Mul on täna tunne, et kogu lugemaõppimise vaev oli mahavisatud. Loen, aga aru ei saa, kas olen mina loll või olen mina loll, aga lisaks on ka kirjutis küündimatu. Nimelt on Kadri Kuulpak kirjutanud pehmelt öeldes imeliku artikli sellest, kuidas ta ei leia meest ja selles on süüdi feministid. Feminist on nagu koll kapis, teda on hea süüdistada kõigis ilmahädades, aga mul on tunne, et meeste pehmostumine pole küll üks neist, sest sellega sai täiesti hakkama ju ka näiteks 60ndate-70ndate hipilaine, nii et soorollid muutuvad vist siiski ka täitsa ilma feministideta.
Aga artikkel on eriti imelik selles mõttes, et pealkiri on “Tähelepanu, valmis olla, start: algas võidujooks kõrgharitud meestele!”, nii et mõtled, et kohe loeme taas hariduslõhest ja sellest, et see on probleem. Tegelikult on tegu hoopis mingi kummalise tutvumiskuulutusega, kus autor kurdab, et käib täiskohaga tööl, õpib magistrantuuris, kohe-kohe ostab oma kodu, aga Tõelisi Mehi, kellega elu jagada, ei ole. Pealkirja põhjal mõtleks, et ahhaa, “tõeline mees” tähendab siis kõrgharidusega meest, aga ei, kohe selgub, et naisõiguslased on traditsioonilise mehelikkuse “maapõhja tampinud”. Ehk siis tegelikult tahaks Kadri siiski traditsiooniliste soorollide kohaselt elavat meest. Ma küll hästi ei saa aru, milles probleem, kui mõni naine ütleb, et “ma käin täiskohaga tööl, aga samas usun siiralt, et kõik kodutööd ja laste eest hoolitsemine on 100% naise kohustus”, siis ta leiab üsna kiiresti selle mehe, kes ta rõõmuga ära võtab. Selles mõttes, et oleks ma vallaline, ma võtaks ise ära kellegi, kes usub, et mina ei peaks kunagi kodus nõusid pesema, tundub nagu äss diil ju.
Aga nii lihtne asi vist siiski ei ole, sest Kadri on kirjutanud terve pika artikli pehmodest ja tõelistest meestest. Ja samas EI SAA MA IKKAGI ARU, mida ta mõtleb, kui ta ütleb “tõeline mees” või “pehmo”, sest need põhimõisted on defineerimata jäetud. Artikli ülesehitus tekitab aga segadust, sest vähemalt mulle on jäänud Eestis mulje, et väga paljud inimesed usuvad siiralt, et ülikooli lähevadki ainult pehmod, tõelised mehed saavad ilma hakkama (ja nii on see siin olnud juba AMMU enne feministide saabumist) – aga samas tundub nii pealkirjast kui artikli ülesehitusest, et see tõeline mees võiks siiski kõrgharidusega olla. Huvitav, kas tõeline mees siis õpib nö mehelikumaid erialasid ja pehmo kirjandust? Me ei tea, sest seda ei öelda. Ainus asi, mille kaudu PÄRISELT tõelist meest defineeritakse, on see, et tõeline mees kakleb teistega. Nojah, ma saan aru, et igaüks võib kaklusesse sattuda, aga kui mehelikkust selle alusel hinnatakse, siis ma vist ei taha tõelist meest. St ma ei taha meest, kelle identiteedi nurgakiviks on kaklemine või mittekaklemine.
Probleem aga jääb, sest naised tahaks meest, kes on hariduslikus mõttes sarnane. See nüüd on muidugi valdkonnaspetsiifiline, aga mina näiteks töötan erialal, kus ütleme 2/3 meestest on diplomeeritud ja 1/3 iseõppinud. Mina küll kellegagi vesteldes aru ei saa, kellel on diplom taskus ja kellel mitte. Vahel mõne puhul tekivad teatud eeldused, aga elu on näidanud, et need võivad täiesti valed olla – näiteks on mul üks noor meessoost kolleeg, kes päriselt kuulab filosoofia podcaste, käib tihti teatris (pehmo!) ja on üldse nii kultuuriliselt kui ka muus mõttes haritud. Ma teadsin, et ta on IT mõttes iseõppija, aga eeldasin, et ju ta on varem kirjandust või filosoofiat vms õppinud, sest no ta on ainus inimene, keda ma tean, kes selliseid podcaste kuulab – selgus, et ta baka on BIOLOOGIAS. Nii et mine võta kinni, mõni on mitmekülgne. Aga Kadrile ta ei sobiks, sest pehmo ju, kultuurilised huvid ja üldse, väkk. Õnneks ühele teisele eestlannale sobis, käisin pulmaski neil.
Seejärel jagab autor oma kogemusi. Tänapäeva pehmod ei aita enam mantlit selga, ei ava uksi. Ja ei julgegi, sest mõni feminist võib vihastada. Täitsa ausalt, mina arvan, et Kadri valetab. See on mingi imelik USA jutt, ma ei ole ELUS näinud, et keegi suurest hirmust ukse avamata jätaks. Küll näitab minu kogemus pigem seda, et just need kõrgharidusega pehmod avavad rohkem uksi ja need igal nädalavahetusel pidutsevad tümakad ei saa aru, miks nad pingutama peaksid. Nii et otsusta ära, Kadri, tahad siis pehmot või ei? Sest see kakleja sul ust avama ei tule. Sinu probleem on lihtsalt see, et sa ei tea ise ka, mis sa tahad. Mõtle esmalt see välja, küll sa siis ka mehe leiad. “Tahaks heade kommetega halba poissi” on filmistsenaarium, mitte päris elu.
Lisaks. Kui keegi ütleb, et mehed ei ava uksi, tundub mulle kohe, et see on mingi USA ajakirjandusest varastatud stereotüüp. Sest Eesti mehed päris kindlasti on vägagi viisakad. Kui ma mõtlen tagasi oma kogemustele näiteks Prantsusmaal, siis seal tegid mehed seda haruharva ja enamasti eelnes/järgnes sellele mingi flirdiüritus. Meie kontoriprantslane ka üldiselt uksi ei ava, va eriolukorras, kui mul on a la käed kinni vms. Eestlastele tundub see rohkem elementaarne viisakus olevat ja seda teevad mehed vanuses 15 kuni hauaäär.
Teiseks muidugi see, et eestlannad mingis mõttes nõuavad seda, st mitte valjuhäälselt, aga me oleme sellega harjunud ja meie kehakeelest on see näha. Ma töötan suures multikultuurses ärihoones ja mul on endal korra juhtunud nii, et ma jõudsin koos ühe indialasega ukseni ja jäin seisma, sest mulle tundus nii loogiline lihtsalt, et nüüd tema teeb selle ukse lahti. Ta oli hetke segaduses, siis tegi ka. 😀 Minul oli kergelt piinlik, sest tegelikult võrdõiguslik ühiskond jne ja mind ei huvita, kes uksi avab, ma lihtsalt olin oma mõtetes tol hetkel. Või näiteks olen märganud, et kui kuskile kontorisse saabuvad uued välismaalased, siis osad neist ei tea Eesti liftietiketti – kas te olete märganud, et kui lift just puupüsti täis pole, siis eestlased/venelased lasevad pea alati naised enne liftist välja ja siis väljuvad ise? Selle kohta ütles Sirru, et tal läks alguses veidi aega, enne kui ta aru sai, mis toimub, sest USAs sellist asja ei ole. Igatahes juhtub vahel, et mõni naisterahvas astub mõnele uuele välismaa mehele kogemata otsa, sest nood pole taibanud, et see on nüüd see hetk, kus nemad eest ära kobivad. Nii et eestlannad on selliste kommete juures … alateadlikult nõudlikud? Sest nad on alati ehmunud, kui selline asi juhtub, ja vabandavad ette-taha, aga samas küll see välismaalane juba järgmine kord teab, eks ole.
Kuigi meie kontori mehed on vist selles mõttes tõesti pehmomad, et kui ma võrdlen ainult Eesti kollektiividega, kus ma töötanud olen, siis siin räägivad mehed hulga rohkem oma lastest ja sellest, kuidas nad nendega aega veedavad. Mis on selles mõttes kindlasti väga otseselt soorollide teema, et mu eelmises töökohas olid kõrvuti tõlkebüroo ja metallitehas ning kultuur oli selline, et isegi kui need metallitöölised tegelesid kodus lastega, ei oleks nad julgenud seda kõva häälega öelda, sest “höhöhöö, mingi eitede teema”. Ühte neist tundsin ühiste sõprade kaudu, tean, et ta on tegelikult väga aktiivne ja hoolitsev isa, aga töö juures räägitakse rallist ja tibladest, mitte lastest. Uues kohas räägivad ka eestlased sellistel teemadel hulga rohkem ning ka Eesti isad võtavad vahel lapse tööle kaasa või käivad temaga päeval arsti juures vms, kui vaja on. Huvitav oleks teada, kas asi on lihtsalt sotsiaalses erinevuses, et nö valgekraedel teised kombed, või osaliselt ka selles, et kuna üldine õhkkond on soosiv, julgevad eestlased ka rohkem oma kestast välja tulla ja emotsionaalsemat (pehmomat) palet näidata. Ma leian taas, et kui pehmondust nii defineeritakse, siis mulle meeldivad pehmod rohkem. 😀
Aga sellest hoolimata mind kohutavalt häirib, kui keegi tõsimeeli väidab, et Eestis pole häid mehi. Hiljuti jättis üks meie tuttav Kaurile (no see blogija Kaur noh) Facebooks üliimetleva kommentaari, sest kujutate ette, meessoost, aga suutis mingi ürituse välja valida ning endale ja lastele kõik ära orgunnida jne ja “mehed ju seda ei suuda”. Ma ei tea, mis inimestega te suhtlete, ma arvasin, et SELLISE ASJAGA saavad kõik hakkama. Kaur muidugi on ka imeline, mitmel erineval põhjusel, aga SEE pole minu arust nüüd küll SEE põhjus, mille pärast teda pjedestaalile tõsta.
Ehk siis ei ole neil meestel häda midagi, isegi Eesti meestel mitte, ärge uskuge seda, mida Kadri ütleb. Kui sa tõesti arvad, et diplom või pikkus vms arbitraarne väärtus mehe kõlblikkuse määrab, on see pigem sinu isiklik probleem. Eestlased lihtsalt vahel varjavad oma toredat iseloomu, sest feministid pole soorolle veel piisavalt põhjalikult tampinud, peab ikka alguses kõva meest teesklema. Nii et tuleb nende wannabe kõvade meeste seast need toredad pehmod üles leida.
Pärdikute päevaraamat 