Viimasel ajal tundub mulle järjest rohkem (ja ka teised Suured Mõtlejad on sama veendumust väljendanud!), et Kert Kingo ministriks saamine polnud sugugi juhus ega mingi “no selle puhul on natukenegi suurem tõenäosus, et pole vähemalt naisepeksja”, vaid põhjalikult läbimõeldud otsus. Eesmärgiks loomulikult naiste maine nii põhjalikult täis teha, et keskmine valija jääbki uskuma, et vähe sellest, et naistel pole poliitikasse asja, isegi valimisõiguse võiks igaks juhuks uuesti ära võtta. Alustati Monikaga (teise ringi naine suu vahus traditsioonilistest pereväärtustest rääkimas), siis toodi sisse Kert Kingo (kahtlustan, et Riina Solman keelustas sooneutraalsed lapsenimed just temast inspireerituna – saatis kogemata meili härra Kingole vms ja hiljem oli nii häbi, et otsustas kohe seadusega tagada, et edaspidi enam sellist asja ei juhtuks) ning me kõik ootame hirmuga nende järgmist vangerdust. Iga kord, kui ma mõtlen, et enam hullemaks ikka ei lähe, suudavad nad mind üllatada.
Muidu kurvastan siin selle pärast, et Tartus käimine on nii kallis. Tänased kulud:
- bussipilet Tartusse (8 eurot)
- taksosõit bussijaama, kuhu mu kodust jalutaks 15 minutit – ma ei maganud isegi sisse, vaid lihtsalt passisin tühja näoga peeglisse ja mõtlesin, mis elu see on, kus nii vara ärkama peab (5 eurot)
- lahkuvale bussile järele lehvitamine (tasuta)
- uus bussipilet (12.20 – see on uskumatu, kuidas inimestele tehakse väga otseselt selgeks, et kui tahad teenindajaga suhelda, maksad rohkem, internetist on sama pilet 20 senti odavam)
- kosmeetik (11 eurot).
See viimane on minu jaoks teisipidi täiesti uskumatu, nii et ma teen kõik oma iluprotseduurid alati Tartus. Selline hinnavahe lihtsalt ja alati saan kindel olla, et me räägime teenindajaga ühte keelt (ja see on see üks koht, kus ma ei usaldaks venelasi – vene mimmudel on siiani piitspeenikesed kulmud, nagu mitu aastat tagasi moes oli, ma ei lase sellist oma näo kallale).
Ahjaa, uus tass oleks ka peaaegu siin nimekirjas, taas minu oma lollusest – panin tassi lauale ja läksin ise poodi. Korteris, kus on kassid. Teadagi, mis tulemus sai. No ja uue hambaharja pidin ostma, sest unustasin kodust kaasa võtta.
Ja teate, mis veel. Keegi jälle mainis mulle hiljuti, et “ma tegelikult ei loe enam su blogi, sest …” – mis on minu meelest täiesti normaalne, sest ikka huvid muutuvad ning inimesed kaugenevad ja lähenevad vastavalt sellele, kuidas need parajasti klapivad. Aga mind teeb vahel lausa arutult rõõmsaks see, kui inimene, kellega ma iga mõne aja tagant kohtun, mu blogi ei loe – ma saan päriselt vastata küsimusele “mis siis vahepeal toimunud on?”, ilma et ma peaks mõtlema, millest ma veel blogis kirjutanud pole. Vähegi isiklikumatest asjadest ma nagunii blogis kas üldse ei kirjuta või kirjutan hiljem, kui juba selge on, mitte ei laota kõiki hirme ja kahtlusi siia teie ette, aga ikkagi. See kuulsuse taak ( 😀 ) on ikka rusuv, hea on niisama vabalt lobiseda.
P.S. See Greta teema, mida ma muidu väga ei jälgi, sest minu vanuses enam ei usu, et selline asi tooks kaasa reaalsed muudatused või et õnnestuks Trump päriselt vangi saata (või kas või tagandada) või et isegi Ratast õnnestuks ametist tagandada. Sellest pole midagi, noored peavadki raevukad ja ideoloogilised olema, oleks kurb, kui nad seda poleks. Ja vahel mõni neist muudabki maailma, sellal kui kuivikud kahtlevalt pead raputavad. Aga minu jaoks on hämmastav hoopis see, kui paljud inimesed on hakanud internetis kasutama argumenti “kuidas ta küll koolist puududa saab!” Pooled neist lõpetamata keskharidusega mehed, teine pool kuivikutest tädid. Krt, tegu on noore inimesega, las ta elab natuke. Ma võtsin keskkoolis ikka väga vabalt, ikka olen suutnud kuidagi 2,5 (nüüd juba natuke rohkem!) magistrikraadi saada. Kuni inimene vangi ei satu või heroiini ei süsti, siis see, et ta 16aastaselt natuke lõbutseb, ei riku ta tulevikku. Ja noh, kui ka tema ainsaks mõjuks jääb see, et minusugune mõtleb poes, enne kui kolmanda kilekoti võtab, on see ikkagi suur asi.
Pärdikute päevaraamat 