Meie kvaliteetajakirjandus Kuuuurija rääkis seekord Erik Orgust – ja ma ei tea, miks, aga terve saate fookus on selles, et tüüp sööb palju magusat ja joob salaja Coca Colat! Ahjaa, see ka, et joob vahepeal rummi (ehk siis ma saan siit aru, et joodik ta ei ole), ja “ei tee üldse nii palju trenni”. (Olgu muuga, kuidas on, aga no ilmselgelt teeb ta piisavalt trenni, seda on ju väliselt näha, mis vormis ta on – öelda, et ta teeb liiga vähe trenni, on absurdne, ilmselgelt teeb nii palju, kui vaja on. Kui oskad vähemaga hakkama saada, on see ainult hea ju.)
Ja mind küll üldse ei huvita, kas toitumisnõustaja ise sööb kommi ja kohukest või mitte – mind isegi ei huvita, kas ta on ise paks. Mind huvitab, kas tal on vastav haridus ja töökogemus erinevate klientidega. Pigem on hea, kui inimene saab aru, et keegi ei suuda 100% tervislikult toituda, ei mina, ei sina, ei keskmine fitness-võistleja. Erik on reaalselt personaaltreeneriks õppinud, koolis käinud, suudab vahet teha suvalisel Elu24 artiklil ja teadustööl. See, et ta suudab oma teadmisi ise praktikas rakendada, on nö kirss koogil (mille ma südamerahuga ära söön). Rääkimata sellest, et need “metsikus koguses” kookide pildid olid täpselt sellised, et ma võiks ka enne päevi vabalt sama koguse kooki üksi näost sisse ajada. 😀 No vanakooli meestel on igasugu bulking faasid ka, kus on väga kalorirohke periood ja hiljem siis piiranguperiood.
Aga see selleks, mis oli minu jaoks MEGAIMELIK, oli see, et mokaotsast mainiti, et ta üritas ka daamidele ette kirjutada, mida nemad või nende lapsed süüa võiksid. No stiilis “kui meie lapse saame, siis TEMA küll maapähklivõid süüa ei või”. Nagu shut your whore mouth, keegi pole küsinud su arvamust. Nii et tundub, et siin on natuke sellist endist alkohoolikut näha, kes nüüd innukalt teiste pitse loeb – ja kui alkoholi puhul on see mingi piirini täiesti arusaadav (ma ütleks ka kallimale, et meie ühisele lapsele sa küll viina andma ei hakka), siis majoneesi või koogi puhul nagu hästi ei lähe enam. Sa oled täiskasvanud inimene, sul ei ole uut isa vaja, näita ust.
Või sama moodi, möödaminnes mainiti, et kirjutas naistele, et “sa oled mu naiseideaal” – selle asja nimi on punane lipp, kallid daamid, see tähendab, et tuleb vastata “haha, EI”, iks ja blokk ning ühel pool selle inimesega. Selline jutt tähendab alati ainult seda, et kõik need järgnevad päevad (loodetavasti) või aastad (tõenäolisem, kui sa nii loll oled, et sellise tuppa lased) võrreldakse sind mingi ettekujuteldava ideaaliga, millele sa tegelikult kunagi vastanud ei ole. Seda enam, et üks neist mainis, et “nädal aega oli nagu normaalne ja siis edasi …” – kui inimene on normaalne esimese nädala, siis mida sa, kloun, veel kolmandal nädalal teed seal? Nii et ma ei võta hetkeks ka tõsiselt sellist juttu, ostke standardid omale.
Pärdikute päevaraamat 