Ma olen ametlikult väikekodanlane valmis

View this post on Instagram

Tervishoid meets nälg (thanks @pkobly )

A post shared by Rents (@rrrents) on

Nimelt. Ma ei ole isegi mitte rõõmus, ma olen täielikus EUFOORIAS. Saan aru, et ei sobi hetkel, sest noh, kõik teised teevad paanikat ja mul hinges pidu, aga no ON lihtsalt. Miks, küsite te innukalt, püüdes iga sõna mu sõrmede alt, nagu ikka. Kallid sõbrad, ma olen ülevoolavalt rõõmus, sest meil käis koristaja. St rõõmus pole ma mitte tema isiku või konkreetse firma pärast (mida ma isegi ei maini, sest muidu arvatakse, et ma olen ka lõpuks ometi üritanud end blogiga ratsa rikkaks saamise rongi peale nihverdada), vaid ikka tulemuse pärast.

Meil on muzikesega mõlemal viimasel ajal megakiire olnud ja olgem ausad, kui tsiteerida üht sõbrannat, siis “meie koristamine lõppeb seal, kus teistel algab”. Mustad trussikud nurgas ei vedele, aga kapi pealt või alt tolmu võtta ka ei viitsi ning igasugu suurpuhastusi tuleb harva ette. Nüüd need kiired stressirohked ajad ka ja … Nii et näiteks dušikabiin nägi juba suht rõve välja, aga minu varasem kogemus ütleb, et seal vee- ja seebisettes elav tsivilisatsioon ainult irvitab mulle näkku, kui ma neid minema üritan nühkida – mõni puhtam triip pigem saab üldise mustusekihi sisse. Nii et ma ei hakanud seekord isegi pingutama, ütlesin Cyrusele, et kui tal pole huvi käsi külge panna, siis on aeg oma sajaseid luhvtitada, et koid sisse ei lööks.

Esimene üllatus oli muidugi see, et … kuidas nüüd öeldagi, aga selgus, et selle dušikabiini piimjad klaaspaneelid EI ole piimjad. Aga nagu täitsa lõpp, KUIDAS see särab nüüd. Kõik need ammu tumedaks tõmbunud vuugivahed jms sai puhtaks. Ütleme nii, et edaspidi me seal pesema küll ei hakka, seda teeme spordiklubis või kuskil, ei saa ju kohe jälle ära määrida. (Tuletame meelde tuntud sketši teemal “mis te situte siia v?”) Korra kolme aasta jooksul ma võin selle papi välja köhida küll, kui tulemus selline on. Kuigi ta muidugi nühkis seda pea neli tundi ka (ilma ühegi pausita, mul hakkas juba piinlik, mõtlesin, et peaks kohvi pakkuma või midagi, aga samas oli endal arstiaeg järjest lähemale tiksumas, nii et ei tahtnud riskida).

Teine tore uudis on see, et käisin vahepeal füsioka juures ära ja kuulsin kõiki asju, mida mulle meeldib kuulda. Oleme valmis küünarnukkide tugevdamisega edasi liikuma, st sain loa lihtsalt 2-3 korda nädalas joogat teha, et treenida neid tugevamaks just selles situatsioonis, mis haiget kipub tegema. Ainus piirang, et valu tuleks hoida vahemikus 0 kuni 4 palli kümnest, üle selle on pahasti (mul on üldse ainult korra vist üle selle olnud, nii et ei tohiks eriline probleem olla). Ahjaa, seda öeldi ka, et küünarnukkide ülepaine meid selles mõttes ei huvita, et see mõjutab küll, aga mitte NII palju, ja meie eesmärk on treenida küünarnukid nii tugevaks, et need ülepainest hoolimata kõik nende suunas visatava välja kannatavad.

Muuhulgas öeldi seda, et valu alanemine (või sama valuga võimaliku koormuse suurenemine) ei saa olema lineaarne protsess, vaid sinusoidne, nii et kästi mitte heituda ja soovitati seda jälgida pikema perioodi jooksul, et näha, kas asjad liiguvad õiges suunas või tuleks mingeid parameetreid muuta. Tasus ikka Pythonit õppida, ehitasin endale kohe pisikese tabeli, et saaks hakata sealt jooniseid välja tõmbama, kus on siis näiteks IPR ja DPR, et nagu kohene valuvastus ja 24 tunni jooksul tekkiv valuvastus. Ainus asi, et valuskaala on targemad juba kenasti 10 palli peale ära jaganud, aga ma pean veel pisut mõtlema, kuidas trenni ka jagada – korralik campus ja/või kätelseisutreening oleks siis 10, aga see vahepealne skaala tahab timmimist.

Nii et põhimõtteliselt öeldi mulle, et anna aga julgelt joogale pihta. Suurepärane ajastus, sest kui nüüd tõesti varsti trennis käimine ära keelatakse, siis on mul ju jooga ja hangboard, saab kodus kenasti teha kerelihaseid, sõrmi, ülakehajõudu ja painduvust, kuni väljas piisavalt soojaks läheb. Alustasin hommikut sellega, et nühkisin hangboard’i korralikult puhtaks ja tõmbasin korra isegi liivapaberiga, sest no mul on sihuke, mida soovitatakse tegelikult iga kord enne kasutamist puuderdada ja pärast harjakesega puhtaks nühkida, aga taas kord, minu koristamine lõppeb seal, kust teistel algab.

Ahjaa, mingeid megavarusid ma koju ostnud ei ole, aga poekotid on küll hulga suuremad kui tavaliselt. Töötame hetkel mõlemad kodust (Sirru kohustuslikus korras, mina ülemuse tungival soovitusel), nii et toitu kulub lihtsalt mitu korda rohkem, kui kodus järsku ühe söögikorra asemel iga päev kolm tuleb teha. Ilmselt ka seda va peldikupaberit, aga seda vaatame siis, kui häda käes. 😁

7 kommentaari

  1. Ahaa, sööd juba kolme eest? 😁Seda ma pildilt vaatasin jah…

    • See särk lihtsalt hoiab nii, nagu oleks neljandat kuud rase! Kõht seal all on imeline.

  2. Kuram, su dushinurga pilt tekitab minuski soovi koristaja võtta. Lihtsalt teadmiseks, et koristamisharjumused ajaga pigem vähenevad. Veel ka seda, et kui oled mugavuskuradile sõrme andnud, tagasi seda ei saa, tõmbab hoopis terve käe järgi.

  3. Ai ai, kesse niimoodi prillid diivani peale paneb? Vähe puudub, et peale istuksid.

    Ja no dushikabiin dushikabiiniks, aga mul on siiani mure su akende pärast. Need ka ikka ilusti ära pesti või?

    • Kusjuures tädi vaatas mu aknaid ja ütles innukalt, et nad pakuvad aknapesuteenust ka. 😀 Ma ütlesin, et kevade poole mõtlen selle peale.

  4. Kas Sa oma füsiot võiksid/tahaksid soovitada?

    • Taavi Metsma, aga järjekorrad muidugi vähemalt kuu kogu aeg, nagu tervishoius ikka.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad