Delta õppehoonest ja kaltsudest, kaltsudest ja Delta õppehoonest

Sai koolis käidud. Kool eest ära ei jookse, aga kolib teine vahepeal küll. Informaatikud näiteks on end kõige täiega Narva maanteele kolinud. Ei saa kurta, väga modernne oli. Mulle isegi suisa meeldis, oli inimestele niisama aelemiseks / loenguväliseks õppetööks piisavalt ruumi ja seinakontakte loodud. Ma teisele korrusele ei jõudnud, aga Serjooža sõnul olevat seal megahead tingimused omaette õppimiseks, kui kodus vaim peale ei tule (Delta majas on teatavasti Tartu vaim kogu aeg kohal). Ülevalt näeb eriti hea välja:

Ma olen muidugi kõhu ori, nii et esimese asjana vaatasin, mis seal süüa antakse. Kohvikus oli ka normaalne toit, parem, kui ma mingilt koolikohvikult ootaksin. Ja suurema valikuga, kui ma koolikohvikult ootaksin. Nii et ma olen lihtne inimene, ei saa taas midagi halba öelda. Mitte nii lihtsatele inimestele oli isegi mingi kookospiimaga supp, seega peaks kõigile valikut olema.

Ainus asi, mis oli naljakas, oli see, et ma läksin lattet ostma, ja abivalmis neidis ütles mulle, et: “Kas siin või kaasa? Kaasa ei saa.”

Kui juba NII pakute, siis ma võtan siin. 😀

View this post on Instagram

❤ U, frens!

A post shared by Rents (@rrrents) on

Stiil … Ma tegelikult ei ole kindel, kui väga ma seda urbanistliku stiili armastan, mis praegu igal pool domineerib (suured mustad torud laes jms), aga esiteks oli see hoone kasutajasõbralik ja teiseks väga hästi valgustatud, tõesti suured aknad jne. Eelmine maja oli selline pime ja umbsevõitu.

Skandinaaviapäraselt võrdõiguslik oli ka. Moodsa lükkena on seal näiteks ühisvetsud. St mitte ei pea koos kabiini minema (kuigi ilmselt võib), vaid mehed ja naised käivad samas vetsus. Ma sain seal kohe ka äärmiselt võrdse elamuse. Esmalt mõtlesin, et mingi Y-kromosoomiga tainapea on otse loomulikult prill-laua üles jätnud, sest MEHEST peab ju märk maha jääma. Ja siis astusin lähemale ja nägin, et see laua alumine (st hetkel siis minu poole suunatud) külg oli … kergelt verine. Nii et kui kellelgi just suurest survest nina laskmise ajal veritsema ei hakanud, oli ka üks naisterahvas endast märgi maha jätnud. Kuigi nagu just hiljuti ühes kaasaegses videos öeldi, tänapäeval ei saa automaatselt eeldada, et ainult naised menstrueerivad, nii et ei saa muidugi ennatlikke järeldusi teha. Aga jah, maja võib enamvähem esimest päeva avatud olla, aga inimesed on ikka rõvedad.

Tänan lugemast, kallid külalised. Tulge teine kordki, mul on peldikulugusid veel! Erudeeritud meelelahutus garanteeritud.

Ahjaa, kuna mul jäi seal ka tunnike vaba aega, mõtlesin, et käin vaatan endale viisakamaid pükse, muidu käingi ainult ronimisriietega. Ja see oli KOHUTAV elamus. Esiteks on kõik püksid jätkuvalt kitsa lõikega. Nagu ma EI hakka kandma alt kitsaid naiste ülikonnapükse, ma näen nendega välja nagu tünn. Teiseks. Nad on nüüd päriselt ka viisakad kontoripüksid kukekateks teinud. Päriselt, nägin isegi mannekeeni seljas pükse, mis olid mingi ime läbi isegi alt veidi laiemad, aga ilmselgelt oli alt 10 cm jagu materjali puudu jäänud.

Kolmandaks. Kui mu vanaisa suri, viskasime tema kapist minema mitu paari selliseid “natuke nagu ülikonnapükste moodi, aga mitte päris” pükse. No teate küll, selliseid ruudulisi, mis ilmselt olid tolleks ajaks ilmselt juba 30 aastat tal kapis olnud, sellisest materjalist, millega normaalne inimene ainult põrandat peseks, ebameeldivat beeži värvi (mõned püksid hallid, aga üldiselt beežid). Ma ei tea, kuidas, aga kuskilt on Monton neile küüned taha saanud ja enda poodi müüki pannud. Ja mitte ainult nemad, konkreetselt IGAS poes on hetkel sellised püksid müügil, alustades H&M-ist ning lõpetades Mosaiciga. Millest ma järeldan, et ilmselt peaksid need nagu moes olema, aga … kellegi jalas ma tegelikult selliseid asju ei näe, sest noh … need on koledad. 😀 Kusjuures sõltumata sellest, kas hinnasilt ütleb 20 eurot või 120, on materjal ikka selline imelik pehme ja vanaaegne, et kohe sugugi ei tõmbaks juba materjali pärast neid avalikus kohas jalga panema.

Neljandaks. Nägin üks päev ühe naise jalas megaägedaid pükse, rohelisest kunstnahast (või pigem sedagi imiteerivad). (Ütlesin talle, et ta nii ilus, ta ütles vastu, et talle ka “raskelt meeldivad” need. Ma olin suisa rabatud, sest see diskursus oli keeles, mida ma enam väga ammu kuulnudki ei olnud. Ma ei räägi enam seda keelt.) Ning siis nägin neid poes, proovisin jalga ja nägin välja nagu kuradima sardell, sest ma olen ju lühike, aga need on mõeldud naistele, kes on vähemalt 175 cm ja käivad kontsadel.

Ma keeldun selliseid asju ostmast. Ma olen väärt täispikkuses normaalsest materjalist ilusaid pükse! Ja kui ma neid Eesti turult ei leia, olen ma valmis viis aastat ronimispükstes käima ja ootama, kuni mulle meeldivad asjad taas moodi tulevad.

Ise oled vana.

40 kommentaari

  1. Ma ei anna kuidagi mõista, et tee nagu mina – me erinevad. Aga ma olen oma püksikandmises pea täiesti haaremipükste peale üle läinud.
    Kui oli epu riietumismeem, ja seal küsimus, milliseid riideid sa (enam) ka relva ähvardusel selga ei paneks, siis algul mõtlesin, et nõme küsimus, ma võin kõike kanda (ja relvi mängu tuues ma kannaks KÕIKE, mingi riideese küll mu elu väärt pole). Aga siis tuli ette, et krt. Liiga kitsaid pükse tõesti ei paneks (relv mängust väljas).
    Ma olen seda väärt, et mind ei pigistatakse kuskilt – ja haaremipüksid on seega just need mõnusad asjad, mida alati kanda kõlbab.

  2. Kas kuskil on mingi pood, kust 175 cm pikk inimene saab pükse, mis EI OLE kukekad?

    • Tikker kirjutas millalgi,et ostis kuskilt. Ta sust pikem…

      • Nojah, ma jälle unustasin, et ma elan Pärnus, kus ei müüda mitte midagi.

        • Ta elab ju ka Pärnus, nii et sai tema, peaks ka sina saama ju.

        • Ma otsisin selle postituse üles, ta käis Tallinnas ja ostis mingi sellise brändi omad, mida Pärnus ei müüda 😉

        • Asos Tall, võib tellida, ma olen 1.82 ja just tellisin, isegi veidi pikad on mõned 🙂

  3. Käisin ka just hiljuti püksijahil. Kuna mul ei ole maailma kõige peenemad jalad ja mõnikord kipub üks põlvedest veits paiste ka minema, siis on “skinny” lõikega teksad mulle suht välistatud. Oleksin tahtnud tumedaid, veidi kõrgema värvliga pükse, mille sisse ronimiseks ei pea end eenevalt pmst hanerasvaga määrima, aga valik oli väga kitsas.

    Ühes teksapoes ulatas müüja mulle selle nõudmise peale mingid kukekad telk-püksid ja ütles, et rohkem valikuid neil pole.
    Lõpuks tulin mingite paarikümneeuroste allahinnatud mosaici (või montoni?) teksadega poest ära. Jalas olid isegi okeid aga see tähendas, et vöökohast on laiad. Aga pükse oli vaja ja hullult kopp oli juba ees.

    Nii nutangi taga oma eelmiseid teksaseid, mis olid küll rõvedalt kallid firmakad aga see-eest lõpuni jalas mugavad ja pehmed, ainult hargivahe kulus ebaviisakalt lõhki.

    Aga soovitan aeg-ajalt piiluda Tallinnas vintage humanasse (stockmannist risti üle), kust pärast seda teksapüksisaagat leidsin ülimugavad sametised normaalse lõike ja pikkusega püksid 1.50 eest.

    • Oled kindel, et Stockmannist risti üle? Kaupsi juures nagu oleks näinud midagi sellist.

      • Jep, aadress on Tartu mnt 29. Aga neid on vist Tallinna peal veel paar tükki, niiet vb on Kaubamaja juures ka midagi.

        • Ah, nüüd ma tean, mis maja sa mõtled. Mul polnud õrna aimugi, et seal Humana on.

    • Ma olen ka sobivate pükstega hädas. Ükskord trehvasin ideaalsetele pükstele – lõige, laius, kõik jutud, vb ainult oli vaja sääri lühemaks teha, aga vist isegi mitte. Mustang. Ma olin NIIIIII õnnelik, et nüüd on teada, mida osta, järgmine kord ostan 10 paari! Ja see mudel on tootmisest maas. Nutma ajab, ausõna. See oli mingi 10 aastat tagasi, neid pükse on nii mõnedki korrad paigatud ja lukke vahetatud, aga seni veel kestavad.

  4. Mulle meeldib Rents,
    isegi kui Atut enam ei ole 😦
    Aga, maakad Delta kempsus,
    see oleks isegi Atule liiga 🙂

    See AI prilllaud, mis teab
    millal tõusta ja millal laskuda,
    on mõnelegi ootamatult ninaga kohtunud.
    Inimesed lihtsalt ei ole harjunud oma iPhone
    kepsust õngitsedes kummardes prilllaugaga põrkuma.

  5. Mul on põletav huvi teada kas sooneutraalses peldikus on tagatud Y kromosoomi kandjate vääramatu inimõigus püstiasendis ilma snaipri oskusteta vastu seina kusemise võimaluse näol. Parandage kui eksin aga senise kogemuse põhjal seisneb meeste ja naiste vetsude erinevus vaid pissuaaride ja peeglite olemasolus või puudumises.

    Esteedina eelistan väljaspool kodu peldikutes võimaluste piires vältida igasugust otsest kontakti sealsete pindadega (juba enne covid-19 puhangut). Õnneks on arenenud riikides vähemalt meeste vetsudes selline võimalus fotosilmadega pissuaaride ja kraanikaussidega tagatud. Number kahte enamasti võimalus piisavalt edukalt koduste oludeni vältida.

    • Siin pidi ikka ise nupule vajutama.

      • Siis on veel arenguruumi 😀 Tegelt mõeldes laiemalt peaks olema suht lihtne ehitada intelligentset tualetipotti, mis kasutab näo(riista)tuvastustehnoloogiat ja käitub vastaval tulemusele 😉 Kardetavasti küll ei lase poliitikud süvariigi ja privaatsuse rikkumise hirmus taolist tehnoloogiat laiemalt juurutada 😛

        • Ma mõtlen, et nägu ei pea uurimagi, aga kui toru püksist välja tõmmatakse ja ollakse esipoolega valge fajansi suunas, siis intelligentne pott võiks mikromootorite suhinal õigele kõrgusele tõusta ja väikese kalde sisse võtta, prillaua üleskäimine oleks muidugi elementaarne.
          Samas peaks sellise poti prillaud olema kahe kliendi vahel robotpuhastuv, ma väga palun. Näiteks tõuseb vastu seina ja suhh käib… mmm.. esiteks harjakestepaar ja teiseks ultraviolettkiirgus prillist üle, harjad tõmbuvad seina sisse omakorda anumatesse puhastuma ja väljend “soe prillaud” saab natukenegi sündsama tähenduse.

        • Ja no kui vaakumi võimekus on puhastamise otstarbeks juba olemas, siis võiks seda kasutada ka seadeldise põhifunktsionaalsuse jaoks.

        • Vaakum alates mis… hetkest?

        • Tehisintellekt, ise otsustagu.

        • ma nägin ükskord unes, et oli uudistootena tehtud ja reklaamiti sellist vaakumpeldikut, mis aitas ikka väljutamisel ka. Ma ei julgenud sinna hästi minna.

        • Äkki teeks kamba peale idufirma selle idee juurutamiseks 😛

  6. Mulle meeldib see Delta ka, kuigi ma pole veel seeski käinud. Linnaruumi teeb paremaks, enne oli seal nurga peal mõttetu tüherkrunt, kus tuul ulgus ja tolmu üles keerutas. Ja maja alt pääseb jõe äärest/äärde läbi ja see jõepoolne kaldapromenaad on nüüd mõnusasti Narva mnt liikusest eraldatud ja…

  7. Mis pükstesse puutub, siis te panete mu jälle mõtlema, et ma peaks ikka personaalse ostlemisteenuse käima panema, aint ei tea, kuidas seda logistiliselt korraldada (eelkõige seda, et inimesele vale suurust ei osta, kui talle selga ei saa proovida).
    Kaltsukatest, uueriidepoes mulle ei meeldi. Ma leian pidevalt ilusaid asju, millest kõik mulle esiteks endale ei pruugi sobidagi ja teiseks ei ole mulle nii palju riideid tarvis.

    Viimati olin ostnud meeltesegaduses ühed üsna nahka mööda (mulle-laiapuusalisele nahka mööda) püksid, sest oli hea materjal ja piisavalt kõrge värvel, et peaaegu normaalses vöökohas. Pärast meeltesegaduse möödumist sain aru, et nii nahka mööda pükstega ei hakka mul kunagi mõnus olema, aga trennikaaslane, kes on 175 pikk ja minust kõhnem, sai üllatusega endale parajad püksid – ta poleks arvanud, et ma olen endale midagi tema pikkusele parajat ostnud.

    • (ja taskud, taskud olid ka!)

      • Taskud!
        A mulle need möödanahkapüksid meeldivad, iseasi, et taskutega on nende puhul enamasti eriti vaene. Ma kannaks vist kukekaid ka (triibuliste põlvikutega), kui oleks taskuid.

        • Mul hakkab isegi bussi turvavööst sees keerama, nii et liiga tihedalt kõhu ümber vormuvad püksid on vastunäidustatud (kui nad püstiasendis on täpselt ümber, siis istudes raudselt pigistavad). Ja kui on põlve ümbert liiga tihe, ei saa kükitada.

        • või noh, ok, kui sa neid õhukese dressi moodi puuvillaseid retuuse mõtled, siis need on jah head, need oskavad liibuda ilma pigistamata ja mõnikord on sedasorti dressidel isegi taskuid. Huvitaval kombel reeglina siis, kui nad on põlvpüksi formaadis.

        • Mulle ka just meeldib, kui riided liibuvad, sest kui nad on kehast kuidagi eemal, siis on see jube ebamugav ja imelik. Jäävad igale poole kinni ja taha ja ukselingi külge ja toolijala alla ja ma ei tea kuhu veel.

        • Ma mõtlen stretšpükse, mis on muidu tavalise teksariide paksusega, aga lihtsalt venivad. Samas ei ole mul laiade riiete vastu ka midagi, aga visuaalselt ei meeldi haaremipüksid üldse. Mõnda kaltsukast leitud laia sääretoruga püksi kannan kaua ja truuvilt, kuigi see linkide ja servade taha kinni jäämise tobe probleem on ka mul.

        • Mu ronimisteksad on sellised, et viska või spagaati neis. 😍

        • samal põhjusel ma kannan alati juukseid kinni. Teate, kui valus on, kui juuksed jäävad autoukse vahele ja sa üritad ise auto juurest hooga lahkuda?

        • Juukseid kannan ma samuti kinni, aga riietega on nii, et ma tahan neid enda küljes võimalikult vähe tunda. Niisiis, kui on valida, kas ma tunnen neid või jäävad nad igale poole väliste asjade külge kinni, siis tuleb mul valida viimane. Keha mööda riided, mida ei tunne, on muidugi super. Suvel sooja ilmaga muidugi ei tahagi hästi riideid selga panna.

        • Klarile – mul on vähetuntud anekdoodi-blogi.
          Seal on umbes üks sissekanne aastas.

          Esimene neist, palun väga, on mitmeti teemasse:
          http://lobunurk.blogspot.com/2008/01/peldiku-test.html

        • Mul hakkab peanahk valutama, kui juuksed kõvasti kinni on =)
          Lõdvad punupatsid olid teema, kui mul veel pikad juuksed olid, ja lõdvad krunnid. Aga kuna peanahk on tundlik,. onm üsna lühikeste juustega, mida vahel klambritega juhtida, kergem elada kui pikkadega.
          Sest phmt on mul ikkagi PÄRISELT hea, kui juuksed lahti on.

        • Kui mul on valida, kas hell peanahk või igale poole kinnijäävad juuksed (mis minul isiklikult on vööni), siis ma valin hella peanaha 😀

        • Seda annab ju ka valida, kui kõvasti pats kinni tõmmata jne.

        • jep, On võimalik leida kompromiss kahe oleku vahel, kus ühes juuksed kisuvad, sest on liiga tihedalt kokku tõmmatud, ja teises kisuvad jälle sellepärast, et liiga lõdvalt, aga ebaühtlaselt. Mulle tundub, et mida kõrgemale krunn teha, seda vähem ta kisub, siis aitab juba raskusjõud ise teda õiges kohas hoida.

          Lühikeste juuste häda on see, et neid peab kogu aeg lõikama (ma peaks nt iga kuu, kui ma tahaks, et nad ka lühikesed püsiks). Ja pikad lahtised on kogu aeg näo ees ja kui hoida pead kramplikult nii, et nad näo ette ei läheks, hakkab pea kaelapingest valutama.

  8. Kusjuures. Ma jätan ekstra prilllaua üles, et mehed seda täis kusta ei saaks. Isegi kui ma seal ise eelnevalt kükkimas käisin, siis lahkudes tõstan laua üles.

    • Milline salakavalus! 😀


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad