klapivad. Aga mind teeb vahel lausa arutult rõõmsaks see, kui inimene, kellega ma iga mõne aja tagant kohtun, mu blogi ei loe – ma saan päriselt vastata küsimusele “mis siis vahepeal toimunud on?”, ilma et ma peaks mõtlema, millest ma veel blogis kirjutanud pole. Vähegi isiklikumatest asjadest ma nagunii blogis kas üldse ei kirjuta või kirjutan hiljem, kui juba selge on, mitte ei laota kõiki hirme ja kahtlusi siia teie ette, aga ikkagi. See kuulsuse taak ( 😀 ) on ikka rusuv, hea on niisama vabalt lobiseda.

View this post on Instagram

This week is climate week in New York, and we couldn’t have said it better. This incredible young woman has had the continued courage to stand up and make her voice heard, and is empowering the next generation to do the same. And to anyone who tries to belittle her just take heed with how she dealt with a certain tweet, and bigger than life bully, earlier this week 🙌 Image 2: thank you to @mimmav for bringing this fantastic article containing this quote to our attention. https://www.irishtimes.com/life-and-style/people/why-is-greta-thunberg-so-triggering-for-certain-men-1.4002264 REPOST: Thank you @jenniferoc for your beautiful piece in the @irishtimesnews . A subtle description of the insecurity of the dinosaur politicians who are still denying climate change. #gretathunbergforpresident @gretathunberg #thereisnoplanetb … #gretathunberg #climatechangeisreal #climatechange #climatestrike #climateweekNYC #materialrevolution #science #biofabricate #futurematerials #materialinnovation #newmaterials #sustainable #sustainability

A post shared by Biofabricate (@biofabricate) on

P.S. See Greta teema, mida ma muidu väga ei jälgi, sest minu vanuses enam ei usu, et selline asi tooks kaasa reaalsed muudatused või et õnnestuks Trump päriselt vangi saata (või kas või tagandada) või et isegi Ratast õnnestuks ametist tagandada. Sellest pole midagi, noored peavadki raevukad ja ideoloogilised olema, oleks kurb, kui nad seda poleks. Ja vahel mõni neist muudabki maailma, sellal kui kuivikud kahtlevalt pead raputavad. Aga minu jaoks on hämmastav hoopis see, kui paljud inimesed on hakanud internetis kasutama argumenti “kuidas ta küll koolist puududa saab!” Pooled neist lõpetamata keskharidusega mehed, teine pool kuivikutest tädid. Krt, tegu on noore inimesega, las ta elab natuke. Ma võtsin keskkoolis ikka väga vabalt, ikka olen suutnud kuidagi 2,5 (nüüd juba natuke rohkem!) magistrikraadi saada. Kuni inimene vangi ei satu või heroiini ei süsti, siis see, et ta 16aastaselt natuke lõbutseb, ei riku ta tulevikku. Ja noh, kui ka tema ainsaks mõjuks jääb see, et minusugune mõtleb poes, enne kui kolmanda kilekoti võtab, on see ikkagi suur asi.

Miks kõik nii halvasti on?

Ükskord elus ei räägi ma iseendast, ma tahaks loota, et mina saan varsti terveks, sest mul on juba parem olla, kui eile. Eile oli nimelt see päev, kus tatt ninast pähe jõudis. Hommikul esimese hooga ei saanud arugi, läksin rõõmsalt Maximasse hommikusööki ostma ning maha kükitades avastasin, et püsti saada on raske ja kõik keerleb. Kuna me kumbki ei suuda ette planeerida, on meil nimelt kodus veedetud hommikutel tavaliselt selline süsteem, et mina käin poes ja tema koristab kodus ja teeb kohvi – mis sobib meile mõlemale, sest tema ei viitsi end eriti liigutada ja mul ei ole nii palju kannatust, et selle kohvi juures vahu ärakorjamiseks täpselt kuus minutit passida jne. Selle asja ainus miinus ongi see, et minusugune tank tihti laseb automaatpiloodil ja seda, et kehv on olla, ei avastagi enne kui poole tegevuse pealt.

Igatahes. Kuna oli selge, et mitte mingit mõttetööd teha ma hetkel ei suuda, siis vaatasime ära teise hooaja sarjast The Man in the High Castle – mille point on siis see, et Saksamaa võitis Teise maailmasõja ning USA on jagatud neutraalseks tsooniks, Natsi-Saksamaa osaks ja japside osaks. Ja ma selgelt mäletan, et esimene hooaeg oli normaalsem, teises hooajas me mingil hetkel ei pidanud vastu, tõime köögist pudeli veini ja mängisime joomismängu teemal “iga kord, kui Juliana nutab, võtame lonksu”. Ma teise klaasi järel ütlesin, et mulle vist aitab, sest ta nuttis lihtsalt KOGU AEG, oli siis põhjust või mitte. Ainult üks pidev ulumine kogu aeg. Rääkimata sellest, et ta oli lisaks kõigele muule nii kehv girlfriend, et no nii see red pill sünnib, eks ole.

Minu lemmiktsitaat sellest sarjast on igatahes “If you have a problem with Hitler, you have a problem with me, buddy!” Kavatsen seda igas sobimatus (sest ühtki sobivat olukorda ei suuda ma ette kujutada) olukorras kasutama hakata.

Teiseks. Ma loen praegu “Purunenud maa” triloogiat (teate küll, see, mis “Viienda aastaajaga” algab). Fantaasiakirjandus, kus vaadatakse, kuidas inimesed maailmalõpuoludes hakkama saavad. Nii et see ütleb juba ära, et ilmselt nalja ja naeru on neis raamatutes vähe – aga tegelikult on VEEL vähem, kui mõni ehk ootaks, ikka VÄGA tumedad on need raamatut. No ja “Tiamat’s Wrath” ootab, mis kindlasti ka roosiaedadest ei räägi.

Tunnen lihtsalt vahepeal, et tahaks vahelduseks midagi ilusat ja head ka. Kaua ma tarbin ainult infot selle kohta, kuidas kõik on halvasti ja kõik surevad, aga ei!, mõni jääb ka lihtsalt vigaseks, aga ei!, see on veel hullem, sest nüüd ta sureb lihtsalt aeglasemalt! Kus on moodsad kutsud ja kassipojad? Pean Lõvikuninga uusversiooni vaatama vist. 😀

Häid uudiseid ka

Paari päeva eest üritasin juba guugeldada, kuidas sellel Aimaril läheb, kes Poolasse geeniravile tahtis, aga ei leidnud kuskilt midagi, ainult ühe mitme nädala taguse uudise selle kohta, kui palju tol hetkel raha koos oli. Aga täna oli Postimehes uudis, et operatsioon on juba tehtud, tekkisid küll mõned tüsistused, aga nüüdseks on ta juba kodusele ravile lubatud.

Mis mind väga üllatas, oli see, et kogu maailmas põeb seda haigust väidetavalt 123 inimest – ja samas on ainuüksi Eestist sel aastal kolm inimest Lastefondi toega Poola geeniravile saadetud. Kuidas nii haruldase haigusega inimesi just Eestis nii palju on? Kas siin diagnoositakse paremini või suudetakse neid kauem elus hoida või on esinemissagedus miskipärast Eestis suurem? Seda viimast ei tahaks väga uskuda, kui mujal sellele ravi välja töötatakse.

Muidu olen selline nohune ja köhane, aga ei kurda, sest kodus passimine tähendab hetkel seda, et saab kodutöödega tegeleda. Mul on üks aine, kus ma tahaks põhimõtteliselt KÕIK semestri alguses ette ära teha, et saaks edaspidi rahulikult muudele asjadele pühenduda ja ei peaks nii palju rööprähklema. Aga nagu te ehk mäletate, võtsin ma kunagi tasuta internetikursust õppima õppimiseks – ma ei ole üksi, kui ma ütlen, et tõesti on hea kursus, sest tänaseks on sellest saanud maailma KÕIGE POPULAARSEM kursus, sest imselgelt paljud teised inimesed tahavad ka õppima õppida. See on jätkuvalt tasuta ja ma jätkuvalt soovitan, aga ise hakkasin just võtma ka selle sama tädi (jätkuvalt tasuta) kursust Mindshift, mis põhimõtteliselt puudutab seda sama teemat. Nii et kui kellelgi huvi on, siis teate, et see on olemas. Mõlemad on sellised naljakad kursused, kus tundub, et inimestel on tõesti olnud lõbus neid teha. Ja no vanurite moevalikud ja naljakad videod ajavad naerma küll, aga samas jääb jälle paremini meelde ka.

Influentser arvustab tehnikavidinat

Nagu ma siin hiljuti rääkisin, tellisin netist endale telefoni käsitlemiseks abimehe. Tavaliselt on sellised asjad KURADIMA kallid (mõelge 700 eurot ja üle), nii et sellest seitse korda odavamat hinda nähes otsustasin osa oma kvartaliboonusest iseenda nunnutamisele kulutada. Kulutada, sest üllataval kombel selgus, et esiteks pole ameeriklased Eestist kuulnudki ja teiseks polevat 341 jälgijat tasuta mandi saamiseks piisav. Täiesti uskumatud matsid, nagu kogemus näitab, ei tunneks nad staari siis ka ära, kui see neile kerjakirja saadaks, koos pildiga iseenda tühjadest pihkudest.

Jätka lugemist

Ah, ma juba mõtlesingi, kus ta jokutab

Kes tunneb, et on täiega pangaduskunn, aga postitust ei viitsi lugeda, lugege ainult viimast lõiku ja andke nõu.

Sügisväsimus on siin, et jääda! See tundub täiesti suletud ring. Ärkan üles, näen, et väljas on täiesti hall. Juba on nii külm, et teki alt ei taha välja tulla. Lähed sooja duši alla, kabiinist välja ei taha astuda. Külm ja nõme tekitab pideva magusaisu, mille peale kaal tõuseb, mille peale tuju langeb, mis tekitab pideva magusaisu, mille peale … Vahepeal olin haige ka, siis on eriti lihtne järgi anda ja iga päev kooki süüa. Selle aasta oktoobris siit vist kõhulihastega puhkusepilte ei tule – täna on taevas sinine, aga neil oli SEBis kamamagustoit ja … 😀

Aga enesetunne on juba mitu nädalat niru, nii et see, et normaalselt pole saanud trenni teha, ajab närvi. Käisin eelmisel neljapäeval isegi kõrvavaluga arsti juures – enamasti valutas natuke, aga näiteks joogat teha üldse ei saanud, sest ette kummardades tekkis kõrvas ja põskkoopas surve, kartsin, et põletik on igemest kuskile edasi liikunud. Arst ütles, et turses on küll nii kõrva kui nina limaskest, aga põletikunäitajad on normis, nii et pidin lihtsalt kolm korda päevas ibukat võtma. Aga no ikka, pidev väsimus, kehv olla, nii ei ole väga palju motivatsiooni rabeleda ka. Nüüd viimased päevad (ravimite mõju all) olid päris kenad, aga samas teeb kurvaks see, et ilmselgelt oli see viimane telkimisnädalavahetus, sest öösel oli ikka väga jahe, kuigi meil on korralikud magamiskotid (mida saab viimases hädas isegi kokku üheks suureks panna, aga seda me üldiselt ei tee, sest Cyrus tahab jahedamat kui mina).

Mul poleks midagi lumise talve vastu, aga selge see, et seda meile enam ei pakuta, nii et ette on teada, et nüüd tuleb kuus-seitse kuud ebameeldivat porist külma. Mitte et ma peaks vinguma, mul on alustuseks mõne nädala pärast puhkus, nii et saan enne oma D-vitamiinilaksu kätte, siis jaksan ehk lumetulekuni jälle vastu pidada. Lihtsalt see esimene arusaam, et suvi on nüüd tõesti läbi, tuleb alati veidi valulikult ja vinguga.

Aga see-eest tundub, et meil on koolis sel semestril tõesti paar päris huvitavat ainet. Ja laupäevad on pea alati vabad! Nii et olen kooliteemadel juba üsna põnevil.

P.S. Käisin täna pangas (SEB) muid asju ajamas ja tädi rääkis mulle muuhulgas, et tema tooks küll oma pensionifondi Swedist SEB indeksifondi üle. Peaks tooma v? Kas üks teeb mind vaeseks ja teine rikkaks? Mul kolmandat sammast nagunii ei ole, teine on, sest see oli kohustuslik. Ja no kust ma ikka olulist elu muutvat nõu küsin, kui oma blogist, ise hakkan tootlust võrdlema jne v? Ilunõu juba sain, ootan seda homset soodukat, et üks ära osta. Kuigi elu on näidanud, et näokreemi kohta nõu küsides võib 30 kommentaari saada vabalt, aga investeerimisalaste küsimustega päris nii libedalt ei lähe. 😀

  • Kategooriad