Aga soe on

Kas teil on ka nii, et ükskõik kui palju te ette teate, et puhkus on tulemas ja selleks ajaks on vaja X asja valmis saada, selgub puhkusele eelneval päeval ikka, et kõik on tegemata? Ma sain veel kodus enne minekut jalgu epileerida (kuna viimased paar nädalat olen külma tõttu laisk olnud, oli see üsna võrreldav karu karvutustamisega) ja seejärel keset ööd lennujaamas ühe kodutöö jaoks pilti teha – see helesinine unistus sellest, kuidas ma teen kõik kodutööd enne puhkust ära ja puhkuse ajal ainult mõnulen, jäi muidugi unistuseks. Aga üldse ei kurda, isegi õppida on sellises keskkonnas tunduvalt meeldivam.

Aa, ei, ühe asja pärast kurdan! Teate neid inimesi, kes on valmis kaks tundi püsti seisma, et esimesena lennukisse (Tallinnas isegi mitte seda, vaid keldrisse lennukibussi ootama) saada, ja kohe, kui lennuk maandub, on neil hädasti vaja püsti hüpata, kuigi uksi ei avata veel 10 minutit? Me nägime seekord selle järgmist taset, üks keskmisel istmel istuv tüüp RONIS päriselt üle Cyruse, et saaks ometi sinna vahekäiku seisma. See on diagnoos, tõesti. Nagu isegi kui sul ON kiire, siis mis see tõmblemise tulemus on? Saad lihtsalt esimesena bussi ja seal ootad ikka, kuni viimanegi pensionär + lõpuks loivav Rents (kes loivab eriti aeglaselt, kui sa end tema mehe vastu nühid) ka ükskord sinna jõuavad.

Aga muidu on kõik imeline, ilm on soojem kui eelmisel aastal samal ajal, saab suvekleidiga ringi jalutada ja õhtutigi lühikeste käistega terrassil istuda. Isegi minu nohu hakkab juba järele andma, köha on juba peaaegu kadunud, eile õhtul oli veel paar köhahoogu (krt, ma räägin nagu need tiisikusehaiged daamid, keda sanatooriumisse saadeti). Varsti saab loodetavasti ronima ka, kuigi hetkel veel paras reisiväsimus sees.

  • Kategooriad