Kui on üks asi, mille jaoks see sotsiaalne distantseerumine hea on, on see enesereflektsioon ja iseenda paremini tundma õppimine. Ja loomulikult oma partneri paremini tundma õppimine. Näiteks ma teadsin, et on olemas inimesi, kes ei pese oma tasse kohe ära (ma olen isegi tihti üks neist), aga nüüd olen ma teada saanud, et on ka inimesi, kes joovad jogurtit ja ei pane oma tassi pärast seda isegi likku mitte! Nimelt ei ole mul just väga palju kiiksusid, aga üks minu kiiksudest on see, et konkreetselt rõve on kuivanud jogurtitassi pesta. Kui ma leian kolm tükki korraga, siis ma kas jätan need talle endale või kui juhtun lahkes tujus olema, siis enne leotan ja loputan viis korda, et ma ei peaks päriselt švammiga (või veel enam sõrmedega) seda kihti katsuma. Ja see on täiesti ebaratsionaalne, sest mul ei ole muidu probleemi käsipidi mudas või soolikates olla, kätega liha katsuda toiduvalmistamise käigus vms, ma ei ole eriti pips – aga kuivanud jogurt, ei. Räme on.
Teine on see jutt, et mind ei huvita välimus. Arvake ära, kes ostis enamvähem esimest korda elus endale kulmupliiatsi ja ripsmetuši? Tegelikult mind jätkuvalt ei huvita selles mõttes, et instapiltide jaoks või kodus hängimiseks ei viitsiks meiki teha, aga mul on kolme nädala pärast üks akadeemiline intekas ning mõte sellest, et kellegi esmamulje minust võiks olla selline “aasta aega pole saanud juuksurisse ja kuu aega kulme kitkuma” on … Hirmutav. Nii et kulme kitkun siin ise ja olen valmis selleks, et kui pean viisakam välja nägema, saan sinna natuke värvi ka lisada. Ja teate, kui raske on selliseid asju poes valida, kui sa neid muidu ei kasuta? Ma seisin 20 minutit Selveris leti ees ja tundsin end süüdi, sest peaks ju üritama seal võimalikult vähe viibida. No ja ega ma neid ju kasutada ka ei oska, nii et hästi ei julgegi, pärast näen välja nagu kloun. Kas tõesti pean ka hakkama Malluka meigikoolituse videosid vaatama? Ma ei viitsi ju, loodan ilmselt ikka selle peale, et kolme nädala pärast tehakse uksed lahti ja lastakse minusugustel plässi näoga eitedel karjas kosmeetiku juurde voolata. (Mis on äärmiselt ebatõenäoline, sest karta on, et kontakte peame me vältima veel mitu kuud.)
Ah jaa, Selver. Minu Selveris ei müüda seda Milka šokolaadi, mis on pisikeste soolaküpsistega. Ja ma ei ole seda šokolaadi mingi … kaks aastat saanud. Ja nüüd üleeile avastasin, et ma konkreetselt VAJAN seda miskipärast. Ma ei saa aru, kuidas ma olen suutnud AASTAID ilma selleta elada, aga nüüd on see kuskilt end mu mõtetesse söönud ja keeldub ära minemast. Ja no ma ei hakka praegustes oludes ju ekstra šokolaadi pärast teise poodi minema – seda enam, et kiire guugeldamise peale tundub, et selle müümine on vist vahepeal üldse ära lõpetatud. Tüüpiline, kedagi ei huvita see, et mina kord kolme aasta jooksul midagi osta tahaks. Teine samasugune asi oli kohvijogurt Muah – see oli nii hea, et ma sõin seda konkreetselt IGA PÄEV, aga ilmselgelt ühest tarbijast ei piisanud, sest lihtsalt võeti ühel hetkel tootmisest maha (juba aastate eest, polnud kriisist kuidagi mõjutatud) – ja samal ajal mingit kreembrüleemaitselist liiga magusat saasta müüvad rahumeeli edasi.
Ja noh, Stockmannis said juba enne kriisi algust otsa minu lemmikvalgubatoonid, mida lihtsalt mitte kuskil mujal ei müüdagi. Ja igas muus mõttes kaup liigub, muuhulgas samade batoonide teisi maitseid on, aga see konkreetne rida ongi juba kuu aega tühi. Ma ei saa aru, kas teisi maitseid siis laos oli, nii et nad ei telli midagi juurde, enne kui kõik kolm maitset on otsas, aga MA NÕUAN VASTUSEID. Ehk siis ma tahaks öelda, et see ülemaailmne kriis, mis on juba ca sada tuhat inimelu nõudnud, on mullegi väga ebameeldiv, sest ma ei saa suvalisel ajahetkel just seda šokolaadi, mida ma parajasti tahaksin. Me kõik kannatame. Seda viimast lauset tuli siis lugeda selle hääletooniga, mida kasutavad need rikkurid, kes teevad instas postitusi selle kohta, kuidas me kõik oleme parajasti ühtviisi hädas, sest sel ajal, kui sina oled kolme lapsega ühetoalisesse korterisse lukustatud, peab tema oma viie koeraga mõisas hakkama saama, kusjuures teenijaid on vähem kui muidu.
P.S. Teate kõik need jutud, et oleks vaja praegu maatöödele abikäsi jne. Ma olen mõelnud selle peale, et see oleks ju täiega hea riäälitimõte. ERITI kui seda teeks mõni muidu pirtspersena tuntud blogija või näitleja. Selles mõttes, et Merca või Mallukas kartulipõllul ei võtaks kedagi silmagi pilgutama, aga näiteks Paljas Porgand põllutöödel … Ma küll vaataksin. Või kes meil see metroseksuaal oli? Krt, mul ei tulegi nimi meelde praegu, aga no oli meil ju mingi tuntud metroseksuaal. Et saadaks näiteks tema ja PP koos. See oleks pm ju nagu Eesti oma Lihtne Elu. Rääkimata sellest, et kui hästi ei lähe, saad makstud põllutöö eest, paremal juhul teenid ka riäälitisaate pealt. MIDAGI teenid igatahes. Tasuta pakun ideid teile praegu, rahvas, noppige üles ainult.
Pärdikute päevaraamat 