anna kannatust

Delta õppehoonest ja kaltsudest, kaltsudest ja Delta õppehoonest

Sai koolis käidud. Kool eest ära ei jookse, aga kolib teine vahepeal küll. Informaatikud näiteks on end kõige täiega Narva maanteele kolinud. Ei saa kurta, väga modernne oli. Mulle isegi suisa meeldis, oli inimestele niisama aelemiseks / loenguväliseks õppetööks piisavalt ruumi ja seinakontakte loodud. Ma teisele korrusele ei jõudnud, aga Serjooža sõnul olevat seal megahead tingimused omaette õppimiseks, kui kodus vaim peale ei tule (Delta majas on teatavasti Tartu vaim kogu aeg kohal). Ülevalt näeb eriti hea välja:

Ma olen muidugi kõhu ori, nii et esimese asjana vaatasin, mis seal süüa antakse. Kohvikus oli ka normaalne toit, parem, kui ma mingilt koolikohvikult ootaksin. Ja suurema valikuga, kui ma koolikohvikult ootaksin. Nii et ma olen lihtne inimene, ei saa taas midagi halba öelda. Mitte nii lihtsatele inimestele oli isegi mingi kookospiimaga supp, seega peaks kõigile valikut olema.

Ainus asi, mis oli naljakas, oli see, et ma läksin lattet ostma, ja abivalmis neidis ütles mulle, et: “Kas siin või kaasa? Kaasa ei saa.”

Kui juba NII pakute, siis ma võtan siin. 😀

View this post on Instagram

❤ U, frens!

A post shared by Rents (@rrrents) on

Stiil … Ma tegelikult ei ole kindel, kui väga ma seda urbanistliku stiili armastan, mis praegu igal pool domineerib (suured mustad torud laes jms), aga esiteks oli see hoone kasutajasõbralik ja teiseks väga hästi valgustatud, tõesti suured aknad jne. Eelmine maja oli selline pime ja umbsevõitu.

Skandinaaviapäraselt võrdõiguslik oli ka. Moodsa lükkena on seal näiteks ühisvetsud. St mitte ei pea koos kabiini minema (kuigi ilmselt võib), vaid mehed ja naised käivad samas vetsus. Ma sain seal kohe ka äärmiselt võrdse elamuse. Esmalt mõtlesin, et mingi Y-kromosoomiga tainapea on otse loomulikult prill-laua üles jätnud, sest MEHEST peab ju märk maha jääma. Ja siis astusin lähemale ja nägin, et see laua alumine (st hetkel siis minu poole suunatud) külg oli … kergelt verine. Nii et kui kellelgi just suurest survest nina laskmise ajal veritsema ei hakanud, oli ka üks naisterahvas endast märgi maha jätnud. Kuigi nagu just hiljuti ühes kaasaegses videos öeldi, tänapäeval ei saa automaatselt eeldada, et ainult naised menstrueerivad, nii et ei saa muidugi ennatlikke järeldusi teha. Aga jah, maja võib enamvähem esimest päeva avatud olla, aga inimesed on ikka rõvedad.

Tänan lugemast, kallid külalised. Tulge teine kordki, mul on peldikulugusid veel! Erudeeritud meelelahutus garanteeritud.

Ahjaa, kuna mul jäi seal ka tunnike vaba aega, mõtlesin, et käin vaatan endale viisakamaid pükse, muidu käingi ainult ronimisriietega. Ja see oli KOHUTAV elamus. Esiteks on kõik püksid jätkuvalt kitsa lõikega. Nagu ma EI hakka kandma alt kitsaid naiste ülikonnapükse, ma näen nendega välja nagu tünn. Teiseks. Nad on nüüd päriselt ka viisakad kontoripüksid kukekateks teinud. Päriselt, nägin isegi mannekeeni seljas pükse, mis olid mingi ime läbi isegi alt veidi laiemad, aga ilmselgelt oli alt 10 cm jagu materjali puudu jäänud.

Kolmandaks. Kui mu vanaisa suri, viskasime tema kapist minema mitu paari selliseid “natuke nagu ülikonnapükste moodi, aga mitte päris” pükse. No teate küll, selliseid ruudulisi, mis ilmselt olid tolleks ajaks ilmselt juba 30 aastat tal kapis olnud, sellisest materjalist, millega normaalne inimene ainult põrandat peseks, ebameeldivat beeži värvi (mõned püksid hallid, aga üldiselt beežid). Ma ei tea, kuidas, aga kuskilt on Monton neile küüned taha saanud ja enda poodi müüki pannud. Ja mitte ainult nemad, konkreetselt IGAS poes on hetkel sellised püksid müügil, alustades H&M-ist ning lõpetades Mosaiciga. Millest ma järeldan, et ilmselt peaksid need nagu moes olema, aga … kellegi jalas ma tegelikult selliseid asju ei näe, sest noh … need on koledad. 😀 Kusjuures sõltumata sellest, kas hinnasilt ütleb 20 eurot või 120, on materjal ikka selline imelik pehme ja vanaaegne, et kohe sugugi ei tõmbaks juba materjali pärast neid avalikus kohas jalga panema.

Neljandaks. Nägin üks päev ühe naise jalas megaägedaid pükse, rohelisest kunstnahast (või pigem sedagi imiteerivad). (Ütlesin talle, et ta nii ilus, ta ütles vastu, et talle ka “raskelt meeldivad” need. Ma olin suisa rabatud, sest see diskursus oli keeles, mida ma enam väga ammu kuulnudki ei olnud. Ma ei räägi enam seda keelt.) Ning siis nägin neid poes, proovisin jalga ja nägin välja nagu kuradima sardell, sest ma olen ju lühike, aga need on mõeldud naistele, kes on vähemalt 175 cm ja käivad kontsadel.

Ma keeldun selliseid asju ostmast. Ma olen väärt täispikkuses normaalsest materjalist ilusaid pükse! Ja kui ma neid Eesti turult ei leia, olen ma valmis viis aastat ronimispükstes käima ja ootama, kuni mulle meeldivad asjad taas moodi tulevad.

Ise oled vana.