Kas te ikka nägite, et meil oli üks kevadine päev? Ja veel täiesti imeline. Me naistepäeva eriti ei tähistanud, sest meediakajastusest jääb mulje, et ma pole mingi õige naine. Meediast nimelt paistis välja kaks varianti – kas me räägime ilust, ja ma olen läbikukkunud, sest igapäevaselt ei meigi ja kleiti ei kanna, või tuleb nö Solmani ja tema sünnitusosakonna lähenemine, räägime hoopis emadusest, sest no iga päev on emadepäev, kes see siis kannatab maikuuni oodata. Nii et siin ei ole ma jälle õige naine, emakas põhimõtteliselt raisku lastud. Kuigi huvitav oli kuulda küll, kuidas konservatiivid ahastasid, et ei tea, miks meie naised küll nii ei sünnita, nagu mõnes võrdõiguslikumas riigis. No nemad muidugi ei öelnud “mõnes võrdõiguslikumas riigis”, aga kõik riigid, millega võrreldi, olid sellised, kus palgalõhe jms on tunduvalt väiksem kui siin ja seega isiklik kindlustunne kindlasti suurem. Mis on ometi teema, mida nad surma ähvardusel ka ei räägi. Ja üldse võiks naine vähemalt naistepäevalgi see ÕIGE naine olla – teada, et naise koht on vait, ilusa musisuu pähe maalida, oma kolm nelki vastu võtta ja kõrgetel kontsadel ringi lastes ühe käega tatiseid lapsi kasida või vähemalt emadusest unistada. Aga taas kaldusin ma teemast kõrvale, tahtsin teile oma igavast igapäevaelust rääkida.
Söömas käisime – ma ei mäleta, kes siin Poska kohvikut soovitas, aga see on tõesti väärt leid olnud. Seda omletti ma lõpuni süüa ei jaksanudki, Sirru aitas. Mis muidugi ei tähenda, et ma oleks magustoidu ostmata jätnud – sain aru, et koogid pole neil kohapeal tehtud, vaid toovad mingist pagariärist, aga head on. Eelmine kord proovisin musta Napoleoni kooki, see oli väga huvitav. Muidu suisa soovitaksin, aga seal on praegu nii meeldivalt rahulik olnud, ärge nüüd kohe tunglema hakake.
(Soovitustega on muidugi nii ja naa, sest suisa kaks inimest soovitasid mulle siin sügisel Madara näokreemi, mille ma ostsin hoolimata sellest, et nende šampoon mulle ei meeldinud – ja minul, kellel pole eales seda muret olnud, tulid nädalaga otsaette pisikesed punnid. Pidasin kuu aega vahet ja proovisin uuesti, ikka sama jama. Õnneks mitte päris vistrikud, ei olnud suured ega silmatorkavad, aga no minu nahka ilmselgelt see kreem õnnelikuks ei teinud, nii et nüüd ta seisab seal, kuni õnnestub mõnele sõbrannale edasi sokutada. Loodetavasti varsti õnnestub, kutsusin ühe pahaaimamatu külla.)
Aga kuna ilm oli nii ilus, läksime kohe pärast lõunasööki jalutama – esmalt Kadrioru parki, et näha, kas seal ka kevadet paistab, ja siis juba kive vaatama, et vaadata, kas ja mis juba kuiv on, et võiks varsti päriselt ronima hakata. Mõned poisid juba laupäeval ronisid, ei ole siin midagi imestada. Üsna pikk ring tuli, ma isegi ei mäleta, millal ma viimati 20 tuhat sammu kokku sain.
Trenniga olen üldse enamvähem jälle järje peale saanud, kuigi kogu aeg selline kerge eelgripi tunne – väsin kähku ära ja vajan rohkem puhkust kui muidu. Ühel sõbral on igal talvel sama jama, vindubki mitu kuud edasi tagasi. Mul jäi eelmine talv kuidagi vahele, aga üle-eelmisel maadlesin sama murega, Eesti kliima eripära vist. Nii et olen proovinud sellest lihtsalt mööda vaadata ja oma asja edasi ajada, kuigi nii, kui unetunde natukenegi vähem satub kui harjunud, on hing paelaga kaelas. Seda enam, et nüüd saavad minusugused näiteks MyFitnessis enamvähem kella viie ajal ka probleemideta käia. Nimelt on nende uus treeningala põhimõtteliselt ainult minusugustele kiludele – st all on küll ka mingid raskused ja kangid, aga need sajakilosed mürakad, kes üleval kangi tõstavad, ei mahu oma laiade õlgadega normaalselt sealt kitsast trepist alla, nii et seal on pea alati piisavalt ruumi, kui ka üleval kitsaks kisub. Õhtuti kuuleb ka igasugu huvitavaid teooriaid, viimati näiteks kuulsin, kuidas üks koolipoiss teisele rääkis, et lihase kasvatamiseks on vaja rohkem süüa – aga kuna lihtsalt rohkem süüa on raske, sest kõht saab ju täis, siis nipp on see, et enne sööd kõhu täis ja siis suitsetad kanepit, et kõht uuesti tühjaks läheks. #lifehack Tasub ikka noorte lähedal aega veeta, iga päev saab targemaks.
Pärdikute päevaraamat 