Tänan küsimast, sõbrad, siiani edeneb täitsa hästi. Tänu muutunud oludele oleme sunnitud olnud väljas ronimist tavapärasest pisut varem alustama – juhin tähelepanu sellele, et siin pildil pole ma ei viiendat kuud rase ega näita stressisöömise tulemusi, vaid mul on seljas paks dressikas, mille peal on jope, mille peal on veel omakorda vest, sest väljas oli lihtsalt nii külm ja tuuline. Nii et oleme külmast hoolimata sundinud end kuiva ilmaga õhtul pärast tööd siiski väljas ronima.
Teisipäeval ei saanud sellest üldse asja, katsud kivi ja sõrmed konkreetselt valutavad külmast, rääkimata sellest, et tuul puhub kivilt minema. Neljapäeval päike paistis ja oli hoopis teine tera. Ainult kuus kraadi, aga päikese käes ikkagi täiesti mõnus – nii mõnus, et ronimiseks sai isegi jope kenasti pealt ära võtta. Aga kuna siseronimisega võrreldavat trenni siit veel ei saa, teen lisaks korralikult ka kerelihaseharjutusi ja muidugi sõrmetrenni:
Lisaks sellele teen ma nüüd ka õlgu ja küünarnukke tugevdavaid harjutusi. Mitte ainult joogat, vaid ka näiteks selliseid (teie jaoks panin laulu ka taha, sest no konkreetselt selline tunne oli üle hulga aja jälle neid teha, trotsisin innukalt vihma ja tuult jne):
Ma tean, et on palju inimesi, kelle meelest on see äärmiselt vastutustundetu, sest hirmus ristsaastumine neil torudel, aga no täitsa tõsiselt, ma leian, et kui ma pesen käed enne väljaminekut korralikult ära, siis jalutan kolm minutit parki, teen paar harjutust ning siis kohe deson käed ära, on riskid igati kenasti hajutatud. Kui ma end eriti lahkena tunnen, tõmban suisa need pulgad ka üle, olen järgmise suhtes ka kena olnud. Nii et see on üks asi, millest ma ei loobu enne, kui politsei mind sealt eemale peksab. Iseasi muidugi see, et hetkel on avalik desomine ohukäitumine – kui tappa saan ja keegi desinfitseerimisvahendi pudeli käest ära rebib, siis politsei küsib ilmselt hiljem etteheitvalt, miks ma ometi tänaval avalikult eputasin oma vedela kullaga.
Joosta eriti ei julge, sest mul on teatavasti need põlvehädad olnud. Siiani olen teinud 8-9minutilisi ringe. Selle peale pole põlv valutama hakanud, aga järgmisel päeval on alati kuidagi “pehme” tunne olnud neis, nii et ma ei julge liiga järsult koormust suurendada ka. Ikka tasa ja targu. Liigutamisvajadust saab õnneks ka jalutamisega leevendada.
Kui nüüd ainult toitumisega sama hästi oleks, võiks nii veel suveks normaalsesse vormigi saada … 🤔
Kuidas teil läheb? Olete suutnud ka kodust töötades ikkagi mingi liigutamisharjumuse säilitada?
Tubli oled. Ma vaatan e-poodidest laiemaid pükse kevadeks sest perse ilmselt ainult kasvab ja õue ei viitsi minna.
Kroku 🙂
Kuidas sa sellesse seltskonda eksisid?
Veider,
väga veider,
et ma mõtlen ka suurematele pükstele 🙂
Sa ei tea, kui palju sinna spordi kõrvale šokolaadi läheb.
Ei edene.
Viimaste usaldusväärsete uudiste valguses on
Rentsi jälgimisse nakatunuid testitud umbes 3000
(aga täpseid andmeid ei riik ega rents ei avalda)
vältimaks paanika tekkimist ja teenuste ülekoormust.
Õnneks Rentsi elustiili nakatumisest põhjustatud
surmajuhtumeid ei ole hiljuti eriti registreeritud…
sest hetkel lihtsalt ei ronita, kuna turism on surnud.
Sellepärast see covid-19 uus väljakuste on jumalakingitus
kodus istuvatele (ka tulevastele) emadele enda venitamiseks.
Oled sa kindel, et ei tahtnud kirjutada “enda veInitamiseks”?
Hea tähelepanek!
Sa oled terane!
Ma ei ole selles kunagi kahelnud,
aga see ei lahenda meie probleeme
kui me ründame sõnumitoojat.
Sa aimad ju, et toimumas on midagi,
mida sina oma noores elueas pole kogenud
ja sellepärast tahaks kohe rusikad käiku lasta.
See ei aita, mõtleme, räägime, arutame…
Mis sa suvel normaalse vormiga teha kavatsed, randa ju niikuinii ei lubata 😛 Või kui siis kolm inimest korraga nii suure vahemaaga, et ilma binoklita pole võimalik aru saada mis vormis keegi on 😀
Tegelt ma ise ka ikka peidan pea liiva alla ja unistan kuidas istun Eestis jaanitule ääres Saku Heledat rüübates – ehk juba järgmisel aastal 😉
Minul on ainult ronivorm, ükskõik, kuidas ma seda nimetan. Võib ka juurde võtta, peaasi, et sõrmejõud kiiremini edasi liigub kui kaal. Funktsionaalsus ennekõike.
Ronivorm on ausalt kadedust tekitav kui õlalihaste põhjal otsustada, näppudest ma ei räägigi, paljast pildi vaatamisest läheb mu kämmal krampi.. Hea et praeguses olukorras ei soovitata enam teretades kätt suruda 😉
huvitav, need rannad, kus mina käin, ongi valdavalt sellised. kas nüüd just binoklivaate kaugusel, aga ega keegi teisele (perele) ligemale küll ei kipu minema kui 10 m.
Suurem lihasmass peaks teoreetiliselt tagama parema immuunsüsteemi.
Maiole mitte midagi oma elus muutnud =) Selgelt karantiin, see on minu eluviis miinus enda ränkrasketele üritustele vedamine =P
Ega mu kõht just kaunis ole, aga maita – pole nagu ka loota, et keegi mu saledama piha põrast mind rohkem armastaks.
Mul on kodus spordivahend nimega koer ja ilmad on ilusad. Aga seda on küll märgata, et inimesed käivad tavapärasel tööajal rohkem koertega jalutamas. Mul on selline sotsiaalne koer, kes väga rõõmustab selle üle, et iga päev kohtab mõnda koera, kelle peremehel on aega, et neil mängida lasta. Inimesed hoiavad sinna juurde enamasti viisakalt sotsiaalset distantsi.
Käisin täna jõe ääres jalutamas, juba hämardus, aga ega õieti sülitada poleks saanud, mõnda tervisejooksjat või koera- või lapsejalutajat tabamata. Ma ei kujuta ette, mis seal päikesepaistes veel toimus.
Mina läksin suht vähesportlikule režiimile üle juba enne viirusehirme, jalg jäi haigeks. Sellega kaasnes huvitaval kombel tasane kaalulangus, mis ei ole praegugi peatunud. Ma ei ole ammu kaalul nii väikesi numbreid näinud ja tundub, et kaal langeb just pehmuse koha pealt, pekikiht õheneb. Nähtavasti tegi varasem suur füüsiline koormus mind jube näljaseks.
Aga teisest küljest: ühtlasi tundus täna, laupäeval, ikkagi rohkem rahvast liikvel olevat kui nädala sees. Nii et päris nii ikka ei ole, et “what is a ‘weekend’?”

Nii palju tervise liikujaid kui täna hommikupoole pole ma siinmaal enne näinud, isegi koerad olid hämmingus.
Mõnes mõttes tahaks öelda, et miski pole muutunud, aga tegelikult on kõik muutunud. Noh, ma töötasin küll ennegi kodus, aga pinksi mängimas ega tantsimas enam käia ei saa.
Sikutan teinekord kangi ja harjutan vahepeal pinksi servi. Väljas jalutamas käin nagunii, enam-rohkem minu tavaline koormus tuleb ära.
Ega ma ilus ei ole, kui mul oleks saledam piht, raudselt armastataks mind rohkem. Aga no armastagu mu õblukest hinge ja luidrat vaimu.
Mul on kogu aeg olnud see mõte, et sport ja vabaõhukulgemised tugevdavad immuunsüsteemi ja tugev immuunsüsteem aitab viirushaiguste vastu ja seljatatud viirushaigus on individuaalne panus karjaimmuunsusesse nii et ma ei saa aru sellest õues liikumise keelu mõttest. Ma saaks aru, kui kombluspoolitsad käiksid ringi lasermõõturitega ja kasutaksid desinfektandiga veekahurit iga kord, kui kahe inimese vaheline vahe kahaneb viiest meetrist väiksemaks või kui keegi KATSUB OMA NÄGU… Aga pindadel ei püsi need viirused ju nii kaua, et sellepärast kedagi kasutatud salfakatega pilduma peaks?
No ikka üritame, ikka üritame tasapisi. Plankimise maailmameistriks ma veel ei pürgi, aga nõmeda isikliku rekordi olen endalegi üllatuseks saavutanud küll.
No ma sain pindade pühkimise vajadusest aru sel hetkel, kuidas nägin, kuidas (igati nägus ja selle hetkeni suisa seksikas tundunud) noormees tegi seeria lõuatõmbeid, nuuskas sõrmede vahelt maha, tegi (vahepeal käsi pühkimata) veel ühe seeria lõuatõmbeid – ja siis astus ligi tema sõber ja asus omakorda lõuatõmbeid tegema. Nagu ökk-ökk-ökk. Mind ei huvita, kas üldse mingi viirus parajasti liikvel on või mitte, ma ei taha potentsiaalselt kellegi tatti nühkida. 😀
Öök jah, okei. Jeebus. Mul oli siin kusagil üks pudel valgendit…
PS: tänan, Rents, inspireeriva treeningvideo eest!
Rents, kas see horisontaalne kang su ukseavas on hõlpsasti paigaldatav või tahab kruvimist? Ja mitu kilo see välja kannatab? Nägin Prismas sellist (nüüd võib muidugi olla juba ära ostetud) ja hakkasin tahtma… Aga kõhklen – mis siis, kui see esimese või teise tõmbe peale kolinal alla langeb?
Ei pea kruvima, käib keerates laiemaks. Piirkaal on paki peal kirjas, minu oma kannatab 125 kg.