Saate aru, ma sain täna teada, et Robin Juhkental on laulja! Isegi Eurovisioonil käinud! Mitte et ma Eurovisiooni oleks vaadanud kunagi, aga no ikkagi, see on ju põhimõtteliselt nagu kuulsus. Ma olen terve selle aja elanud, arvates, et Robin Juhkental on lihtsalt “see tüüp, kes internetis nalja teeb”. Iga päev ikka õpib, tasub uudiseid lugeda. (Tagasivaates see selgitab, miks ta Instas kitarri tinistas nädal tagasi, aga no seda teevad ka pooled mu lapsepõlvesõpradest, kelle puhul igaüks on rõõmus, kui nad EI laula.)
Muudest uudistest on kõneväärt see, et meie korter haiseb jätkuvalt kassikuse järele, kuigi mulle tundub, et olukord ikka leeveneb. Meil jätkuvalt ei ole kassi. Nii palju oleme aktiivse ringinuuskimisega targemaks saanud, et tundub, et hais tuleb radiaatoritest. Kindel ei saa siin milleski olla, aga no tundub. Nii et eks ma ootan veel päevakese ja palvetan, et Kaamosel õigus oleks (ta arvas, et tegu võib lihtsalt haisva pahtliga olla, kui meie all remonti tehakse).
Ja avastasin just, et mul on selles ühes IT-aines siiani teistega võrreldes üsna head tulemused. Isegi VÄGA head. Mis tundus esimese hooga täiesti hämmeldav (kui on olemas hämmeldus, on ka adjektiiv hämmeldav, sest keegi ei kirjuta tänapäeval “hämmeldusttekitav” või “hämmeldumapanev”, kellel nii pika jutu jaoks aega on). Ma ei ürita siin nüüd üldse tagasihoidlik olla või ei tee impostor sündroomi vms, aga ma tõesti ei saa sellest ainest eriti hästi aru. St nüüd saan juba natuke paremini, sellest lineaaralgebra kordamisest on kasu olnud (selgus, et me tegelikult ei pea sellega isegi megasüvitsi minema, tehted vektoritega ja maatriksitega, mitte päris raketiteadus), aga mul kulub selle kohustusliku miinimumi jaokski üle mõistuse palju aega. Ja head tulemused on seniajani suuresti ka seetõttu, et meil on vabalt lubatud ka mujalt võetud koodi kasutada, kuni korralikult viitame ja näitame, et saame aru, mida see kood teeb (st lisame kommentaare) – nii et ma lihtsalt guugeldan end halliks iga kord ja tol konkreetsel hetkel isegi saan aru, aga no aju ei suuda seda kõike ju meelde ka jätta. Oleksin arvanud, et kui isegi mina saan häid tulemusi, siis kõik teised “päris” IT-inimesed saavad ometi ka. Aga siis tuli meelde, et “päris” IT-tudengid on ju ilmselt täiskohaga õppes, mitte ei tee ainult ühte ainet, nii et loomulikult ei ole neil aega ühe kodutöö peale keskmiselt 2-3 päeva nädalas panna.
Mis kokkuvõtteks tähendab, et ma täiega kardan eksamit, kus järsku on 2-3 päeva asemel 2 tundi. Ja siis on piinlik, kui oled iga kodutöö eest pea maksimumi saanud, aga eksami läbi kukud. 😀 Seda enam, et praegu on mul aega vabalt aega käes, aga kohe varsti, kui siin peaks hakkama projekti kirjutama, enam ei ole, nii et põnev saab olema. Või kuidas see moodsas karjääriinimeste keeles ongi. Väljakutset pakkuv.
P.S. See meem tuli täiega õigel ajal, sest ma vaatasin just mõne päeva eest seda Kesiga (alumise tegelasega) episoodi ja mõtlesin, et täitsa pekkis, see on vist Star Treki kõige kehvem osa ever (aga siis tuli muidugi kohe meelde, et meil on ju see moodne Star Trek ka, kus vahepeal pool episoodi koosnes sellest, et Michael jälle hüsteeritses ja Tilly nuttis ning geid olid geid). Aga meem on nagu rusikas silmaauku.
P.P.S. Uus Westworld on tõesti täiega äge. Soovitan.
Pärdikute päevaraamat 