Hoian igaks juhuks hinge kinni praegu

kaimar_karu

SELLES valitsuses ja ministrikandidaat, kes päriselt oleks oma töökohale pädev, ütleb, et parteisse astumisega pole tal kiiret, ja et tema geide vastu meelt avaldama ei läheks (mis hetkel EKRE peamine reedeõhtune meelelahutus tundub olevat). See tundub nagu nali, ma ei suuda seda õnne uskuda lihtsalt. Seda enam, et ta ei ole veel ametisse kinnitatudki, aga tal on juba eeltöö tehtud. Kaimaril oli juba esimese intervjuu ajaks nimekiri prioriteetidest, millega ta tahaks tegeleda, ja kindel nägemus oma rollist – olgem ausad, eelmise ministri puhul oli lõpuni välja õhus küsimus, kas ta ÜLDSE saab aru, mida ta seal teeb. Nii et ma vahin siin hirmuga ringi, et näha, kas kohe ilmub lagedale Kaimari rase geiarmuke (ftm still in transition) või sõidab ta esimesse infotundi uhkelt täis peaga ja jätab lisaks auto valesse kohta. Nagu vägivaldses suhtes, teate küll, kui kallim tuleb naeratades ja lilledega koju, hakkad ettevaatlikult ringi vaatama, et näha, kust ja mille eest seekord siis pauk tuleb, sest see ilus pilt tundub lihtsalt liiga ebareaalne.

Aga nende e-valimistega on nii, et muidugi on tavalised valimised juba selles mõttes turvalisemad, et Mart võib küll Martinile tema hääle eest maksta, aga ta ei saa temaga boksi kaasa minna ja tal ei ole võimalik tegelikult füüsiliselt kontrollida, kelle poolt Martin hääletab. Ta võib nõuda näiteks fotot, mis tõestab, et inimene hääletas Põlluerakonna esindaja poolt, aga ta ei saa kuidagi kindel olla, et Martin ei teinud esmalt valimissedelist pilti, et pärast sedelit rikkuda ning nii hääl raisku lasta. E-hääletuse puhul võib aga Mart Martini kõrval seista ja vaadata, et valik ikka “õige” saaks. Just selle pärast ongi olemas võimalus e-häält hiljem muuta (kuigi vanainimeste puhul jääb õhku väide, et nad ei oska selleks piisavalt arvutit kasutada). Samas, mina sain valijate statistilist jagunemist kajastavatest artiklitest aru, et pensionärid hääletasid ikka eelkõige Keskerakonna poolt – kui süüdistus on, et Reformierakond vassib e-hääletusega, siis miks nad ikkagi penskarite hääled lahkelt Keskerakonnale ja Eesti emigrantide (no igasugu Soome ehitajate jms) hääled EKREle jätsid? Südameheadusest? Jälgede segamiseks?

Aga kui me räägime e-hääletuse tehnilise usaldusväärsuse tõestamisest, nagu Kaimar ühes intervjuus ütles … Kas te olete näinud seda kuulsat intervjuud, kus ajakirjanik küsib Richard Feynmanilt, miks magnetid tõmbuvad? Terve saade on lahe, kuigi ma nagu mäletan, et lugesin kuskilt, et tegelikult ei saa keegi päris täpselt siiani aru, MIKS jää libe on. Igatahes Feynman selgitab küll, kuidas magnetism toimib, aga vastab muuhulgas ka seda, et on väga lihtne selgitada, kuidas magnetism toimib, aga on VÄGA raske seda selgitada nii, et intervjueerija sellest vastusest ka aru saaks. Või noh, olgem ausad, ta vastab ikka üsna ülevalt alla (I can’t explain that attraction in terms of anything else that’s familiar to you.), aga samas … on tal ka õigus. Kui küsijal puuduvad vajalikud eelteadmised, siis ta ei saagi vastusest aru saada. Ma tunnen seda pidevalt, kui ma õpin midagi matemaatikaga seotut ja pean JÄLLE tegema sammu tagasi ja enne end sellest matemaatikast läbi närima, et ma saaksin üldse hakata natukenegi uuest teemast aru saama.

Ja nüüd mõtleme sellele, et keskmine EKRE valija on madala haridusega, ehk siis me võime üsna kindlad olla, et nad oskavad Facebooki kasutada, aga nad ilmselt ei ole midagi sellega seotut koolis õppinud. Ning selleks, et üldse hakata neile selgitama, kuidas siis e-valimised toimivad, peame me kasutama väljendeid nagu krüpteering, avalik võti, salajane võti jne. Selleks, et üldse alustada dialoogi, peaksid kõik inimesed olema võimelised algmõistetest aru saama.

Teiseks. E-hääletus pole 100% turvaline, täpselt nii nagu ükski vaktsiin või sinu šampoon pole 100% turvaline. Turvarisk säilib alati, aga mida lihtsakoelisem inimene, seda mustvalgem on tema maailmapilt. Nii võib vaktsiinivastane sulle otse silma vaadata ja öelda, et savi, et ta laps parajasti kannipidi roostes naela küljes kinni on, kuna te ei suuda garanteerida, et teetanusevaktsiin on 100% ohutu, ma seda vaktsiini ei taha. Mäletate, Cyrusel oli vöötohatis, sest kui tema väike oli, ei vaktsineeritud veel tuulerõugete vastu – tal on siiani üle selja suur arm, mis ilmselt jääbki nüüd eluks ajaks või vähemalt aastateks. Ja samal ajal on Eesti täis emasid-isasid, kes kehitavad õlgu ja ütlevad, et “mis sellise väikese asja vastu ikka vaktsineerida, tuulerõuged on ju nii väike haigus”, unustades, et kui ka haiguse endaga veab, võib vöötohatis hiljem ikka nende tütrekesele eluks ajaks armi näkku jätta. Või isegi mitte unustades, nad on valmis selle riski võtma, sest “vaktsiin ei ole ju 100% ohutu”. Lõpuks on asi ju usus, mina usun, et teadusuuringud on usaldusväärsemad kui naabrite jutt ja et ravimifirmad ei valeta kogu maailmale oma 1-2% sissetuleku nimel, vastased usuvad, et suurfirmasid ei tohi usaldada ning loeb ainult isiklik kogemus, sest nad ei kas ei tea, mis asi on reporting bias või ei usu sellesse või … Või väärtustavad minu seisukohast liigselt inimfaktorit.

See on juba ette libe tee, sest riskid tõusevad pea alati inimfaktori tõttu. Inimesed on rumalad, hooletud ja saamatud. Meile näiteks hiljuti räägiti ühes loengus, kuidas omal ajal, palju aastaid tagasi, jäi üks Eesti pank mitmeks päevaks (mis on üüratu aeg, üldiselt mõõdetakse RTO-d tundides) serveritest ilma, sest … hoolimata kõikidest paigas olevatest süsteemidest ei osatud ette näha, et keegi koperdab kehvasti paigutatud juhtmete otsa. Nagu te ehk mäletate, siis eelmise põlvkonna e-hääletamise turvaanalüüs ütles täpselt sama, probleemid olid eelkõige seotud protseduurilise turvalisusega (kohe tuleb Kaur ja ütleb, et see on bullshit ja et mitte kuskil mujal Euroopas polegi nii mõttetult rangeid turvanõudeid kui meil, mis on ka tõsi). No näiteks tarkvara arendamiseks ei kasutatud ainult selleks mõeldud arvuteid, vaid arendajad võtsid tööd koju kaasa ja tegid oma arvutist edasi. Väga tavaline. Suurendab otsekohe turvariski. Või näiteks 2013. aastal ei suutnud häälte lugemise server tulemust DVD-plaadile kirjutada, nii et keegi tarkpea mõtles, et mis seal ikka, paneme need andmed minu isiklikule USB-pulgale ja viime vajalikku kohta. Kui nüüd lugeja on üks paljudest inimestest, kes aru ei saa, miks see halb on, isegi kui me Maalit, kelle pulk see oli, igati usaldame, siis võib üsna kindlalt öelda, et ilmselt puuduvad tal ka muud IT-alased taustateadmised, et üldse oleks võimalik hakata e-hääletamise olemust ja sellega seotud riske selgitama. (Venelased näiteks said USB-pulkade abil USA sõjaväe õhkeraldatud (st internetita) arvutitele ligi. Hannes Võrno ütles kunagi Miljonisaates, et küsimustele ei saa keegi ligi, sest need on õhkeraldatud arvutis – saab ikka ligi, küsimus on lihtsalt selles, kui kallis see on.)

Ehk siis otse öeldes, e-valimine ei ole miski, mille kohta saaks öelda, et see on täna turvaline ja seega turvaline ka järgmisel aastal. Lähtekood on avalik, igaüks saab sellega tutvuda ning tehnoloogia arenedes tuleb ka seda süsteemi kogu aeg muuta, et turvalisust säilitada (mäletate, et mingi hetk tuli kõik vanad digiallkirjastatud dokumendid üle signeerida, sest vana digiallkiri pole enam turvaline?). See on normaalne. Tehnika arenebki. Aga kui Kaimar hakkab e-hääletuse süsteemi analüüsima, on kaks varianti – leitakse, et see pole turvaline või leitakse, et see on turvaline. Ainult et valija jaoks ei muuda see mitte midagi, sest kui ka Kaimar ütleb, et “uurisime, kõik on ok”, on see nende jaoks täiesti väärtusetu tühi jutt, sest nad ei ole võimelised sellest analüüsist aru saama. Ja ma ei räägi siin isegi ainult EKRE valijatest, ma arvan, et pea mitte ükski tavainimene ei saa sellest analüüsist aru.

Ehk siis igat pidi jõuame me tagasi Feynmani kuulsa ütluseni: seda on lihtne selgitada. Seda on isegi väga lihtne selgitada. Aga seda on pea võimatu selgitada nii, et SINA sellest aru saaksid.

Mis me teeme siis nüüd? Hakkame inimestele raekojaplatsil tasuta IT (ja biokeemia ja majanduse aluste ja …) tunde andma? Mis te arvate, kui mitmed EKRE liikmed kohale lähevad?

21 kommentaari

  1. K.K. olevat suht mölakas isiklikult kokkupuutunu meelest. tsiteerin. “siuke tüüpiline “office space” filmi stiilis intrigaan. kuni selleni välja, et sel ajal, kui teised üritasid pead auramas projekti päästa, istus see oma toas ja mängis arvutimängu.”
    Mul endal igasugune kokkupuude temaga puudub, nii et kontrollimata andmed.

    • Nojah, lihtsalt kui see ka tõsi on, siis on see ikkagi tüki maad parem jutt kui “ta on naisepeksja” või “ta ei tea sellest valdkonnast midagi”. Mölakas on poliitiku puhul vastuvõetav, mõne arust suisa eelduseks. Nii et kahe eelmisega võrreldes on see ikkagi suur samm edasi.

    • Paarkymmend aastat tagasi jättis ta ysna möistliku mulje. Samuti on ta olnud hiljem koolitajana pigem hea. Samas… ma tunnen Kaimarit ainult tema “liberaalsest” perioodist, eksole 🙂

      • Kes meist teab, kas ja kui konservatiivne ta üldse on, äkki tahtis ka lihtsalt ministriametit proovida ja nüüd laulab ametiga kaasas käivat laulu.

  2. Ega Eestis pole keegi tuulerõugete vastu vaktsineeritud, rõugete vastu oleme enamjaolt sutsu saanud. Samuti polnud minu ajal B-hep, punetiste-mumpsi jms vaktsiine. Ja punetiste läbipõdemise tõttu on mul immuunsus, erinevalt titest peast vaktsineeritud plikadest, kel 30. eluaastaks mingit kaitset alles pole. No ja mu vend põdes tuulerõugeid keska ajal (mu lapselt sai)… polndki hullu – ta muidu see tegelane, kes tervislikel põhjustel vaktsineerimata, seega poleks ka võimalik vaktsiini olemasolu päästnud. Aga mu emal pole tuulerõugeid olnud, pole ta seda ei minult, vennalt ega lastelastelt saanud. Nii et ma ikkagi ei mõika, et kuidas see vöötohatis ja vaktsiin seotud oleks?

    • Vöötohatisega on selline lugu, et see on tuulerõugetega sama viirus. Igal inimesel, kes on oma elu jooksul tuulerõugeid põdenud, jääb see viirus sisse ja võib suvalisel hetkel hilisemas elus (üldiselt mitte enne 30. eluaastat, kõige sagedamini pärast 50. eluaastat) välja lüüa vöötohatis. Minu muidu mitte eriti vingatsist mees oli valust kõveras maas ca nädala, haige kokku vähemalt kaks. Mina sain ta jutust nii aru, et ei valutanud ainult ohatise koht (üks teine kommenteerija, kellel oli vöötohatis püksivärvli kandis, ütles, et tal valutas natuke ja pigem ainult siis, kui riided vastu käisid), vaid kogu selle ümbrus ka. Mul oli megakahju tast, ükski ravim eriti ei aidanud, peale mingi eriti kange valuvaigisti, mida ta jälle võtta ei tahtnud, sest see lõi suht auti ka, aga ta üritas samal ajal tööd teha.

      Tuulerõugete vaktsiin kaitseb seega ka vöötohatise eest. Kusjuures isegi siis, kui oled lapsena tuulerõugeid põdenud, soovitatakse enne 50. eluaastat vaktsineerida, sest see taasindutseerib tuulerõugete viiruse poolt kujundatud raku- ja osalt ka antikeha-immuunsuse. Siit saab lisa lugeda, aga no eriti emal soovitan vaktsineerida, sest vanemas eas võivad ka lihtsalt tuulerõuged üsna ebameeldivad olla.

      • OOo õudu. Ma sain tuulerõuged kui ma olin 12 (õe koolis oli puhang). Õed pääsesid kergelt, pisikesel oli vb 7 täppi, aga mina olin üle kere kärnas, 2 nädalat voodis pikali ja kokku vähemalt 3 nädalat kodus. Need villid olid lõpuks isegi keele peal ja talla all. Väga räme. Ma isegi ei taha ette kujutada, et see asi võiks mingis variandis tagasi tulla. Ahjaa eluks ajaks jäid armid ka, õnneks prillidega varjab ära + on ajapikku vähem reljeefseks ka läinud, nii et kes ei tea ei märka v arvab, et lihtsalt aknest.

    • Mu emal on paar korda aastas ohatis – ehk see on teda päästnud? Samas on mu isa pärast ühte oppi ja liigset narkoosi (st ca 30 aastat) suht nigela tervisega aga pole temagi vanast peast vöötohatist vms hankinud. Nii et ma tahaks teada, et kui suur see taashaigestumise tõenäosus on? Niisama vaktsineerida küll ei tahaks… pealegi on mu meelest tänapäeva meditsiin liiga seda meelt, et kõigile sama rauaga ( no ntx imikule vaktsiin, kus kaaluvahe on vabalt 2x). Ja arstid ei suuda süveneda. Ntx puugivaktsiin tehti mu borrest toibuvale sõbrale – võid 3x arvata, kas ta enesetunne läks sellega totaalselt p…sse või ei? Nüüd on mitu aastat möödas ja tal ikka suhteliselt kehv seis 😦

      Kas lollide poliitikute vastast vaktsiini ei saaks? Elu oleks stressivabam ja õnnelikum…

      • Puugivaktsiin on mu iga kord mitmeks päevaks täiesti auti löönud, aga kuna viibin nii palju looduses, siis olen valmis seda hinda maksma. Eks siin loe muidugi isiklikud kogemused väga palju, mina olen puukide suhtes VÄGA paranoiline, sest tunnen isiklikult meest, kes õigel ajal jaole ei saanud ja pea täielikult nägemise kaotas. See oli 15 aastat tagasi, siis ei räägitud sellest pidevalt meedias, nagu praegu – aga eile näiteks kuulsin teisest borrelioosihaigest, kes pidi perearsti vahetama, sest ta ise kahtlustas borrelioosi, aga perearst KEELDUS testi tegemast. Ja kõik see võtab aega, eks ole, tüsistuste oht muudkui suureneb. Väga kole.

        Kusjuures USAs on võimalik borrelioosi vastu vaktsineerida oma koera, aga mitte iseennast. Vaktsiin oli inimestele ka olemas, aga sellega oli selline loll lugu, et see tuli turule täpselt samal aastal, mil antivxxerite paanika algas. Seda seostati artriidiga ning kuigi uuringutes selgus, et vaktsiini saanutest esines artriiti samal protsendil inimestest kui mittesaanutel, oli mainekahju juba tehtud ja vaktsiin kadus turult, sest polnud lihtsalt kasumlik. Ja noh, nüüd istun mina kodus ja olen haige (ja USAs haigestub igal aastal 35 000 inimest), kõik tänu teatud grupile paranoikudele. Okei, too konkreetne vaktsiin oli Põhja-Ameerikas levivale tüvele, aga antivaxxerite usina töö tulemus mõjutas kogu maailma. Hetkel õnneks on paar asja töös, aga ka parimal juhul läheb mitu aastat, enne kui need turule jõuavad.

        Vöötohatis tekib 10-20% inimestest, aga vanematele inimestele võib see kuid neuralgilist valu tähendada. Lõpuks on igaühe oma otsus, äkki joppab. Mina käisin sinu punetiste jutu peale vaatamas, kas mul oli meeles eelmisel aastal kolmikvaktsiin uuesti teha (80ndatel sündinutel teatavasti soovitatakse uuesti teha, sest neil olid sel ajal probleemid vaktsiinide nõuetekohase säilitamisega, nii et osad inimesed said mitte nii tõhusa süsti). Ei olnud, nii et peaksingi tegema. Lõpuks igaühe isiklik otsus muidugi, aga ma ei taha riskida sellega, et ühel ilusal päeval näiteks raseduse ajal punetised saan vms.

        • Ma oleks ehk pidanud juba sellesse “öelge, mis teste ma arstilt nõudma pean, et saada aru, mis mul viga on” (Pigem peaks normaalne perearst ise oskama need välja mõelda) kommenteerida, aga aega polnud. Kui piisavalt palju testida, siis midagi tuleb ikka positiivset/patoloogilist välja, omaasi kas see on põhjus-tagajärg seoses. “The art of medicine consists of amusing the patient while nature cures the disease.“ jne. Lõppude lõpuks see on win-win, sest teha borrelioosianalüüs on tunduvalt vähem aega- ja rahanõudev/närvesööv kui üritada patsiendile seletada, miks see (enamikes olukordades) mõttetu on. Aga teeme proovi.
          Igatahes point selles, et seroloogilised testid (mõõdavad “immuunvastust” nakkustekitajatele) on suht ebatäpsed mõlemas suunas. Kui hakata tänaval ettetulevaid testima, saaks sealt omajagu EBV, CMV, Borrelioosi positiivseid tulemusi, ometigi ei ole enamik neist haiged.

          Borrelioosi ravijuhis (2012, põhimõtted kehtivad endiselt) ütleb nii:
          “ Seroloogiliste testide tulemuste tõlgen- damisel tuleb arvestada, et puugirohketes piirkondades, sealhulgas Eestis, on paljudel inimestel olemas borreeliavastased anti- kehad veres, ilma et nad teadaolevalt LBd põdenud oleks. See tõestab veel kord, et seroloogiliste testide kasutamine ilma tüüpilise kliinilise pildita on eksitav.
          /…/
          Laboratoorsed uuringud on abiks tüüpilise kliinilise leiu kinnitamisel, kuid mitte ühelgi juhul ei põhine diagnoos pelgalt normist kõrvalekalduvatel laboratoorsetel parameetritel ja ebamääraste sümptomite esinemisel.
          /…/
          Nagu ülal mainitud, ei ole LBd kinnitavad laboratoorsed uuringud, sealhulgas sero- loogilised testid, näidustatud patsientidele, kellel esineb EMi tüüpiline kliiniline pilt. Samuti pole LB suhtes vajalik uurida haigeid, kellel puudub tüüpiline kliiniline leid (nt ebamäärased sümptomid nagu väsimus, subfebriilne palavik, liigesevalud ilma artriidita). “
          Kättesaadav kõigile siit: http://www.esid.ee/cms/tl_files/failid/failid/Lyme.pdf

          Ühelgi arstil pole kohustust teha kõiksugu maailma teste ja uuringuid, mida nõutakse. Viisakas oleks muidugi üritada põhjendada ja seletada olukorda ja edasist plaani. Aga minu kogemus ütleb, et tegelikult on isegi intelligentsele inimesele üsna raske meditsiiniloogikat selgeks teha.. ja meelde jääb u 10% jne. Kui arstiga koostöö ei suju või on kahtlus, et arst on ebakompetentne, ei võta sind tõsiselt vms, on arsti vahetamine igati arukas mõte.

          Mis puutub borrelioosi, siis kõige olulisemad on ikkagi kas on õiged sümptomid (ja keegi peab nad ära tundma). Väsimusest üksi ei piisa. Spekuleeritakse post lyme disease syndrome üle, ehk jätkuv väsimus ja deprekas borrelioosi põdemise järel, aga seda ma ei oska kuidagi kommenteerida. Ravi vist ka pole, peab kannatama kuni üle läheb.

          Ma loodan, et sul leiti õige haigus üles ja oled tervenemas, jõudu ja jaksu.
          Aga loo moraal ennekõige on, et kui see jama üle ei lähe ja/või esinevad atüüpilised borrelioosi sümptomid, siis ehk on liiga vara hõisatud nende analüüsidega vastustega ja põhjust peaks otsima kuskilt mujalt?

        • Ma olen oma perearstiga väga rahul ja mul on hea meel, et tal oma patsientide jaoks aega on. Ja borrelioos tuli arstiga jutuks selle pärast, et juunis Itaalias ronimas käies leidsin ühe päeva jooksul nahalt neli puuki ning hiljem lugesin hoiatust, et selles konkreetses piirkonnas on borrelioosioht (kirjutasin blogiski, et tahtsin mingi hetk testi teha, sest suvel oli olemine kahtlane, aga suvel apteekides testimist ei toimunud). Ehk siis arst vaatab sümptomeid jne, aga seda, kas ma olen pannud käe keevasse vette või puukidega kokku puutunud (või kus piirkonnas ma olen puukidega kokku puutunud), saan ma ikka ainult ise öelda.

          Ja jah, eks seda näitab aeg, kas saab parem või mitte. Vabalt võib ka olla, et ei ole borrelioos, aga ikka saab parem, sest tihtipeale aeg annab arutust jne. 😀 Nii et eks ootame ja vaatame.

      • Noh, mu ema sattus 80+ vanuses elu esimese vöötohatisega EMOsse, nii et kunagi pole hilja 🙂 Õigemini ise läks, sest oli nädalavahetus, ja kuna löövet ei tekkinud, siis ilmselt kahtlustas ta hoopis hullemat (muidu kipub oma tervisehädasid mumst liigagi kergelt võtma). Diagnoos pandigi välistamismeetodil pärast südame-kopsude üle kontrollimist ja eks hea oli, et polnud tegemist millegi hullemaga, aga selles eas niigi piiratud jõuvarudega päevi ja nädalaid valu käes higistada pole kah tore.

  3. Vaktsineerimise mõttekuse saab laias laastus väga lihtsa matemaatilise valemi peale taandada. Ühelt poolt kui efektiivne protsentuaalselt vaktsiin on ja kui suur protsent vaktsineerituid saavad tõsiseid negatiivseid kõrvalmõjusid. Teiselt poolt kui suur on rõenäosus ilma vaktsineerimata vastavat haigust saada ja kui tõsised on sellisel juhul tagajärjed. Kui tahate asja täpsemaks ja keerulisemaks ajada lisage kaalukoefitsendid juurde. Lõpuks vaadake kumba pidi “suurem – väiksem” märk vahele panna. Seda, et enamus elanikkonnast taolist tehet või protsentide sisu ei mõista kinnitab loto ja muude õnnemängude populaarsus 😉

    E-valimiste ja uue ministri koha pealt noogutan kaasa. Algus paistab praeguse valitsuse kontekstis pikalt liiga ilus 😛

    • Vaktsineerimisel on siiski väga tihti ka see karjaimmuunsuse teema, mis eksisteerib ainult siis, kui piisav protsent inimestest vaktsineeritud on – ja mis on ainus asi, mis kaitseb imikuid või vanureid või immuunpuudulikkusega inimesi.

      • Jah, aga ma vaatasin kõige lihtsama variandina tüsistusteta vaktsineeritava üksikindiviidi seisukohast, keda kaaskodanike saatus ei koti.

  4. Vastan suva järjekorras.

    1) Tom, meditsiin on sotsiaalne nähtus ja mitte ühtegi osa sellest ei saa “matemaatilise valemi peale taandada”.

    2) KK prioriteedid on klassikalise poliitiku “lubame kõigile midagi, paitame natuke kuulajate kõrvu ja näpuotsaga pipart ka peale”. Ei tundu kuigi prioriteedid.

    3) E-hääletus. E-hääletuse esimese turvaanalüüsi kirjutasime tõesti meie. Ma ei ole tulemuse vormistuse üle kuigi uhke – segane ja raskesti loetav. Aga olulised asjad olid sees ja need ei ole nüüdseks kuigi muutunud.

    4) Turvanõuded ja liiga tugevad? Jah. Eesti andmeturve on rämedalt tervikluse poole kaldu, sest selles on väga suur mõju ühe põlvkonna, sõpruskonna ja koolkonna matemaatikutel. On suisa nii kaldu, et see turvalisus sööb iseennast. E-hääletusega seondub see nii, et hääletuse turvalisus on kinni keerulises ja ülejäänud maailmale täiesti arusaamatus matemaatikas. (Muidugi on neid, kes seda mõistavad, aga super vähe. ) Kas see teeb e-hääletusele head või halba? Hunt seda teab. Aga selle asemel, et olemasolevat süsteemi seletada, on meil tahtmine matemaatikat juurde lisada ja see minu arust on täiesti vales suunas minemine.

    5) Teiselt poolt on kõik katsed meie e-hääletust kellelegi selgitada täiesti sirgelt läbi kukkunud. Ülejäänud maailma üldiselt ei huvita mingi pisiriigi lollakas kinnisidee. Isegi välismaa e-hääletuse ei huvita, sest neil on oma agenda ajada ja meie kuulamine sellesse agendasse küll ei kuula. Meie enda ajakirjanikke ja poliitikuid huvitab teema PR ja poliitika tasemel. Saab karjuda, et “ei ole läbipaistev!” ja no tee midagi selle karjumisega, kui karjuja huvi pole aru saada ega vaadata, vaid karjuda. Ja kuna tavakodaniku jaoks ei olegi läbipaistev ja ei saagi olema, sest ta ei saa iial aru, mis kuradi mixnet, siis nii jääb.

    6) Minu arust võiks sotsiaalse eksperimendi mõttes e-hääletuse ühel korral tegemata jätta. Sellel on kaks võimalikku tulemust. Üks, et kui jätsime korra ära, siis jätame edaspidi ka – ja see võib olla okei, ehk ei olegi seda ühiskonda lõhestavat lahendust vaja? Kaks, et valimisaktiivsus kukub poolteist korda, sest inimesed enam tõesti ei viitsi paber-hääletada. Aga nii või naa saaks teada, et mis siis päriselt on. Minu kui füüsiku jaoks on maailma tajumise esimene viis ikkagi mõõtmine ja eksperiment, mitte ajalehes räuskamine või ministeeriumi töögrupp.

    7) Ma seda “pank jäi serveritest mitmeks päevaks ilma” juttu väga ei usu. Kes rääkis?

    tänan tähelepanu eest,

  5. tundub, et tuulerõigete vaktsineerimisjuhendites on nüüd mingi muudatus toimunud sest veel paar aastat tagasi ei vaktsineeritud alla 12 aastasi lapsi (tasuline on see vaktsiin nagunii, aga siis alla 12 aastasi keelduti vaktsineerimast) ja ei ole lihtne 12 aastat tuulerõugetest hoiduda. Vöötohatis on mul olnud, ribide piirkonnas ja tumedam laik püsis paar kuud ja siis kadus jäljetult st püsivat armi ei jäänud.

    • Tal pole mitte tumedam laik, vaid konkreetselt nagu rõugearm või aknearm või midagi sellist. Ja jätkuvalt pea sama suur, kui kogu selle ala (see läks üle tiivanuki kaenla alla, kaenla alla pole mingit jälge jäänud). Samas, üks sõber ütles, et tal kadus paari aastaga ära, nii et see vist väga individuaalne.

      Aga väga huvitav tõesti, praegu öeldakse, et alla üheaastaseid ei vaktsineerita. Dunno.

    • Paar aastat tagasi vaktsineeriti kindlasti vanemate soovi korral alla 12 aastasi lapsi tuulerõugete vastu. Minu laps oli kolm aastat tagasi tuulerõugetes (päris raskelt, armid on siiani alles) ja tuttava toona kaheaastane laps sai kiiresti vaktsineeritud, kuna oli minu lapsega koos enne haigusnähtude ilmnemist.

  6. Kui hr Karu tundub olevat liiga hea, et tõsi olla, siis võib alati lugeda uudiseid rahvastikuminister Solmani uutest saavutustest vanade peretraditsioonide kaitsmisel.
    See Sinu praegune postitus oli mitmekylgselt huvitav ja yldhariv.

  7. Võid rahus hingama hakata sa juba näost lilla. 🙂


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad