Sain eelmisel nädalal otse postiahjust sooja raamatu – 15 lugu sellest, kuidas erinevad hirmsate spordialade esindajad hirmuga toime tulevad. Väga huvitav lugemine, seda enam, et siin on ka intervjuud selliste kuulsate ronimismaailma tädidega nagu Catherine Destivelle ja Lynn Hill, keda vist absoluutselt kõik naisronijad teavad – ja üldse on naiste osakaal raamatus suurem, kui ma oodanud oleksin, ca pooleks, tänapäeval on kaasamine ikka oluline, kohe huvitav oli lugeda. Midagi väga uut raamatus ei olnud, peamine on ikka kukkumise harjutamine, visualiseerimine, olukorra analüüsimine (“Mis juhtub, kui ma kukun?”) ja positiivne, aga lühike self-talk, st ütled vajadusel iseendale, et “läheb-läheb” ja lased edasi. See viimane siis eelkõige selle mõttega, et kui on negatiivsed mõtted, siis niisama on neid raske välja lülitada, aga annab positiivsetega välja vahetada.
Ainus asi, mis minu jaoks PÄRIS uus oli, oli see, et ühes peatükis selgitati, et flow harjutamiseks tuleb harjutada mindfulness’i ja just hetkele keskendumist. Tavaliselt räägitakse igal pool ainult sellest, kui oluline see on, aga mitte sellest, kuidas seda saavutada, öeldakse ainult, et see tuleb ajaga. Seda teemat tuleb viimasel ajal söögi alla ja peale, gurude raamatutest, sportlaste omadest ja populaarteaduslikest, nii et tundub, et oma iva siin on. Tuleb ikka Gardenscape maha installida (proovisin seda mängu, kui hambavaluga keskenduda nagunii ei suutnud, pm nagu Farmville, selline totter, aga täiesti sõltuvusttekitav ja mul on seal koer jne, aga samas tunnen, kuidas tapab aega ja ajurakke, nii et juba lubasin täna sellest loobuda – ja Sirru lubas, et ühel ilusal päeval võtame uue koera). St tuleb kasututest asjadest loobuda ja rohkem asjalikega tegeleda.
Mis minu isiklikku hirmu puutub, siis tundub, et mul aitab nagunii ainult harjutamine, harjutamine ja harjutamine. Tuleb kukkuda, kukkuda ja veel kukkuda ning siis läheb tasapisi natuke paremaks. Proovin meeles pidada, et suurtel poistel on nagunii suuremad kukkumised – kui keegi Magnus Midtbø youtube’i jälgib, siis tal on paar viimast videot sellest, kuidas ta oma tavainimesest girlfriendi ka ronipartneriks harjutab. Viimane video on I’m falling for her, nii et seal peab tüdruk otse loomulikult kukkuja julgestamist harjutama ja viimane kukkumine on ikka KORRALIK.
Kõige raskem on tavaliselt ikka sessiooni esimene kukkumine, seda ei taha mitte teha, nii et seal tulevad tõesti appi need pisikesed mantrad stiilis “läheb-läheb” ja “kui kukud, siis kukud”. Aga hea raamat oli, ronijatele, karmima nurga langevarjuritele jms kindlasti huvitav lugemine.
Pärdikute päevaraamat 