faith

Valed ja avastused

Kui on üks asi, mille jaoks see sotsiaalne distantseerumine hea on, on see enesereflektsioon ja iseenda paremini tundma õppimine. Ja loomulikult oma partneri paremini tundma õppimine. Näiteks ma teadsin, et on olemas inimesi, kes ei pese oma tasse kohe ära (ma olen isegi tihti üks neist), aga nüüd olen ma teada saanud, et on ka inimesi, kes joovad jogurtit ja ei pane oma tassi pärast seda isegi likku mitte! Nimelt ei ole mul just väga palju kiiksusid, aga üks minu kiiksudest on see, et konkreetselt rõve on kuivanud jogurtitassi pesta. Kui ma leian kolm tükki korraga, siis ma kas jätan need talle endale või kui juhtun lahkes tujus olema, siis enne leotan ja loputan viis korda, et ma ei peaks päriselt švammiga (või veel enam sõrmedega) seda kihti katsuma. Ja see on täiesti ebaratsionaalne, sest mul ei ole muidu probleemi käsipidi mudas või soolikates olla, kätega liha katsuda toiduvalmistamise käigus vms, ma ei ole eriti pips – aga kuivanud jogurt, ei. Räme on.

Teine on see jutt, et mind ei huvita välimus. Arvake ära, kes ostis enamvähem esimest korda elus endale kulmupliiatsi ja ripsmetuši? Tegelikult mind jätkuvalt ei huvita selles mõttes, et instapiltide jaoks või kodus hängimiseks ei viitsiks meiki teha, aga mul on kolme nädala pärast üks akadeemiline intekas ning mõte sellest, et kellegi esmamulje minust võiks olla selline “aasta aega pole saanud juuksurisse ja kuu aega kulme kitkuma” on … Hirmutav. Nii et kulme kitkun siin ise ja olen valmis selleks, et kui pean viisakam välja nägema, saan sinna natuke värvi ka lisada. Ja teate, kui raske on selliseid asju poes valida, kui sa neid muidu ei kasuta? Ma seisin 20 minutit Selveris leti ees ja tundsin end süüdi, sest peaks ju üritama seal võimalikult vähe viibida. No ja ega ma neid ju kasutada ka ei oska, nii et hästi ei julgegi, pärast näen välja nagu kloun. Kas tõesti pean ka hakkama Malluka meigikoolituse videosid vaatama? Ma ei viitsi ju, loodan ilmselt ikka selle peale, et kolme nädala pärast tehakse uksed lahti ja lastakse minusugustel plässi näoga eitedel karjas kosmeetiku juurde voolata. (Mis on äärmiselt ebatõenäoline, sest karta on, et kontakte peame me vältima veel mitu kuud.)

Ah jaa, Selver. Minu Selveris ei müüda seda Milka šokolaadi, mis on pisikeste soolaküpsistega. Ja ma ei ole seda šokolaadi mingi … kaks aastat saanud. Ja nüüd üleeile avastasin, et ma konkreetselt VAJAN seda miskipärast. Ma ei saa aru, kuidas ma olen suutnud AASTAID ilma selleta elada, aga nüüd on see kuskilt end mu mõtetesse söönud ja keeldub ära minemast. Ja no ma ei hakka praegustes oludes ju ekstra šokolaadi pärast teise poodi minema – seda enam, et kiire guugeldamise peale tundub, et selle müümine on vist vahepeal üldse ära lõpetatud. Tüüpiline, kedagi ei huvita see, et mina kord kolme aasta jooksul midagi osta tahaks. Teine samasugune asi oli kohvijogurt Muah – see oli nii hea, et ma sõin seda konkreetselt IGA PÄEV, aga ilmselgelt ühest tarbijast ei piisanud, sest lihtsalt võeti ühel hetkel tootmisest maha (juba aastate eest, polnud kriisist kuidagi mõjutatud) – ja samal ajal mingit kreembrüleemaitselist liiga magusat saasta müüvad rahumeeli edasi.

Ja noh, Stockmannis said juba enne kriisi algust otsa minu lemmikvalgubatoonid, mida lihtsalt mitte kuskil mujal ei müüdagi. Ja igas muus mõttes kaup liigub, muuhulgas samade batoonide teisi maitseid on, aga see konkreetne rida ongi juba kuu aega tühi. Ma ei saa aru, kas teisi maitseid siis laos oli, nii et nad ei telli midagi juurde, enne kui kõik kolm maitset on otsas, aga MA NÕUAN VASTUSEID. Ehk siis ma tahaks öelda, et see ülemaailmne kriis, mis on juba ca sada tuhat inimelu nõudnud, on mullegi väga ebameeldiv, sest ma ei saa suvalisel ajahetkel just seda šokolaadi, mida ma parajasti tahaksin. Me kõik kannatame. Seda viimast lauset tuli siis lugeda selle hääletooniga, mida kasutavad need rikkurid, kes teevad instas postitusi selle kohta, kuidas me kõik oleme parajasti ühtviisi hädas, sest sel ajal, kui sina oled kolme lapsega ühetoalisesse korterisse lukustatud, peab tema oma viie koeraga mõisas hakkama saama, kusjuures teenijaid on vähem kui muidu.

P.S. Teate kõik need jutud, et oleks vaja praegu maatöödele abikäsi jne. Ma olen mõelnud selle peale, et see oleks ju täiega hea riäälitimõte. ERITI kui seda teeks mõni muidu pirtspersena tuntud blogija või näitleja. Selles mõttes, et Merca või Mallukas kartulipõllul ei võtaks kedagi silmagi pilgutama, aga näiteks Paljas Porgand põllutöödel … Ma küll vaataksin. Või kes meil see metroseksuaal oli? Krt, mul ei tulegi nimi meelde praegu, aga no oli meil ju mingi tuntud metroseksuaal. Et saadaks näiteks tema ja PP koos. See oleks pm ju nagu Eesti oma Lihtne Elu. Rääkimata sellest, et kui hästi ei lähe, saad makstud põllutöö eest, paremal juhul teenid ka riäälitisaate pealt. MIDAGI teenid igatahes. Tasuta pakun ideid teile praegu, rahvas, noppige üles ainult.

47 kommentaari “Valed ja avastused

  1. Neist lemmiktoodetest, mis poest müügilt kadunud on, võiks pika nimekirja teha. Vahepeal mingi periood oli eriti palju seda, et jõudis mingi asi lemmikuks saada kui see tootmisest maas oli ja järjest nii. Lõpuks ei julgenudki uusi tooteid proovida – a mis siis, kui meeldima hakkab ja kuu aja pärast jälle enam saada ei ole.

    1. jaajaajaa.

      Köömnetega Finn Crisp (ma ei saa aru, kas nad ei tee seda enam või lakkasid millalgi mitu aastat tagasi Eestisse toomast). Mödu. Astri pagari keeks nimega Meeleib. Alekoki Double Hops,mis oli nende alkoga õludest ainuke, mida ma jõin., sestsaadik, kui see ilmus (Nüüd joongi mudku alkovaba ja muide mitte alekokki, sest nende alkovabad ei ole nii head.)

      1. APPIII!!! … Kas see ALeCoq double hops tõesti tootmisest maas. Siis polegi enam nii kurb, kui lennukid juunis lendama ei hakka. Enne seda aastatid tagasi lõpetas ALeCoq ka eriti hea pilsneri tootmise, millest toona isegi blogipostituse tegin. No ja muidugi Kulta Katariina must röstiastmega “1 uba” kohv, mida viimased kaks aastat olen pidanud otse Soomest tellima. Ma ei saa aru kuhu maailm mõtleb nii jõuda. Canadas vihastas mind kõige enam kui Cappuchino jäätis muutus rasvavabaks ja normaalset koorega tehtut enam ei toodetud. Muidu rahumeelne inimene nagu olen, seekord oli minu piir ületatud: saatsin tootjale hoiatuskirja 😛

        1. Ma küll natu muretsesin, et äkki tootja saadab politsei, aga küllap mu ähvardus polnud ainuke ja pigem leebete hulgast stiilis “skorpion või lõgismadu postkastis” 😛
          Praeguse olukorraga avastasin eile õudusega, et viimane Kalle Kaaviari tuub on poole peal ja IKEA mööblipood, kus neid ainsana müüakse on suletud teadmata ajani. Teade, et postiühendus Canada ja enamuse Euroopa riikide vahel katkenud lõi täitsa jalust: ei saa isegi otse Rootsist tellida.

        2. https://www.alecoq.ee/tooted/olled/

          Ei paista küll double hopsi. Mingi pilsner on, ma ei tea, kas see on see, mis sa mõtlesid.

          Alekoki I on praegu vist küll põhiline, mida ma nende omadest juua kannatan. Vbla nende nn IPA ka – see ei meenuta küll eriti päris IPAsid, aga kuna mulle päris IPAd ei maitsegi, ma olen ikka laagerõlle fänn, siis see pseudoIPA on minu jaoks suht hea õlu.

        3. Kalles (original) on praktiliselt igas toidupoes. Sh, aga mitte limiteeritud: Rimi, Selver.

        4. Selgituseks Meh: Jube äge kui Torontos oleks RIMI või SELVER, isegi MAXIMA või COOP ajaks asja ära 😉
          Ja kui järele mõelda siis pole Eestis ju IKEA’t ka, või on juba???

        5. Tom, Tallinnas on IKEA. Seega ei kahtlustanud, et Torontos elad. Või noh, ükskõik kus mujal kui Eestis 🙂

      2. a kui juba jutuks tuli, siis propageerin neid tooteid,mis mulle praegu maitsevad, sest äkki muidu jälle mõtlevad, et pole piisavalt käivet.

        Paadi Pagari vormileib.

        Saku roheline ja oranž alkovaba õlu (ainsad Eesti alkovabad, mis minu arust juua kannatavad – st neil pole rumalat ettekujutust, et alkovaba peab magus olema, vaid on mõnus karge ja humalat on ka tunda).

        Absoluutne lemmik-alkovaba on Clausthaleri filtreerimata pudeliõlu, kui mul seda kogu aeg võtta oleks, siis ma vist alkoga õlusid enam üldse ei jooks.

        Rõngu Pagari kohukesed (mida küll kahjuks ongi juba väga vähestes poodides saada).

        Mulle maitsesid väga ka Saaremaa Thule sarja magustoidud (jõhvika- ja mustsõstrakohupiimad), aga kardetavasti on ka need tootmisest maha võetud, sest kuskil pole enam näha. Nende kohupiimapasta on õnneks alles (potsik sees).

        Kuna Thule magustoitu pole enam saada, siis tuleb osta Karumis omi: nende mango-kohupiimakreemi ja igasuguseid kefiirimagustoite (mida pole samuti kahjuks igast poest saada, viimati Lätist tulles oli mu pagas paksult Karumis magustoite täis).

        1. Clausthaleri alkovabad on kõik imelised. Minu lemmik on see lemon, mis on nagu limonaad, ainult mitte nii magus nagu tavaline limonaad, vaid nagu… õllega limonaad 😀 Unfiltered on ka jube hea tõesti.

        2. jah, seda lemonit joon ma siis, kui limonaadi tahan. aga selleks käravad ka Eesti alkovabad õllejoogid – nii Sakul kui alekokil on päris häid greibi ja sidruniga variante.

          Ma ei saa aru, miks klaviatuurist tuli “Karumis”, kui mina trükkisin “Karumsi”.

        3. Alkovaba õlu joon vaid siis kui vaja hädasti autoga sõita politseinikest kubiseval maanteel või muud vedelikku lihtsalt pole. Samas olen sunnitud tunnistama, et maitse poolest petab Clausthaler täitsa ära. Põhimõte siiski, et miks lihtsat asja keeruliseka ajada (õllest alko välja aurutada) kui saab ka ilma 😉

        4. Alekokk on leidnud kavala lahenduse: kuna osa inimesi tahab juua alkovaba (või on vaja,nt just nimelt autojuhtimiseks), siis on nad ülejäävast alkoholist eraldi napsi teinud.

        5. Saku oranž alkovaba õlu https://saku.ee/et/products/saku/go-pale-ale/ on tõesti üks parimaid, isegi käsitööõlle-elitistid joovad. Üldse tulevad Sakul “teravama” maitsega joogid suurtootja kohta päris viisakalt välja, näiteks Antvärk sari on täitsa korralik.
          Võrdluseks, et A. LeCoqi IPA https://www.alecoq.ee/toode/ipa/ ei läinud kurgust alla isegi siis, kui päev oli kuum, õlu ise oli külm, aga mitte midagi muud juua polnud, sest saare kõik poed olid parajasti pikemal lõunapausil.

          Lemmikutest veel niipalju, et Tanker tegi ühest parimast saunajoogist ka alkovaba versiooni https://tanker.ee/ollevalik/sauna-session-zero/, paraku pole see millegipärast suurtesse poekettidesse müügile jõudnud.

        6. Kas keegi tark suudab õelda, miks on see sõna alkovaba, võksju olla õllelimonaad, veinilimonaad lapsed saaks ka seda keemiat ilma süümekateta luristada ilma et see ajudele hakkaks. Jeesus peab ka tegema tänapäeval veinist alkovaba vett. Nüüd saab öelda alkovaba joodiku kohta, et tal põis täis ta magab. 🙂

        7. Alkovaba õlu/vein ja õllelimonaad on ju erinevad asjad. Esimene on tehtud alguses ikka õlleks ja veiniks, aga hiljem on alkohol välja aetud, selle pärast siis “alkovaba”.
          Võib vaielda, kas alkovabadel jookidel peaks olema vanusepiirang, sest praegu tõesti on, eeldatavasti seetõttu, et nende pealt on lihtne “päris kraamile” üle minna. Aga palun ärge hakake hägustama toodete nimetusi. Mina ei taha mingit õllelimonaadi, mis võib olla tehtud taevas teab millest, andke ikka päris õlu, lihtsalt ilma alkoholita. Jah, loomulikult pole see ka “päris õlu”, aga vähemalt on selge, millega tegu.

        8. Uga nõus. Nullõlu või midagi sellist võib ehk veel kõne alla tulla, aga viited limonaadile jms on mumst väärad.

        9. no kui õllest ja limonaadist on kokteil tehtud (Radler näiteks), siis minu poolest võib ka see olla õllelimonaad.

        10. Kui juba defitsiit jutuks,
          siis AleCoq’i Johan Freitag Gin.
          Muidugi ei ole te sellest midagi kuulnud,
          sest mina olen, vähemalt kohaliku Grossi,
          sellest tühjaks ostnud 😀

          Keegi ei oskaks AleCoq’ist kanget oodata,
          aga nad oskavad üllatada, ja on loomingulised,
          oma ette_võtluse_ üha laienevas nishis.

  2. Oh, see on tüüpiline, et head tooted müügilt kaovad. Mul viimatine kogemus oli Fast valgupudingupulbrid eriti kreemiküpsise oma. See oli pudru sees kohutavalt hea ja ma leinan seda ikka täiega.

  3. Rents,
    meik on feik,
    kuulutas juba jeesu.

    Sina oled ristist unistanud,
    oma vastuvoolu usu sõnumitega,
    pikalt harjutanud, ronides mäkke:)

    Kõige selle tõestuseks peksid sa segi
    meie blogikiriku armulaua, püha marimelli.
    Niisugusele usuteotusele peab järgnema karistus.

    Ilmselt on sind valitud ristil rippumiseks,
    sa oled korpuse lihased treenitud selleks,
    ja su kõhulihased on esteetilesed
    näitamaks seda avalikult
    tuleviku generatsioonile
    kui tähtis on pesta
    oma jogurti
    kruuse

    1. Aww, ma plaanisin just hamburgerit tellida, aga sinu kommentaari peale jätan nüüd tellimata, et saaks tulevikuski kõhulihaseid näidata.

      Btw, su kirjasõna näeb visuaalselt väga kaunis välja.

      1. Siin on koos erilised inimesed, ekstravagantse te maitsetega. Olen kogenud, et vahel peab isegi baasasjade pärast raskelt tõmblema, näiteks ega igast suurest poest ei leiagi rohelist jasmiini teed. Kõik teed on mingi imeliku lisandina a la “Jungle Vibes” või “Summer Wine” Kes ometi joob rohelist teed vürtsika apelsini või granaatõuna kaneeliga? Paluks lihtsaid asju!

        1. selleks vaja indoneeslannast sõpsi, kes otse maailma parimat jasmiiniteed sulle toob 😉

          aga kõik mu lemmikud kohvišokside valikust on aja jooksul kadunud, no mis elu see on?

  4. No a su kadunud tooteid ise taasluua ei saa? Süüa piimašokolaadi koos küpsisega ja jogurtit segada kohvega? Ma mõned oma säärased vajadused olen sel moel rahuldanud. Kuigi mustikajogurtijäätise liinilt mahavõtmist ei anna ma tootjale eales andeks, kasvagu talle perse pähe, rsk.

  5. Minu elu on lihtne nagu metsseal – söön seda, mida kätte saan või kokata viitsin, erilisi lemmikuid lihtsalt polegi. (See-eest olen igapäevane ravumivõtja)
    Uute toodete turundajatel yle maailma on yks levinud luul – inimesed tydinevad kõigest. Et tehakse uus hea toode, inimesed ostavad ja armuvad, aga veidi aja pärast selle tootmine lõpeb, sest “inimesed tydinevad”, ja paisatakse turule mingi uus imeasi. Oma lemmiku kadumisest traumeeritud inimesed nurisevad, katsuvad pika hambaga uut toodet, armuvad… Ja tsykkel kordub. Autoturul on see nähtus veel palju jõhkram. Pagan, kas maailm ei võiks natuke stabiilsem ja vähem uuenduslik olla?
    Igasugu seriaalide, rjäälitite jm yks kohutav põhipuudus on (lisaks piinlikule kvaliteedile) täielik huumori puudumine. Tahetakse tõsiselt head asja teha, aga tulemuseks on Tahmanägu 2 ja Õnne 15. Brr.

    1. Ma sain kunagi segastel asjaoludel osa kellegi teise mälumänguauhinnast, mis seisnes A le Coqi ekskursioonis (ja degustatsioonis) ja siis räägiti meile seal sellist juttu, et nad tulevad iga suve hakul mingite uute toodetega välja. Aga kuna neid kõiki alati tootmisse jättes kasvaks tootenimistu lõpmatuseni, siis uue hooaja eel vaadatakse müüginumbrid üle ja vähempopid tooted kukuvad välja. Mõnikord võib edukas uudistoode vana toote välja lüüa, mõnikord jääb uudistoode ainult üheks aastaks püsima.

      Kahjuks on mul nähtavasti imelik maitse ja minu lemmikuuendused kipuvad haihtuma.

      1. Ma olen lekokis töötanud, igasugustel positsioonidel. Olnud ka selles tootearendustiimis. No paraku ta nii on (kõigis firmades), et kui tahad turuosa kaitsta või suurendada, siis pead midagi uut leiutama pidevalt. Nagu Alice – kui tahad paigal püsida, pead täiest jõust liduma.

        Aga, jaa, ka mulle töllmokkamööda joogid kadusid kiirkorras.

      2. Ma hellitan küll vaikset lootust, et Double Hops ongi suvetooteks mõeldud, talvel mingite porterite arvel tootmisest maas ja uuel suvel toovad jälle välja.

  6. Mina olen muidugi see töntsakas onklike, kes usub, et kui ta ennast peseb ja püksiluku kinni tõmbab, siis on ta juba vastupandamatu. Nüüd viskas saatus mulle väikese vimka. Nimelt hakkab mu id-kaart aeguma. Peaks uue foto tegema. Vaatasin peeglisse, selgub, et mul on mingi imelik pahmakas, ei liha ega kala, ei pikad ega lühikesed juuksed. Kas ma tahan sellisena pildile jääda (kui leian võimaluse see foto ikkagi vajaliku kvaliteediga ise ära teha)? Võib-olla oleks kulmupliiatsist abi? Või tuleb jääda pildile niisugusena nagu olen? Või oodata kuni saab juuksurisse? Ajada ise pea masinaga kiilaks? Väga keeruline küsimus, millele kohasest reaktsioonist võib mu edaspidine elu täie pasaga ära rippuda.

    Ma mõtlesin seda ka, et pakuks ennast kuhugi töökäeks, aga mul ju on tegelikult praegu tööd, võib olla piisab ikkagi sellest, piirduda sellega? Samas, oletame, et ma jõuaksin nii põldu harida kui ka kirjanduspõllule maltsa külvata, kas ma ei oleks siis sügiseks rikas ja ilus?

    Raskete otsuste aeg, jah.

  7. Ahjah, seda ka, et kui ma millaski avastasin, et minu lemmikkomme enam müügil ei ole, siis selgus, et neid ei ole müügil juba umbes neli aastat. Ja noh, üksiti anti halastamatu hinnang minu kommilembusele.

  8. Jah, elu on raske. Haned ei ole ennast veel pärast lõunast siis jõudmist rasva söönud, oravad hakkavad otsa saama ja naat on na pisike veel. Mine või naabri kassi kallale.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.