Ma olen esimene inimene, kes on valmis tunnistama, kui olen eksinud – sest jah, ütlen ausalt, mina olen üks neist inimestest, kes esimese hooga seda viirust üldse tõsiselt ei võtnud, sest no ilmselgelt on näha nüüd, et on põhjust. Ja kui ma ütlen “näha”, siis ma ei mõtle seda, et inimesed ostavad peldikupaberit, nagu kavatseksid end surnuks sittuda, vaid seda, kuidas inimesed päriselt massiliselt Itaalias surevad ja arstid peavad valima, keda päästa ja keda mitte. Alles oli Itaaliast video vennast, kes pidi 48 tundi surnud õega ühes korteris olema, sest mitte keegi ei teadnud, mida laibaga teha tuleks, ja kellelgi polnud aega teda üles korjata, sest no prioriteet on veel elusate päästmine, mitte laipade kokkukorjamine.
Noh ja siis on meil inimesed nagu Marimell, kes lähevad salaja Taisse, sest pohh, yolo. Ja siis teevad sellest hiljem rõõmsalt avaliku postituse (mis alguses oligi pealkirjaga “Kuidas ma salaja Tais käisin”), sest pohh yolo ju. Ja siis teevad täies segaduses uue postituse, et “inimestel on ju erinevad vaated, miks ei võiks neid austada?” Ma tõesti ei ütleks midagi, kui teaksin, et inimene salaja reisil käib, sest no jumal temaga, aga praegusel ajal selliseid asju avalikult reklaamida ja öelda, et kõik teised on paniköörid, on … no ma teadsin muidugi, et nad on lollid, aga ma ei arvanud, et isegi nemad NII lollid on. Või on see kõik selle pärast, et tahaks lihtsalt võimalikult vastuolulist juttu kirjutada, sest nii saame palju klikke ja reklaamiraha muudkui jookseb? Ka võimalik, nii et selle pärast te siit linki ei leiagi.
Aga neile, kes erinevalt Marimellist numbreid tunnevad, panen väikese statistika. Sel talvel suri vahemikus oktoobrist jaanuarini (ma ei tea, kas alguse või lõpuni) Itaalias grippi 240 inimest, st 80 inimest kuus. Praegu on koroonasse surnud vähem kui kahe kuu jooksul 3400 inimest, st ca 1700 inimest kuus. Kas te saate aru, kui suur vahe on 80 vs 1700? Ja see 1700 ei pruugi sugugi lõplik number olla, me ei tea, kas asi on Itaalias kontrolli all või mitte.
Okei, osad neist võivad olla suvalised surmad, mis ka koroona alla lähevad, aga fakt on see, et suremus on kordades kõrgem kui tavalises märtsikuus, tavaliselt ei ole vaja sõjaväe abi, et kõik laibad õigesse kohta toimetatud saaksid. Olukord on tõsine ja kui sa oled inimene, kes ei saa aru, mida tähendab eksponentsiaalne kasv, siis vähemalt tunnista ausalt, et sa ei saa sellest aru, usu seda, mida sulle räägitakse, ja istu kodus või liigu teistest eemale hoides looduses.
Ja kuigi Marimellisugused oma kolme klassi külakooliga seda uskuda ei taha, teadlased tegelikult ei lõuga tühja koha pealt, sest tuli tuju. Reet jagas täna just artiklit aastast 2007, kus sarnaste viiruste eest hoiatati. Minu poolest võivad Marimellid Jürgen Ligiga majanduse elavdamise nimel koos edasi pidutseda (või lapsi teha, sest Solman räägib isegi praegustes oludes Riigikogu infotunnis ainult emaduse imest), aga äkki teeks seda kuskil normaalsetest inimestest eraldi. On ju mingid Love Islandi saated jms, kas me ei saaks selliseid inimesi kokku ajada ja kuskile saare peale kinni panna? No ja kui hakkavad seal natuke köhima, siis on nad ju selle riskiga arvestanud. Ja kui tuleb välja, et köhivad ikka natuke rohkem, siis … Eks sellekski olid nad ju enda sõnul valmis ja elus tulebki riske võtta ja pohh yolo ju.
* Juhul kui keegi magas maha viimase Riigikogu infotunni, siis meie paljunemispoliitik kasutas taas kord juhust emaduse imest rääkimiseks, tal on ikka mingi teema emaka ja selle sihipärase kasutamisega – lisaks anti ka soovitus jumalateenistusel osaleda, sest see on ometi normaalne soovitus riigis, kus ametlikku riigiusku ei ole.
Pärdikute päevaraamat 
Kui koroonast kopp ees ei ole, siis The New York Times’il on head podcastid. Kui ma peaksin valima kaks, siis esimene oleks olukorrast Itaalia haiglas ja arstide valikutest https://www.nytimes.com/2020/03/17/podcasts/the-daily/italy-coronavirus.html ning teine riikide erinevast strateegiast ja sellest, miks Lõuna-Koreas on suremus väiksem ning mis vead tegi Itaalia (ja Hiina) https://www.nytimes.com/2020/03/12/podcasts/the-daily/coronavirus-pandemic.html
Millises infotunnis nii öeldi?
Utreerisin loomulikult taas, aga viimases infotunnis juhtis Solman isegi rahvastikuregistri muudatuste jutu sisse õnnitlustega uutele emadele, sest nii tore, et ikka lapsi saadakse (sest noh, milline ema ei rõõmustaks, et saab praegustes oludes sünnitada). No ja Helme rääkis Gorbatšoviaegseid anekdoote, sest millal siis veel, kui mitte Riigikogu infotunnis.
Olukorra tõsiduse mõistmiseks piisab Hiina ja Itaalia surmade graafiku võrdlemisest. Just sain tõestuse faktile, et kõik seda endale ei teadvusta. Töö juurest saadeti kinnituskiri, et olen tagasi tööle oodatud vaatamata kahele eelnevale, mis mind kaheks nädalaks karantiini suunasid. Nõudsin neilt ametliku kirjaliku kinnituse, et mind hiljem viiruse tahtliku levitamise pärast kohtu alla ei antaks. Samas on väike mure nagu koonduslaagri valvuritel: kas ülemuse “käsu täitmine” on ikka piisav põhjus teiste inimeste elu ohtu seadmise eest süüdimõistmisest pääsemiseks 😛
P.S. Ma olin ka selles leeris, kes esialgu viirust eriti tõsiselt ei võtnud.
Olen Sinuga ühes paadis, ei võtnud samuti seda viiruse asja tõsiselt. Ent nüüd kõrvutades %-te: Itaalias on nakatanuid ca 0,0683% kogu rahvastikust ja Eestis 0,0202% …võtab kõhedaks küll. Rääkimata Itaalia kõrgest surematusest. Kui aga arvestada viiruse kontsentratsiooni ja sealset inimkonna populatsiooni – on asi kordades hullem.
Tõsimeeli soovitati kirikus jumalateenistusel käia? Kus mujal kui jumalakojas kipuvad viirused “ülihelikiirusel” liikuma. Arvestades Itaaliat kui katoliikliku riiki ja jumalateenistuse rituaale – ei imesta viiruse kiire leviku üle.
suremus (mitte surematus). Vabandust – mõte läks lappama.
Mis püha vett puudutab, siis siin meie meedias jooksis läbi foto X kiriku püha vee anumast, täitsa kuiv oli, silt juures, et seoses koroona ja nakatumisohuga püha vett avalikuks tarvitamiseks ei pakuta. Hmm. Polnudki järelikult NII püha?
Püha, mitte desinfitseeriv. 🙂 Baptistina usun palvesse ilma vee jms kraami vahenduseta, aga mida palve peale vastatakse, seda otsustab muidugi Isa ise.
Mina pöörasin asjale tähelepanu juba siis kui see alles Hiinas möllas. Ma tõesti uskusin, et äkki jääb see sinna pidama ning Euroopasse ei jõua ning kuulasin hoolega, mida Eesti ametnikud rääkisid. Teisalt – tunnistan ausalt – hakkasin ma natukene koduseid toiduvarusid suurendama ning ostsin ka mõned pudelid seda kätegeeli koju varuks, sest reisimisel kulub seda ikka ning see paar eurot mind ei tapa. Ning nüüd – pea kolm kuud hiljem olemegi olukorras, kus meie elu seisab. Ausalt, mitte ükski poliitik, isegi täielik rahvuslane, ei taha oma riigi majandust teadlikult põhja lasta ning vaevalt, et isegi EKRE eestseisjad Helmed pooldasid seda, et Poola riigipiiri kinni pani kõigile, seega tasub isegi neil “ei usu, yolo” arvajatel mõelda, et miks küll korraga kõigil (st tervel Euroopal, USA-l, Kanadal jne.) kiire hakkas. Sellega ei tehta ju nalja, aga näed – leidub inimesi, kellel on täiesti ükskõik. Mina igatahes manitsesin vanavanemaid kodus istuma ning üritan neile toidu koju organiseerida toidukulleriga vms.
Tead, me täna just täna rääkisime hommikukohvi juurde sellest itaalia mehest, kes tolle paanilise „48 tundi surnuga ühes korteris“ videosõnumi edastas. Ja kuigi mehe emotsioonid on mõistetavad, vaatasime meie asja teise nurga alt: ühiskond on jõudnud sinnamaani, et igaüks tegeleb omaenda konkreetse pisikese puzzletükiga, ja kui peab nn. normaalolukorrast korraks välja astuma, alates lastega kodus olemisest lõpetades surnuga ühes toas olemisega, on õud ja abitus ja käed rippu.
Mitte et ma Itaalia olukorda kergeks hindaks, või üleolev püüaks olla.
Tema probleem polnud see, et pidi surnuga koos olema, vaid teadmatus – kui kauaks, mis edasi jne, sest keegi ei osanud talle vastata, igalt telefonilt suunati kuskile edasi. Ja no koroonasse surnud õde on ju omakorda nakkusohtlik.
OK. Ses osas annan alla =)
Aga ses osas jään enda juurde, et ühiskond on võõrdunud tegelemast asjadega, mis veel sada aastat tagasi igapäevaelu juurde kuulusid. Ma ei anna hinnangut ega ütle, et see on tingimata halb areng, aga vaieldamatult muudab see üksikindiviidi mistahes normaalolukorrast erinevas situatsioonis üsna haavatavaks.
Statistika on vahva asi. Huvitav, miks seal itaalias grippi nii vähe inimesi tavaliselt sureb? Ma ka lõpuks guugeldasin ja leidsin eelmise aasta gripi ametliku kokkuvõtte terviseameti lehel, see on pdf.
Tekst siuke: Esmakordselt sel hooajal toimusid muudatused raskekujuliste grippide vanuselises struktuuris: intensiivravi vajanute protsent vanemaealiste ja tööealiste vanusrühmades oli vastavalt 13,3 ja 12,9, laste vanusrühmas oli 0,6%. Surnute % osutus esmakordselt kogu hospitaliseeritutest olla kõrgeima vanusrühmas 20-64- 36,8%, surnute protsent vanemaealiste hulgas jäi 20,5% piiressse. Eelmistel hooaegadel viimaste 9 aasta vältel nii intensiivravi vajanute protsent kui ka surnute protsent oli stabiilselt kõrgeim vanemaealiste seas, moodustades vastavalt 16 ning 65 %.”
Aga võtame nüüd surnute arvu! Eelmisel talvel suri meil grippi 57 ja üle-eelmisel 94 inimest. Itaalias on mitmeid korda rohkem inimesi kui meil, kas see, et meil sureb grippi suurem % rahvast kui neil, näitab, et meil sureb koroonasse ka sama palju rohkem?
Mina parema meelega koroona kohta seisukohti ei võtaks ja ennustamistega ka ei tegeleks. Samas kui keegi väga tahab, ma talle armastuse jms kohta taro-kaarte võin panna 😛
Tavalise gripi vastu vaktsineeritakse Itaalias tunduvalt innukamalt kui meil. Alles hiljuti otsisin numbrid välja, Lääne-Euroopas on vaktsineeritud 60% inimestest, meil siin kõigest 4%. Vaktsiinivastased võivad endal suud vahtu marutada, aga vaktsiinid päästavad reaalselt elusid. Lisa siia see, et meil elab tunduvalt rohkem pensionäre vaesuses (mis talvel tähendab automaatselt ka, et külmas ja niiskes) nii et loogiline ka, et sureb meil neid hulga rohkem.
Statistika on tõesti vahva. Aga! Praegu veel ei saa võrrelda koroonaviirust gripiga, sest gripihooaeg hakkab läbi saama, koroonaviirus alles kogub hoogu. Twitteris on huvitav konto (https://twitter.com/MarkJHandley ), kuhu postitatakse haigusjuhtude kõveraid- sealt on ilusti näha, kuidas teised EL riigid, kes on Itaaliast 10+ päeva maas, liiguvad üsna jõudsalt Itaalia tempos. Positiivne on see, et teised riigid on saanud hoiatuse ja võimaluse valmistada ette- sulgeda piirid, piirata inimeste liikumist/vaba aja veetmise võimalusi ja valmistada ette haiglad. Kas see on piisav, näitab aeg.
Ma ei võrdleks koroonat gripiga ka seepärast, et nagu rents juba viitas, siis gripi vastu saab vaktsineerida. Koroona puhul on teada ravimid, mis toimivad, aga… ega me koroonast (COVID-19) suurt midagi ei tea veel. Infot on palju ja see on vastukäiv.
Jama on selles, et lõviosa uutest haigestunutest tuleneb kontaktidest inimestega, kellel on koroona kergem vorm, aga kes ei tea, et neil koroona on. Kuna me ei testi inimesi, siis saab olema keeruline haigusele piir panna. Välja arvatud muidugi juhul, kui kõik ennast kohusetundlikult korteritesse-majadesse ei sulge. Linkisin ees The New York Times’i podcasti. 11.märtsist on saade pealkirjaga ” Why the US wasn’t ready for the coronavirus”. Meie riik teeb samu vigu, aga ei taha seda tunnistada. Ehkki nüüd nad lõpuks ometi tunnistavad, et põhjuseks on testide piiratud kogus.
Norras on haigestunute hulk väga suur, kuid surmasid on vähe. Kõige põletavam ei ole mitte intensiivravi olukord või haiglas olevate haigete hulk, vaid meditsiinitöötajate olukord – haiguse või haigusekahtlusega töötajad peavad olema karantiinis. Seega on Bergeni kommuunis (3 korda suurem kui Tartu) hetkel 900 meditsiinitöötajat karantiinis. Muuhulgas on haiged ka mitmed naistearstid ning ämmaemandad. Lisaks on karantiinis 140 õenduse tudengit, kes pidid haiglasse appi minema ning suur hulk koduteenust pakkuvaid inimesi.
Kuna kõiki haiglas olevad/haiglasse tulevaid inimesi ei testita, avastati ühes siinses haiglas eile haige, kellel ei olnud tüüpilisi sümptomeid, ning kes on potentsiaalselt nakatanud päris paljusid haigeid ning tervishoiutöötajaid.
Hetkel on kogu Norra peale 7 surnut (keskmine vanus 89 aastat), kuid tervishoiu süsteem on kokku kukkumas ning haiglasse kutsutakse tööle kõiki, kes vähegi on mingit asjakohast väljaõpet saanud.
Ma püüdsin, OMG…
kuidas ma püüdsin…
hoiduda kalli-kallist…
ehk tavalisest väikesest valest,
ja siis musi-musist ehk suurest valest,
aga kui oma lemmik juba ära keerab, siis
peame me rääkima statistikast,
Itaaliast, Oudekki Loonest võibolla, ja
muidugi comorrast, kust Itaalia numbrid pärinevad.
Oleks ma nii käpp suhtluses, siis susaks siia video
klipi teosest A Few Good Men, kus Nicholson sulle ütleb:
You Can’t Handle the Truth!
kus meie siseminister seletab tekkinud olukorda
Poliitikud kannatavad, nagu ikka, raskekujulise privileegipimeduse all, sest nemad ei pea värisema karantiini, töö ja sissetulekuta jäämise, syndimata lapse tervise jms pärast. Sorri, nad ei kannata, vaid naudivad, nagu Pipi oma tedretähne.
Kuni asi oli teisel pool maakera, meenutas uudisvoog kunagist SARSi epideemia oma, mis eriti kaua ei möllanud. Kuni tulid teated epideemia ysna kiirest Eesti jõudmisest jne. Inimese mõistus – kui ise ei näe ja käega ei katsu, siis ei usu. Me nyyd alles hakkame nägema.
Mina olin Riinat kuulates hämmingus, et alles nüüd saab sünde veebis regada. Alles nüüd ??? Kas tõesti käidigi seni imiku kõrvalt täitevkomitees ?
Aga koroonasse ei suuda ma senini tõsiselt suhtuda. Millal siis lõpp on ? Miks teatud inimeste pendelränne on ok aga teiste oma mitte. Miks on riigipiir rahvusriik ( ja meie puhul manner ) mitte EL.
Paljud firmad töötavad endiselt, miks kontsert on nakkusohtlikum kui liinitöö.
Ma tõsiselt mõtlen, saaks kusagilt nakkuse saaks selle jama läbi ( ei ole nali) . Mis vahet seal on kuidas surra.
Läbi põdemine on tervetel ja täisjõus inimestel lausa soovitav, siis lootus, et immuunsus mõnda aega ja ei pea muretsema teiste nakatamise pärast. Niikuinii kulgevat neil tõbi kergekujulisemalt kui tavaline gripp.
Jah, käidi. Aasta 2013 kevadel oli kah haiglates karantiin ja meil riskialdis vastsündinu. Ei saanud isa minna üksi last registreerima, sest me polnud pühas abieluliidus. Pidin haigla karantiinist välja murdma ja ära käima, sest muidu oleks pidanud ju trahvi maksma kui registreerimisega üle kuu viivitad. Esimese lapsega kutsusime ämma titte valvama, kui ära käisime. Nüüd saab veebis? Lahe.
Minu jaoks on võtmeküsimuseks see, kas immuunsus tekib või ei. Siiani pole mu meelest selge ja lugesin ka arvamust, et korduvnakatumine olla 100% letaalne, õnneks ei leidnud sellele väitele usaldusväärset algallikat, aga ikkagi.
Perekonnaseaduse järgi on lapse isa mees, kellega naine on sünni ajal abielus või kes isaduse omaks võtab. Ilmselt sellepärast saab tavaoludes abielus olles sündi registreerida kohale tulemata, kuna nii isa kui ema on seaduse järgi automaatselt teada, aga isaduse omaksvõtmiseks peab oma tahet avaldama.
See “korduvnakatumine olla 100% letaalne” on ju iseenesest suht loogiline, sest korduvnakatumine peaks tähendama, et immuumsust pole tekkinud, st et immuunsüsteem ei tööta korralikult.
Olen mõelnud kirjutada eneseabiraamatu: “Viiskümmend viisi emaka sihipäraseks kasutamiseks”, aga kardan, et Solman kägistab mu oma emakaga ära sellise asja eest ja ausalt öeldes oleks tal nagu veits õigus ka.
Seni kasutan sihipäraselt oma pimesoolt ja maksa. Olen unistanud – nagu võiks Solmangi – jõuda aju sihipärase kasutamiseni. Kohati olen saavutanud teatud edusamme.
Pmst püüan juurutada endal lähenemisnurka, et kui ma ei ole asjatundja ja seda konkreetset teemat üle vaadanud, siis ma ei ole väga enesekindel. Aga vahepeal ikka lendan ninuli. Seda viirust olen paanikaks nimetanud küll, aga nüüd muidugi püüan endale vabanduseks kinnitada, et oligi ja ongi paanika. See on nagu näiteks tulekahju ajal elutoas joosta oma lipsukollektsiooni ja margialbumite vahet suutmata otsustada keda päästa samal ajal kui kass, lapsed ja vanaema sisse põlevad ja lõpuks ma ise samuti.
Ma tahtsin sind selle Don Quijoteliku tuuleveskitega võitluse eest kiita, peab ikka närvi olema. Või usku inimeste mõistusesse? Ma lugesin seda su viimast kommentaari seal blogis, mille nime ma enam ei nimeta, sest mul on lollide vastu allergia. Mulle tundub, et sinna võib kirjutada mida tahes, aga sealsed autorid on ilmselt targemad kui kõik maailma nähtavasti ära ostetud viroloogid ja epidemoloogid kokku. Alustasin eile kommentaari kirjutamist teemal Hispaania gripp, mis möödunud sajandi algul tappis 50 miljonit inimest, puhtalt seetõttu, et oli uus viirus ja keegi ei osanud sellega toime tulla. Aga siis sain ma aru, et aga see annab lammastele veel hoogu juurde määgida, et näe koroona on ju nagu tavaline gripp. Mul tegelikult on natuke kurb, et inimesed on hoolimatud ja egoistlikud. Ja et rumaluse näitamine on inimõigus. 😦
P.S. Tunne on, et solvan lambaid.
Ma tahtsin just küsida, et ok, ütleme, et “las need nõrgad siis surevad”, aga kuidas te seda PRAKTIKAS rakendada kavatsete, nii et teistel kenasti elu edasi läheks ja idioot ikka edasi kolm korda aastas Tais saaks käia (arvestades seda, kui suur protsent mittesurijatest siiski haiglaravi vajab ja vähemalt ajutiselt töövõimetu on). Aga sain ise ka aru, et nad ju ei mõtle, nad tõsiselt usuvadki, et suruks silmad kõvasti kinni ja kõik oleks ok. Mainin seda oma blogis ehk, aga ise ka tunnen, et seal vaidlemine on nagu seaga maadlemine (mitte et ma oleks lootnud eales TEDA ümber veenda, aga ikka loodad, et ehk mõni ta lugejatest hakkab mõtlema).
mulle tundub, et “las need nõrgad siis surevad” argument eirab ka seda, et kui korraga on väga palju surevaid (aga ravi saades võib-olla siiski mitte) haigeid, siis jookseb medsüsteem umbe ja surema hakkab palju rohkem inimesi. Et kuidas me need “nõrgad” täpselt defineerime? Kas kõik, kes üldse ever mingit haiglaravi vajavad? Kas nad implitseerivad, et meditsiinisüsteemi pole tegelikult üldse vaja, kes sureb, see sureb, kes paraneb ise, see paraneb ise?
Mulle tundub, et seal võib olla see loogika, et kui inimene on üle 80 aasta vana ja/või tõsiste terviseprobleemidega, siis võiks lasta neil väärikalt surra ilma meditsiinisüsteemi liigselt koormamata. Näiteks pakkudes valuvaigisteid vm kõige hädapärasemat leevendust, mitte neid haiglasse hingamisaparaatide alla viia. Selline sotsiaaldarvinistlik mõtteviis võib selle taga olla. Ma arvan.
Sellest osast ma saan aru, aga HAIGESTUNUTEST moodustavad nad ju väikese osa (ok, ehk mitte NII väikese, aga siiski, ca 20-25% või nii), ülejäänud on siiski inimesed, kes ilmselt ei sure, aga paljud neist vajavad haiglaravi (ja paljud vajavad intensiivravi ja/või lisahapnikku). Ka siis, kui me kõigile 80+ inimestele lihtsalt kuuli annaksime, oleks need ülejäänud ju siiski süsteemile metsik koormus.
Tglt ma kahtlustan, et see on lihtsalt paanikaargument põhimõttel “parem õudne lõpp kui lõputu õudus”.
… mille eeldus on see, et paremaks ei lähegi ja valikutes on ainult “laseme kõigil maha surra, kellel vähegi midagi viga on” ja “jääme igavesti karantiini”.