Ma ei usu, et nad on lolliks läinud, tegu on inimestega, kes on kogu aeg imelikud olnud, aga nüüd on selle imelikkuse suuremas ulatuses vallapäästmine järsku sotsiaalselt soositud. Algas see asi juba mitme nädala eest, kui lugesin, kuidas üks muidu normaalsena tunduv inimene kirjutas Facebookis, et praegused sündmused on tulnud selleks, et inimesi üksteisest hoolima ja üksteist armastama õpetada – ja noh, ehk leiab inimkond taas tee ühe vana raamatu juurde. Võimalik, et ta rääkis “Kolmest musketärist”, mis on ometi tuntud ood kambavaimule, aga no tundus, et mõeldakse siiski ühte teist raamatut.
Igatahes on selge, et praegusel ajal tuleb igasuguseid “imelikke” postitusi (ja nende taustal vaimseid nihkeid) nagu seeni pärast vihma. Kolm näidet minu viimase aja Facebookist:
- varemgi dramaatilise lähenemisega silma paistnud isik andis väikese ülevaate sellest, kuidas neil parajasti läheb, ja kasutas lühikeses postituses mitu korda väljendeid nagu “kui me peaksime selle üle elama” – eks inimesed on oma surelikkusest hetkel teadlikumad kui muidu, aga ta kirjutas näiteks plaanist oma väike tütar kohustuslikus korras kiilaks ajada, kuigi keegi nende praegusest kooslusest pole riskigrupis ja nad on hetkel väga pisikeses külakeses isoleeritud (see oli õnneks mitme nädala eest ja viimastel piltidel on tütrel siiski juuksed peas, naine ilmselt pani veto);
- teine varemgi dramaatilise lähenemisega silma paistnud isik … ah, mis ma keerutan, siin saavad pooled lugejad nagunii aru, kellest räägin. Märksõnad: spordivihkaja, esteet, hedonist. Sealt on tulnud arvukaid postitusi selle kohta, et peaks olema keelatud hetkel positiivseid postitusi ja ERITI trennipostitusi teha, sest inimestel peaks olema õigus rahulikult masenduda. (Muide, see, et mina olen positiivne, ei riiva kuidagi sinu õigust masenduda – sa võid näiteks rahumeeli isegi just selle pärast masenduda, et mina kõige kiuste positiivne olen. Luba antud. Pilt* on ka tehtud pühendusega sulle.) Minu lemmik oli igatahes postitus selle kohta, et kuna naine on nüüd temaga koos kodus distantseerumas, ei saa rahulikult pornot vaadata. Et … okei.
- mitmed postitused selle kohta, kuidas just nüüd on õige aeg leida üles oma spirituaalsus (õnneks seda käis üks sahmakas nädala aja jooksul, viimastel nädalatel on see suhtumine jälle taandunud, vist siiski leiti ootuspäraselt tüdimus ja pettumus).
Aga kõik see on enamvähem ootuspärane, kriisiaeg ju. Seda enam, et pea kõikides nendes näidetes pole tegelikult toimunud mitte otseselt paradigmamuutust, vaid senised seisukohad on lihtsalt võimendunud. Aga teate, mis mind isiklikult ÄRRITAB? Mind ärritab see, et kõik need … kuidas nüüd viisakalt öelda … Kõik need mittenormatiivsed inimesed, keda blogimaailmas on teatavasti palju, on aru saanud, et nüüd on kõigil stressirohke aeg, järelikult võib oma eripärad ka jumala rahuga valla päästa. No et ütleme, et teen mina postituse. Tuletornist. Ilusatest punastest tellistest, mida küll vahepeal suvalise kraamiga on kaetud, seisab seal juba 1904. aastast, aga nüüd on vist tõesti ümber kukkumas. Ega vallal selle taastamiseks raha ka ei ole, väga kurb lugu.
Nii. Ja nüüd tuleb esimene kommentaar, kus üks vaimuhaigetest ütleb, et temale isiklikult on punane värv alati vastu hakanud. Siis tuleb teine ja teatab, et temal isiklikult tekitab punase värvi mainimine paanikahoogusid ja väga kohatu, et osad inimesed täiesti vastutustundetult igapäevaselt punasest värvist räägivad. Tuleb kolmas ja ütleb, et “ole vait, debiilik, kollane on veel rõvedam”. Järgneb 25 kommentaari, kus arutatakse teemal “kollane värv ja selle tähtsus ajaloos”, Nodsu viitab mitmetele filosoofidele ja olulistele kirjalikele allikatele ning räägib sellest, millised meistriteosed kollase värvita olemata oleksid. Võrreldakse punase ja kollase vastastikmõju ja kultuurilist rolli. Aga see pole veel kõik!
Teiselt poolt läheneb teine pooletoobine ja märgib, et 1904. aastast ei tea ta küll midagi, aga 1954 on talle eluks ajaks mällu maalitud, sest … Kindlasti saab siit alguse teine samasugune kommentaarikett, mis on teisega ühendatud ainult nii palju, et selle konkreetse blogipostitusega nad küll seotud ei ole, aga vahepeal kasutab mõni kommenteerija juhust, et viidata (mitte eriti peidetult), et blogija on ikka kergelt imelik ja peaks oma mõtteid häbenema.
Sinna vahele tuleb HenZen, kelle kommentaarid on pooltes blogides viimasel ajal blokeeritud, sest ta tundub pidevalt purjus olevat, nii et kui talle kuskil võimalus antakse, jätab ta neid kindlasti kolm. Ei, need ei ole seotud ei teemaga ega ka mitte teiste inimeste kommentaaridega. Aga vahepeal on neil teatav ilukirjanduslik või kunstiline väärtus, asi seegi.
Ehk siis otse öeldes – inimesed käituvad ebaviisakalt ja ei näita üles erilist austust selle inimese vastu, kelle veebikodus nad oma mokalaata peavad. Ja noh, eks sa tead ise, kes sa oled (ja kõik lugejad teavad ilmselt ka), aga no eriti nõme on jätta sellises stiilis ülevalt alla vaatavaid kommentaare, mille sa oma blogis kommentaariga “mine sa ka perse” ära kustutaksid. Kui sa sellist targutamist oma blogis lugeda ei taha, äkki ei situks teistele ka hinge? Ei v?
Ei, see postitus ei olnud otseselt minu oma blogist inspireeritud, kuigi ka siin on see tendents maad võtmas. Ei, ma ei kavatse linkida oma inspiratsiooniallikale, sest teadjad teavad ja te olete niigi seal juba pikalt purjus teismeliste kombel lämisenud, küsimus ei ole ju ühes viimases postituses. Ehk ma teen liiga ja teda ennast ehk ei häirigi, aga mina lugejana olen juba mitut erinevat postitust lugenud ning mõelnud, et postitus on hea ja huvitav, aga miks ta ometi neid troppe lihtsalt ära ei bloki. Ootan nüüd huviga 30 kommentaari tuletornide teemal, et ei peaks päris teemat ometigi puudutama. Andke tuld.
(Oeh. Jah, sina, kes sa said guugeldamata aru, mis tuletornist jutt käib, võid end nüüd kõigist teistest paremaks pidada. Istu, viis.)
* Jah, ma kasutan joogapiltidel filtreid, et keegi ei saaks öelda, et issand, mine pediküüri. Hashtag on ka juures, et te saaksite soovi korral vaadata, kuidas see asend TEGELIKULT käib. Eriti selle asendi puhul, mis pildil on, on mul endal nii hea meel, sest selline ARENG on toimunud, nii palju parem, kui vanasti. Aga kui te seal sellele hashtagile klikite, siis näete, et tegelikult peaks see jalalaba olema täiesti vertikaalselt vastu reit ja põlv selle tulemusel täiesti vastu maad – olgem ausad, see superrase tädi kohe teise pildi peal on sohk, kõik teavad, et rasedatel hakkab viimasel trimestril seal kandis kõik paremini venima. Aga jooga on selles mõttes imeline asi, et ükskõik kui kaugele sa jõuad, sa ei ole kunagi kohal.
Pärdikute päevaraamat 
Ma jäin vait juba ritsiku juures ju =)
Minu trigger on seal, et mulle käib pinda, kuidas nüüd on korraga ok põdeda selle üle, et suhelda on raske (sest ei näe inimesi) ja kui mul on kogu aeg suhelda raske old, ei huvita see kedagi ja suhtumine praegugi on “ela üle.”
elage siis teie nüüd ka üle, krt!
Just-just, sinu “trigger” on “minu valu on olulisem kui teie valu, minge perse”. Ja minu trigger on ennasttäis inimesed, kes arvavad, et Päike võiks ainult neile paista ja Maa ainult nende pärast kosmoses ringe teha, ning kõigi teiste emotsioonid ja seisukohad on kuidagi vähem olulised või kehvemal juhul suisa neile solvavad, kuigi need neid üldse ei puuduta.
Ma üritan öelda, et need suhtlemisvalud on samaväärsed ja kui teil on õigus kaevata, on minul ka – aga millegipärast inimesed nördivad, kui mina kaeblen =P
“aGa mA jUbA jÄiN VaIt” ei ole mitte midagi väärt. Küpsist tahad selle eest, et PÄRAST märkuse saamist ebaviisaka käitumise lõpetasid v? See ei ole vabandus, see ei näita isegi mitte mingit plaani edaspidi kellegi teise hoovis paremini käituda – sest ilmselt seda plaani ei ole, sest iial ei tea ju millal miski triggerdab! See on lihtsalt nending, et selleks korraks jäin vait ju. Tõmba internetijuhe seinast välja, kui internet kogu aeg liigselt triggerdab, või tee enda blogis postitus, mitte ära kasuta kellegi teise hoovi enda isikliku välikäimlana. Oma peegel on sulle paras.
Ma ei saa aru.
Ma PÄRISELT ei saa aru.
Mina ei ole ju hädas, miks mina peaks interneti välja võtma`?
(pealegi on mu poeg ka netis, ta ei oleks õnnelik).
Ja ma ütleks, et kui ritsik ärritus, ma jäin vait ja nüüd mölisen siin edasi, sest ma ei saa aru, miks teiste inimeste valud on tähtsamad kui minu omad.
Minu omad ei ole tähtsamad kui teiste omad, absoluutselt, aga teistpidi ka ei ole.
VVN, sotsiaalne protokoll tegelt näeb ette, et sa ilmutas ka teiste inimeste hädade suhtes arusaamist, isegi siis, kui nende hädad ei ole sinu enda jaoks hädad. Jaa ma olen ise ka selle protokolli vastu eksinud ja viimati üsna hiljuti, aga see on lihtsalt üks inimeseks olemise reegleid. Mille vastu eksitakse palju, jah, ja mitmekesiselt, aga see eksimine on ikkagi eksimine. Õgu- mitte õige tee.
/Mornilt/
Olen süüdi.
VVN, ma ei tea, kas sa paned seda tähele, aga sa oled viimasel ajal seda “kui teie ütlesite mulle “ela üle”, siis võin ma teile ka öelda!” juttu rääkinud peamiselt inimestele, kes ei ole sulle mitte kunagi “ela üle” öelnud. Ritsikule, mulle, Epule… Vähemalt kohtades, kus ma olen näinud, FB kontot mul ei ole.
Ritsik just ütles =)
Et minu mured on temas trotsi tekitavad ja ta ei taha üldse midagi öelda enam =) Kusjuures mina olen just seletanud, et olge parem vait, kui et mulle sotsiaalselt heaks kiidetud, aga sisutut jama ajate.
Ma ei ole vihane. Ma olen lõbustatud.
Aga sinu osas ma olen ikka veel segaduses. Sest ma tõesti ei saa aru, miks sa tunned, et ma sulle pihta läksin, sest seda ei ole mul iial plaanis olnud. Nagu IIAL.
aga kui keegi vastastikuse kasukasügamise juttu taga igatseb, siis see ei puuduta ju sind. See, kui keegi, keda sa tead, seda taga igatseb, ei sunni sind selles osalema. See, et see on kellegi jaoks hea, ei ütle, et see peab sinu jaoks hea olema. See, kui miski on sinuga suhtlemise jaoks vale meetod, tähendab, et oleks ilus ja hea seda sinuga suheldes vältida. See ei tähenda, et kõik peavad seda igas situatsioonis vältima.
Ühesõnaga, sinu elu ei muuda tegelikult paremaks, kui Ritsik tunneb nüüd, et ta ei tohi mitte kellelegi “kuidas läheb” öelda.
No mulle ju tegelt meeldivad inimesed, noh.
Mulle meeldib nendega suhelda. Otsene krõhvitsemine meeldiks mulle ka, olen puudutusearmastaja.
Aga kui inimese mudel kari olla on mulle ebameeldiv, aga inimene ise meeldiv, ma ju tahaks õpetada, et näed, teistmoodi saab ka! Krõhvitse minuga ilma kirbuotsimist matkimata! Ei pea kirpe otsima, võib ka lihtsalt teist sagrida ja on veel toredamgi! Ma olen ju ka tore, mis siis, et kirbuotsimist ei salli, ole minu kari ka!
Ja siis mulle phmt öeldakse, et mine ära ja ole vait.
Ma oleks kurb, aga tegelt on mul ikkagi rohkem naljakas.
“minu mured on temas trotsi tekitavad” – see ei ole see, mida ta ütles. Ta ütles, et lõpuks ei julge enam üldse kellelegi midagi öelda.
Kontekstis, kus ta oli hakatuseks rääkinud oma suhtlemisvaeguse-muredest, tagasihoidliku inimesena, kes EI ole teistele rääkinud, et nende mured on mõttetud ega teisi elama õpetanud. Ja saanud selle peale vastuse, et “paras sinusugustele, minusugustel on kogu aeg halb olnud, kas nüüd on hea tunne?” Minu arust ei ole ta seda parastamist v enda murede mahategemist ära teeninud.
“ma ju tahaks õpetada, et näed, teistmoodi saab ka!”
ennäe, nüüd oled sa jõudnud arusaamisele, kust tuleb see oravate tung õunapuudele õunte kasvatamist õpetada.
ainult et kui seda su enda blogis tehakse, ütled sa samuti “mine ära”.
OK ma lubasin allpool, et ei vaidle, aga see on ikka NII räige Ritsiku retsimine sinu poolt, VVN, et tunnen vajadust avalikult ja kahe käega alla kirjutada sellele, mida Notsu ütles.
Kuulge, seletage nüüd mulle ka, mis ma tegin?!?!?!?!
Sest ma siiamaani ei taipa.
Algul oli Rentsil, et ma käisin kõõrutamas, et minu valu, vaata minu valu, see on tähtsam!
Aga ei, mu point oli, et kui sinul on valus omamoodi, näe, minul on valus teistmoodi, ja need on võrdsed valud.
Ma kurdan siis ka, ma enne taipsin, et olen armukade, et teie võie, mina ei või, aga kes mind keelab? Kurdame koos!
Siis midagi sõimu ja räuskamisega – maitea, ma püsisin täiesti viisakates piirides, kellelegi ei läinud ad homine kallale, teoretiseerisime minu arust täiega sõbralikult.
Et sina oled minu osas natu tundlik, selle panin meie hiljutise minu-blogi-mõttevahetuse arvele, kus tuli välja igast vanu asju. S.t. ma eriline mittemeelespidaja ei ole ja ma alati räägin mitte ainult seda vestlust, vaid ka ajalugu ja mulle on mitmel korral varem tundunud, et meie vahel on teatud … fundamentaalsed erinevused. Nt ma ei arva, et sinust oli kunagi nõme how do you do’le vastata, nagu tõsiselt oleks küsitud.
Sest minu peas tuleb esmalt tunne, et küsiti tõsiselt ja siis õudus, et krt, ma ju eksin, ta viisakas, ja siis viha, et mis mõttes peab sedasi viisakas olema, kas normaalselt ei saa?!
Ja ma ei saa aru.
rentsist ses mõttes saan, et ta läheb internetis närvi ja ei varja seda ‘, ta on sedasordi postitusi teinud ka 8 aasta eest. Ja et ta on natu piuh-pauh hindaja ja ei süüvi pisiasjadesse, sellest ka. Aga korraga peab keegi Liska vajalikuks öelda, et ma käitun ebajärjepidevalt ja sina ütlesid nüüd, et räiga Ritsiku retsimine ja ma päriselt tahan teada, MIS MA TEGIN???
(“sina” nagu epp. Ma ikka päris ok ei ole vist ootamatult rahvavaenlaseks saamisega, kui vastan võõras blogis üldse mitte blogiomanikule ilma nimeta, sest selge ju, kellest ma räägin.)
(Epuga on niijanaa)
Inimene, kes ei kannata, kui teda elama õpetatakse ja talle nõu antakse käib teisi elama õpetamas.
Inimene, kes ei kannata, kui tema blogisabas teda kritiseerimas käiakse, käib ja kritiseerib teisi nende blogisabas.
Inimene, kes tahab, et tema hädadele kaasa tuntaks, ütleb teistele, et “kannatage, raisk, ja ärge vinguge”.
Tubli!
VVN, vastuseks su küsimusele on Notsu kommentaarid, millele ma ka enne viitasin (et nõustun nendega). Elik siis veelkord: Notsu:” … (Ritsik) oli hakatuseks rääkinud oma suhtlemisvaeguse-muredest, tagasihoidliku inimesena, kes EI ole teistele rääkinud, et nende mured on mõttetud ega teisi elama õpetanud. Ja saanud (sinult, VVN) selle peale vastuse, et “paras sinusugustele, minusugustel on kogu aeg halb olnud, kas nüüd on hea tunne?” Minu arust ei ole ta seda parastamist v enda murede mahategemist ära teeninud.”
Khm.
Meenutaksin, et ma ei ole nii öelnud =)
See on sinu interpretatsioon.
Aga kuna ma hakkan tüdima tõestamast, et ma ei ole kaamel, siis arvake, mida tahate.
Mis seal ikka.
Ega maipeagi kõigile meeldima.
OK, see “Palun, see on tunne, mida minusugused kogu faking aeg tunnevad ja mul ei ole absoluutselt süütunnet, et tutvustan seda ka teistele.” oli öeldud konkreetselt mulle, aga Ritsiku postituse kontekstis, Ritsiku blogisabas. Ritsik oli see, kes parastamisega pihta sai.
Ma nüüd ootan seda Nodsu ülevaadet, mida sa lubasid, panin kohvivee ka juba hakkama.
Aga muus osas, ei ma ei tea, mis tuletornist sa rääkisid.
Mina olen igatahes oma panuse selle nädala draamasse andnud. Loodan, et inimesed oskavad seda hinnata. Kui vähegi veab, läheb mõni omavahel kommentaarides ka tülli.
Krt, praegu meenus, et unustasin postituses ära mainida Tomi, kes alati mõtleb, et iga postitus on temast, ka siis, kui ta kaks nädalat kuskil kommenteerinudki ei ole. Kuradi mehed. Loodetavasti ta ei solvu, et mainimata jäi.
Ma leidsin mingi osa sellest tuletornist üles, aga ma pean ütlema.. olles selle tuletorni jalamil (kõige oma piknikupirukate, ruudulise teki ja kohvipotiga), siis kui kaua sa ikka seda: “Mm, kui võimas tuletorn!” asja teed? Vist isegi Nodsu ei suuda lõputult selle ehitamise ajaloost, kultuuritaustaga, kirjandusest, kõrgusest ja selle jalamil ohverdatud noorukitest rääkida; või igatahes usuvad siis ka teised inimesed, et peaks mingi oma panuse lisama noh ja kuna paemurdude ja krohviga on vähestel isiklik suhe, siis tuuaksegi mängu mõni teine veel isiklikum suhe ja nii see villapall veereb ja tolmu kogub ja see, lugupeetavad, on üdini normaalne ning inimlik.
Normaalne oleks siiski teha instapilt endast sellel ruudulisel tekil ja öelda, et “hashtag Malletekid hashtag sopeaceful hashtag enjoyinglife”, et mulle näidata, et sinu tuletornikogemus on ägedam kui minu tuletornikogemus ja et lisaks oled sa ka minust parem influentser, sest isegi kuradima Malle oma näruste kaltsudega sponsib sind, mitte mind.
Aaa. Mõhh. Ma kaotasin oma instagraafi ära, ei saa grammi teha.
Ma hiljuti tegin täpselt nii, see oli küll turukogemus, mitte tornikogemus. Ei kukkund eriti hästi välja. :(((((
Et nagu mis mõttes, sa lihtlabaselt UNUSTASID mind ära. Nii shokeeritud, et ajas pea õlle ümber. Las ma kogun end veidi enne kui vastama hakkan. Aga nii palju meelelahutust pole su blogis tükk aega olnud 😀 Ilmselgelt on inimestel igav, mõistliku tegevuseta kodus istumine ajab meist parimadki üksteise kõri kallale 😉 Enne kui edasi loen toon teise õlle, kommentaare on paljulubavalt palju!
P.S. Ma ikka loodan, et “tom’i” all mind pidasid silmas, või astusin sama reha otsa, arvates et iga tom olen mina 😛
Seekord olid sina tõesti ainus Tom mu mõtetes.
Sina ja su blog on süüdi selles, et sain naiselt kassi tempude pärast nahutada. Unustasin õlle järgi minnes ukse paokile, kass saadan, puges tuppa ja ajas selle ajaga lillevaasi kaasa tööläpaka peale ümber. Naine muidugi süüdistas mind, ehkki üritasin kassi ja sind juurpõhjusena “rootcause” esile tuua 😛 Raske see meeste elu, ja lõpeta irvitamine, ma istun praegu solvunult all endises lapsehoidja toas.
Selle mokalaada kohta. Vähemalt mina ise arvan, et meil on lihtsalt igav. Sõpradega õlut ei joo, kohvi- ega suitsunurgas ei käi. Nii et kui keegi teeb teema, siis me oletame “aha!!! veel üks üksik hing, kes tahab virtuaalselt lobiseda ja suhelda! aitame siis kaasa!!!”
Seda, et postitaja ei tahtnud mitte jaurata, vaid lihtsalt majaka pilti näidata, ei pea me eriti tõenäoliseks. Sest me ise tunneme puudust ju jauramisest, mitte majaka piltidest, ja tema järelikult ka.
Ma muide üritasin vähemalt selle vasaku jala nii keerata, kui sul seal oli (see, mis parema kehapoolega toimub, on ha-ha-hilarious, kui ma seda asendit üritan võtta, siis keegi isegi ei saa aru, et ma üritan painutada) – aga ok, võtan selle vasaku jala asendi, sest mul ju nii hea puusapainduvus – ja persetki, ma ei saanud isegi aru, kuidas see keerama peaks sinna ennast 😀
tl;dr: see foto oli väga triggering. Võta maha 😀
Mul kange tahtmine selle nõudmisega ühineda, aga sotsiaalne protokoll…
Hässtääg DIY malletekid
Maailm on ikka väga ebaõiglane, joogast ei tea midagi, trenni pole ka ammu teinud, aga selle asendi võin sisse võtta pingutamata. 🙂
Selle postituse all on hetkel 36 kommentaari ja SEE on ilmselgelt kõige vastikum. Blogija läks kadedusest roheliseks ja kõnges, rohkem postitusi ei tule. 🤢
Mu meelest võib blogisaba võtta kui:
– blogipidaja tuba. Kus räägitakse temaga ja tema antud teemal.
– blogipidaja salongi. Kus räägitake muuseas ka omavahel ja teemadel, mis blogipidajat ilmselt ei huvitaks, aga mis sest – salongi perenaine ei peagi igast vestlusest osa võtma.
Vahe tegemine, et kumb parajasti on, nõuab ilmselt kogemust. Muuseas ka pealekäratamise vormis. Ja no alati ei aita kogemus ka 🙂
Eks seal sõltub ilmselt ka, mis teemasid oma salongis kannatatakse. No ütleme nii, et igaüks saab ilmselt aru, et minu salongis ei tasu hakata korraldama neonatside kogunemisi, tolles teises satanistide omasid. Aga teemad, mis pole nii selgelt polariseeritud … Tõesti võib olla raske otsustada. Mina näiteks tavaliselt leian, et kõrvalekalded võivad isegi huvitavad olla, saan uusi asju teada jne. Aga kui keegi hakkaks minu blogis kiunuma, et talle isiklikult ei meeldi, kui küsitakse, kuidas läheb või palju õnne soovitakse, siis ma ei tea, kas ma viitsiks isegi halvasti öelda, tahaks block-delete teha lihtsalt, sest mine ole kuskil mujal loll. 😀
Edit: No umbes nii, et sa võid mu salongis klaverit mängida ja mul on hea meel, aga kui sa rõvedalt klimberdad, löön välja.
No maitea, minu arust minu teema on täiega valiidne. Et sotsiaalsed käibeväljendid mulle ei meeldi. Miks see on korraga block-delete teema???
Et ma ei salli “palju õnne” ütlemist, peaks sulle kui mu fb-s leiduvale isikule ammu teada olema? Igal sünnipäeval käib sealt läbi.
Kas sotsiaalsete käibeväljendite mittemeeldimine on siis nii väga seotud introvert-ekstravert skaalal paiknemisega? Mu arust on see rohkem maitseasi.
Tean, et see tuleb nüüd tohutu üllatusena, aga ma tegelikult ei jälgi sind aktiivselt, mul pole õrna aimu ka, mis su seinalt läbi käib ja mis mitte. Ma ise ei soovi kellelegi õnne ainult selle pärast, et nad juhtumisi mu Facebookis on, sest esiteks ei kasuta tavaliselt Facebooki nii aktiivselt (viiruseelsel ajal kasutasin eelkõige Messengeri, Facebooki ei kasutanud igapäevaselt) ja teiseks päris sõprade puhul soovin nagunii otse ja tuttavad ei tule meelde.
sekundeerin Kaurile.
Etteruttavalt, ma näen oma blogi pigem kui salongi ja mul on isegi hea meel, kui jutud hargnevad ei tea kuhu. Seni, kuni keegi otse sõimama ei tule.
Sekundeerin Notsule ja Kaurile.
For the record: mul mul enda blogis ikka VÄGA lõhike süütenöör. Elik mu blogi on tuba, mõnikord kergete salongisugemetega, aga vaid siis, kui mul selleks tuju. Mistap tahan teha sügava kummarduse Ritsikule ja teistele, kes salonge siiski avatuna hoiavad.
VVN, ameeriklastel on ütlemine “Two wrongs don’t make a right”. Mul tuleb see iga kord keelele, kui sa kahjurõõmsalt korrutad, et küll nüüd on hästi, et teistelgi peale sinu on halvasti. Ma tõesti seekord ei hakka mingit vaidlust (liiatigi kolmanda inimese blogis) üles võtma, aga märgin ära, et kuigi ma sinust kui veebisõbrast hoolin, olen käsitletaval teemal Rentsiga absoluutselt nõus. Möönan, me kõik oleme erinevad, aga see muutub pikapeale jube väsitavaks, kui liivakastis, kus punt täiskasvanud inimesi enam-vähem kenasti koos mängib, leiab üks mängija pidevalt, et on OK teistele kühvlikesega virutada või liiva silma visata vms. Me kõik oskame reegleid rikkuda ja erilised olla, kui vaevaks võtame. Aga see rikub mängurõõmu ära, ja pärast on kõigil paha olla.
No point on, et mina ei ole omateada kellelegi kühvliga virutanud ega liiva silma visanud. Mina omaeteada täiesti viisakalt arutlesin ja isegi ei vihastanud (ma ütlen fakk ja kurat ka muidu) ja korraga inimesed kurjad.
jah, ma ise ka vaatasin, et krt, kaaperdan teemat, lähme mujale – aga ma ei tunne siiamaani, et ma valesti oleks käitunud või öelnud midagi, lihtsalt et ritsiku juures olen enne ka korra palju palju kommenteerinud (ja siis läksin kurjaks ka) ja sellest tuli jama, nii et mõtsin, et ok, võtame hoogu maha.
Ja nüüd korraga olen ma kellelegi liiva silma visanud?
Nagu … võiks kohe küsida täpsutusi. Et misasja. Kus. Kuidas.
no mina Ritsikuna oleks näiteks seda “kas nüüd on hea?” parastamist liiva silmaviskamisena võtnud – ma näen olukorda nii, et blogija kirjutas oma murest, olemata ise kedagi parastanud, ja seepeale ütles keegi tema kommentaariumis “paras teile, kellel nüüd see mure on, sest teie parastasite minu muret”; ja sellises seisus on minu arust blogijal põhjust arvata, et selline ütlemine on adresseeritud talle. Sest see on tema blogi ja kommentaarid on tema postituse kommentaarid. On loogiline võtta neid enda postituse pihta käivatena.
Ma ei ole tema ega tea muidugi, kas talle endale mõjus kõige rohkem just see. Eks pahandada võib ka selle peale, et “teen postituse ja tahaks selle üle arutleda, aga kommentaatorid räägivad hoopis oma lemmikteemadest.”
lisaks on inimesi, kellele vägisõnad on trigger (nt mingi mälestuse pärast), olenemata ütleja kavatsusest. ma ise üritan nendega seepärast teiste pool ettevaatlikumalt ringi käia kui enda pool.
Lisaks on inimesi, kellele vägisõnad on trigger lähtuvalt KUULAJA KASVATUSEST. Isegi mina üritan teatud blogijate blogides vähem vanduda, sest see lihtsalt poleks seal sobilik.
Khm. Ma ei kirjutanud mitte kuskil isegi vihjamisi, et paras teile.
Ma kirjutasin, et mul on nüüd hea.
Mismõttes see parastamine on???
Allright, VVN, täpsustan. Üks paljudest näidetest, värskeim, ma ei hakka ajaloosse kaevumagi.
Mina (nagu ka mõned teised) ütlesin Ritsiku juures, et olen inimene, kelle jaoks on täiesti OK küsida või saada küsitud “kuidas läheb”. Sina ütlesid selle peale sealsamas: “Kuidas läheb” on tuim pläma, mis tuleb suust, kui inimene ei MÕTLE.”
Kui see ei ole liiva silma viskamine, siis, ma ei tea, mis on.
Aaa!
Just jõudsin üle lugedes selle kommentaarini: “väga väga naine ütles:
aprill 19, 2020, 8:47 p.l.
Palun, see on tunne, mida minusugused kogu faking aeg tunnevad ja mul ei ole absoluutselt süütunnet, et tutvustan seda ka teistele.”
Ok, See oli kuri.
Aga siiiiiiiiski. Ma kirjutasin sinna teemasse mingi 20 kommentaari vähemalt! Ja see on ainus kuri!
Ei ole siis või =)?
Jälle, minu vana pet peeve: rääkige sõnu, mis TÄHENDAVAD! Mitte #ma armastan sind igavesti!” vaid “ma armastan sind surmani vbla veel kauemhi!” Mitte “seda ei juhtu kunagi!” vaid “On väga ebatõenäoline, et see käsolevas maailmas juhtuks, pigem hakkavad elevandid enne lendama”.
Sõnad TÄHENDAVAD.
Vähemalt minu arust.
Ja kuni neid niimoodi ei kohelda, ma väidan, et see on mõttelaiskus,.
OK, parastamise nägemine oli praegu minu viga – ma pidasin silmas seda “krt, elage natuke ka nii, nagu mina kogu aeg, on mõnus v?!”, aga mul oli meelest läinud, et see oli tsitaat ja vabandusepalumise sees, tähendab, lausa enesekriitiline.
(mõtlen, kas see on nüüd näide sellest, kuidas inimestele talletub eelkõige mällu mingi väite kese, aga mitte selle modaalsused nagu eitus/jaatus, iroonia või see, kas see on või ei ole tsitaat – noh, et kui ütled “ära keera vasakule”, siis jääb meelde, et öeldi “vasakule”.)
Aga väljendit “tuim pläma, mis tuleb suust, kui inimene ei MÕTLE” väljendi kohta, mis blogipidajale on turvatunnet sisaldav vastastikune kõhvitsemine, võiks küll isiklikult võtta.
aga kas sa mõistad, et kui sa kellelegi ütled, et tema jaoks vajalik vastastikune sotsiaalne mäng on mõttelaiskus ja nõme, siis ta ei pruugi selle üle rõõmustada?
Ja mis parastamisse puutub, siis: mina ütlesin Ritsiku juures: “Kohati mulle tundub, et kipub just nimelt ekstravertide ahistamiseks – igast sõnast võidakse kinni hakata, ka kõige süütumast, heatahtlikumast küsimusest =)”
Sina vastasid: “Palun, see on tunne, mida minusugused kogu faking aeg tunnevad ja mul ei ole absoluutselt süütunnet, et tutvustan seda ka teistele.”
Kui see pole parastamine, siis ma ei tea, mis on. Soovitus: sa ära parem rohkem näiteid küsi ja/või väida, et sina olid puu otsas, kui pauk käis, sest mul pole kombeks süüdistustega lagedale tulla, kui vettpidavat tõendusmaterjali võtta pole =)
st kui keegi ei kohusta sind isiklikult selles mängus osalema, siis ei ole ju põhjust seda maha teha selle jaoks, keda seesama mäng õnnelikuks teeb, ja öelda, et ta on mõttelaisk, kui seda mängib.
apropoo sõnade tähendused – faking tähendab otseselt keppiv, eks ole. ja ilmselt sa seda päris tähttähelises tähenduses ei kasutanud, vaid eeldasid, et seda mõistetakse konventsionaalses tähenduses, “nii, nagu seda tavaliselt kasutatakse”. mismoodi see nüüd erineb “kuidas läheb” kasutamisest tähenduses “annan märku oma sõbralikkusest ja sinu liigitamisest inimeste hulka”?
Ilus on tervituseks öelda “messakäid?” ja sellele vastatakse loomulikult “mesmaikkakäin”. Vb eksin kirjapildi vastu jälle, aga umbes nii. See on nagu ühes lapsepõlves loetud džungliraamatus oli pmst lause, et “me oleme üht verd, sina ja mina” isegi kui seda ütles papagoi boamaole ja pmst tähendas see, et, ah, saate aru küll mis see tähendab. Igatahes ei tähenda see veresugulust, isegi mitte liigikaaslust.
Mõistan. (notsu)
Kõrvad on natukene lontis.
Minu viga – mul on kogu aeg tunne, et kuna mulle on sõnad kodu ja pesa, siis kes vähegi hästi blogib ja ka sõnadega tegeleb, tunnetab neid põhiolemuselt samamoodi.
epp, ma tõin selle tsitaadi ise ka ära =) Vist küll ülemises lõngas.
see oli kuri. Aga isegi seal oli tegelt ju põhjendatud. Elik no tõesti. Kui ekstraverdid tunnetavad ahistamist, sest mulle ei meeldi miski nende käitumises, mis te arvate, et mina ei tunne end halvasti v, kogu aeg elades maailmas, kus nemad käituvad omamoodi ja mina elan sellega?
Kuidas on raske aru saada, et need ON võrdsed asjad??? Ainult et kuna ekstraverte on rohkem, nende poolt on jõud ja õigus (ekstraverdid ja lõokesed on maailma enda järgi paika pannud) sain mina elu jooksul oluliselt kõvemini pihta.
Oeh, minu personaalküsimuse lahkamine =D Vabandust, rents, nüüd on mul ka sinu ees piinlik =(
Ok, notsu, faking – ma üldiselt võõrkeelseid vandesõnu pruugingi seepärast, et omakeelsed löövad pildi silme ette liiga elavalt.
VVN, sa kõlad, nagu sa oleksid ainuke blogijaist (”sõnageda tegelejatest”), kellele sõnad on “kodu ja pesa”. Nagu sa omaksid monopoli sõnade õigesti kasutamisele ja mõistmisele. Sa ei oma. Newsflash: inimesed mõistavad ja kasutavad sõnu erinevalt. Kui mäletad, ma näiteks lahkasin Murca juures just hiljuti sõna “igavus”, sest tundus oluline mõista, mis tähenduses TEMA seda kasutab. Ja niipalju kui minusse puutus, jäidki minu ja tema interpretatsioon veidi erinevaks. Mis on täiesti OK.
eieiei, kodu on ju kõigile ühesugune =)
iroonia, sarkasm, värk, ehk siis: ma tegelt tean, et sõnad ei ole inimestele üks ja sama. Aga enda sees ma kipun ikka mõtlema, et kõik on nagu mina, aint väljendavad seda teistmoodi ja jube raske on aduda, et tegelt ju ei ole, ei olegiiiiii! Aastaid juba üritan seda meelde jätta, aga ikka kukun vahel auku.)
Trikundeerin või tertsieerin või mida kuradit ma siin teen Kaurile ja Nodsule ja Epule. Nii vähe kui ma teid näind olen, kipun ma teiega üldse nõustuma. On juhtunud, et olete mulle mõistuse pähe pannud. Olen tänulik.
Mulle meeldib see suhtumine, olen püüdnud seda ka võõrsil meeles pidada, et on salong ja külaline käitub salongis siiski pererahva seatud piirides. Sellep ma ka Nodsu juures põdesin, et äkki jauran juba liialt mingitel oma teemadel. Aga kuna Nodsu ütles, et võib, siis jauran edasi.
Salongidega seoses meenus sünnipäevalaul, mis algab sõnadega: “istun üksi oma kõledas toas / sõpru, vaenlasi? Ei. …” Kirjaviisk on minu valitud, pole kirjapilti näinud.
VVN, kuulge, kui viis inimest ütlevad teile, et te viskasite liiva silma, siis vb tasub mõelda selle üle mitte lärmata, et mina põle teind, teind põle!? Ma ei ole kursis, aga need ütlejad on üldiselt terava silmaga ja juba siin kommentaariumis te nigu pigem oleks teind või nii.
Mul see toa ja salongi võrdlus läks pisut lappama tegelikult, aga ma ei viitsi täpsustada ka. Igatahes olen ma üks kõige julmemaid jõmikaid kes eales oma kalli külalise hernesupi sisse ära uputanud.
No ma ju uuringi, et kuidas ma viskasin.
Ma sellega tegelengi, et aru saada!
P.s. juhin tähelepanu, et Kaur pole nt öelnud. Ja ka Notsu ja kahtleval seisukohal.
Mu kommentaar rääkis põhiliselt teisel teemal.
Kolmandal teemal: kas teate, et on kultuure, kus ei peeta viisakaks enne viiendat abieluaastat oma hinge kõige sügavamaid soppe avada?
Mõistlik ka, iga abielu ei püsigi nii kaua, pärast piinlik. Tark ei torma.
Haha, ma blogi pole ammu uuendanud (protsess on töös, ausalt !), aga oma Facebooki seina kohtlen küll kui mikroblogi-salongi 😛
Salongi, kus tingimuseks on, et igaüks võib tulla, aga peab olema valmis selleks, et kui ta seal lolli juttu ajab, siis ma teen tema üle julmalt nalja. Probleemideta. Päris mitmed on solvunult ära läinud ja mõni isegi bloki pannud, sest tõde on valus 😛
See tuba-salong võrdlus on hea. Mul on kindlasti mitte tuba vaid salong, kus omavaheline suhtlus alati soositud.
Aga kui müra paisub liiga suureks, keegi mängib klaveril oma lemmiklugu kümnendat korda ja keegi võtab trummigi, siis mul lähevad kõrvad lukku ja käratan peale tõesti.
Ma kahtlustan, et kuna suhtlus on päris elust rohkem virtuaalseks nihkunud, on lihtsalt hakatud tundma ennast blogimaailmas rohkem üksteisele lähemal, kui seni ja tekib selline ebamugav ning tülisid põhjustav seljaselamise tundega tihedus, no nagu tekib kodudes praegu, kui päevad otsa on koos kogu pere, kes muidu on päeviti koolis-tööl-lasteaias. Ja sellest tekibki rohkem hõõrdumisi.
Mis kaine analüüs!
Ühinen Rentsi asjaga,
et paljud kommivad mullis.
No vabandage, meil on kriisiolukord,
meetmed on karmid, ja lahendused napid.
Talvisota voideti puupiiritusega, mille retsept
on ka tänapäeval müügis: Mannerheimi naps.
Mannerheim tellis endanale iga tund napsi ja
omapärase säristatud põdraliha ja kartuli sakuskaga.
Eestlased tegid filmi mustast Gustav Mannerheimist!
Soome Talvesõja ikooni ikka mõnitati nii et vähe pole,
paigutades ta Keeniasse ja Ken Saar, kes siis veel muu.
Kui mitte eestlased, kes siis veel?
/vabandan vaikselt selle nahistamise pärast/
Minu mõte on,
et tänapäeva sõda ei võideta tavaliste vahenditega.
Selleks tuleb omavahel rohkem möliseda, ka blogis.
Jyri, ära sa jumala pärast nii ohtlikku libauudist levita, puupiiritus ei ole mitte Mannerheimi naps (viimast mul veel pool pudelit uuest aastast alles).
Puupiiritus on metanool CH3OH – suht väikeses koguses surmavalt mürgine. Mannerheim seda kindlasti ei tarbinud! Viinas kasutatav tavaline piiritus on etanool C2H5OH – surmav kogus oluliselt suurem 😉
Loodan, et Henzen on ka Jüri. Kui tore! Tom muretseb, kas Rents peab Tomist rääkides silmas ikka teda, Jüri muretseb, ega Tom Jürist rääkides teda silmas ei pea.
Aga puupiirituse osas on Tomil õigus. Muide, Tom, aitäh, ma selle kivisupiga hakkasin otsast tutvuma.
oot mis kivisupiga?
See oli ühes teises teemas, aga Tom, arvatavasti seesama Tom, soovitas: https://thestonesoup.com/blog/
aaa ei see olin mina 😀
Olid muidugi. Palun vabandust! Aitäh. Kraaps. Kummardus. Kaks sammu siiapoole. Kaks sammu sinnapoole. Taganeb vaasi ümber ajades uksest välja. Punastab.
😀 palun-tänan. See ei tee asju muidugi lihtsamaks, et ma olenevalt sellest kuhu ma sisse olen loginud olen kas Orange, Sirks või Headless Horseman. Jätab mõnusa sockpuppetry mulje.
Vb siis selle avatari mingisugune sarnasus Tomi omaga ja veendumus, et tegemist oli mehega.
Igatahes, mea culpa vita brevis est.
Kohe suur kergendus, et ma ainuke pole kes tähelepanematu ja nimesid sassi ajab 😀 Tõepoolest, kivisupist pole mul aimugi. See Rentsi postitus vist lööb igasugu rekordid kommide arvukuse poolest, eriti veel selliste mis teemaga üldse seotud pole 😛
maitea, kui Rents tahtis kirjutada, et lollid inimesed ei oska teemas püsida, siis on igasugused kivisupi- ja tuhkatriinukommentaarid ju asjakohased. See on teema, millest möödakommenteerimine oleks paradoks.
No ma ei saa aru. 1904 ja 1954 on minu jaoks kaks väga olulist aastaarvu. Mul on peaaegu tunne, et oled need minult kaaperdanud!!!
Väga võimalik.
Aga enne peame su temperatuuri mõõtma,
ja kaapet võtma nii siit kui sealt.
Me kommentaariumis hoolitseme
vanade riskirühmas inimeste
võimaliku huumori eest.
Nad jõuavad.
Kaamos.
Pardon, olen järge kaotamas, millise kommentaari alla millist vastust jätta, mistap alustan uut rida.
VVN, küsimus ei ole mu meelest praegu selles, kellel on ÕIGUS, vaid selles, et ilmselgelt see väike blogicommunity, kelle hulka nii sina kui mina kuulume, tunneb end hetkel sinu attituudist puudutatuna, tunneb ebamugavalt, sest sinu käitumise taunijaid (kusjuures taunimine ei põhine ainult Ritsiku viimatisel blogisabal, vaid ka ajalool) on rohkem kui üks või kaks.
Elik jaa, need va nõmedad karjareeglid, ja sul, nagu ka kõigil teistel, on täielik õigus ja vaba voli nende reeglite vastu mässu tõsta. Aga ära imesta, kui kari mässajat turjast raputab =), kuna TÄPSELT nii, nagu me ise heaks arvame, saame ilma ühiskondlike tagajärgedeta ainult siis käituda, kui me never ever mitte ühegi karja liikmed pole.
Oeh, poisid, ärge nüüd minu pärast kiskuma minge. Mul on kõik ok.
Huvitav lähenemine, ma tahtsin just öelda, et you can stop fighting, girls, you are both pretty. 😀
Noogutan kaasa, inimesed mitte pole lolliks läinud vaid need kes on seda kogu aeg olnud julgevad massihüsteeria taustal totrusi avalikult kõva häälega väljendada 😀
Just eile oli sama mõte kui oma ühe FB grupi postituse kommentaare lugesin. Mitmed muidu nagu täitsa normaalsed inimesed (kui seniste ütluste põhjal otsustada) on hakanud koroonateemal puhta segast panema. Vastata enam ei viitsi, et nagu milleks.
Sellesinatse raamatu asjus olen kõigevägevamalt vaktsiini kiirema valmimise (mis see tühi asi jumalal nipsuga teha oleks) või enda epideemiast kõrvale jäämise nimel (ikka väga küüniliselt individualistlik lähenemine) paluvatelt kodanikelt küsinud, mille kuradi pärast kõikvõimas vanajumal üldse covid-19 lahti lasi, rääkimata lugematust hulgast muudest tõbedest. Pagana kiuslik ja sadistlik habemik vanamees, kes jalg üle põlve pilve peal istub ja inglite muusikat nautides vaatab irvitades kuidas vaesed patused maamunal elu eest rabelevad ja kannatavad.
Täiesti kohatu jutt, Tom. Kõigevingem ajab juba 200 aastat igal hommikul habet, aga ikka veel näägutatakse.
See mulle uudiseks aga pole ka imestada sest massikommunikatsiooni kanalites peegeldatavat taevaste prominentide ja suunamudijate tegemisi pole viitsinud jälgida 😀
Lapsepõlvest meenub udune pilt, kus habemik vanamees välkudega maapealseid patuseid torkis. Millise jumalaga tegu võis olla pole kindel, mitte et neil miskit põhimõttelist vahet oleks 😛
Teades, et Ritsik on religioossusele kalduv inimene, tahan valestimõismise vältimiseks igaks juhuks rõhutada, et mu kommentaar pole kuidagi temaga seotud. Palun mitte üritada lugeda välja varjatud mõtteid, neid ei ole!
Ma raputan ka endale tuhka pähe, sest on ju näha, et ma panen tihti teiste kommentaariumides kõrvalteemal ajama, arvates mymlalikult, et kui mul on huvitav, siis on kõigil huvitav – kuigi eri blogijatel on selle suhtes väga erinev taluvuslävi.
Minu jaoks koorus sel “kuidas peab hüüdma” teemal välja selline tõdemus, et kui ühtede jaoks on rituaalid (või kutsugem seda konventsionaalseks vastasikuseks seljasügamiseks) vajalikud iseenesest – rituaal ongi edasiantav tähendus – ja teiste jaoks on see semantiline müra, tõke tähenduste edasiandmise teel, siis on arusaamatused nende vahel paratamatud. Ja paratamatu on see, et vahel saadakse vastastikku haiget.
Aga see rituaalsuse/semantika eelistajate vaheline murdejoon ei kattu headuse/kurjuse murdejoonega. Ega ka tarkuse/rumaluse murdejoonega, mis on ju lõppeks instrumentaalsed omadused – tark oskab oma eesmärkide (või isikliku õnne vms sihi) saavutamiseks otstarbekamalt talitada, aga eesmärgid ise võivad olla erinevad.
Arusaamatused tekivad ja vahel on üksteisega suhelda raske, nii et kõigil hea oleks, aga see ei tähenda, et teine pool oleks loll või halb.
Seepärast ongi minu arust hea see süsteem, et “minu blogi, minu reeglid”. Blogipidaja peab oma blogi ja kommentaariumi nii, nagu tema arust on hea.
… ja kui teistel on blogipidaja heaolusüsteemi järgi raske kaasa rääkida, siis on teisel inimesel võimalik vestlusest taanduda. Blogipidajal endal on oma blogist raskem taanduda või isegi kui ta taanduks, oleks sellest kahju.
Liigilise mitmekesisuse kaitseks peab blogija saama oma blogis ennast mõnusasti tunda. Noh, on mõeldavad erandid, aga pmst. Sama reegel kehtib kähriku ja nugise kohta – nemad peavad saama ennast mõnusasti tunda oma kasukas.
Mul üks sõber rääkis, et on fbs mingeid oma postitusi kustutanud, sest tulevad kährikud, neil, teadagi, on kihvad, püksid rebadel, peos rotinahast rihmad või kuidas see oligi. Ühesõnaga, tema süütud naljad (nõustun hinnanguga) on mingitele inimestele konnasilmaks perses (või oli see pind?), aga selle asemel, et pidada oma lugupeetud lõuad või see mu sõber kasvõi blokeerida või teda issanda armu täiemahulise väljendusena korralikult eirata, lähevad nad iga kord klähvima. Ja see, mu sõbrad, on saatanast.
Aga, jaa, on erandeid ja eks need klähvijad usu, et saavad asjast õigesti aru ja nõnda edasi.
Muide, Nodsu, kas sa tead, kust pärineb väljend “tuhka pähe raputama”? Mina ei tea. St. see pole siin mingi tunnikontroll, vaid siiras huvi.
Kas hõõguvate süte pea kohale kogumine on tuharaputamise ema? Kas tuhaga ei ole mitte enam-vähem okei pead pesta? Miks meile peapesu ei meeldi, kas me oleme oma täide marionetid, olgugi ainult ajalooliselt?
Väga palju igati põhjendatud küsimusi. Sa muidugi ei ole kohustataud vastama.
minu teada mingi muinas-Vahemeremaade meeleheiteväljendus ja sealt siia rännates kitsenes ainult kahetsuseks. Lein, kahetsus…
Mulle meenus kohe Graham Andresoni raamatust üks juudi muinasjutt, milles Anderson nägi üht Tuhkatriinu versiooni, kuigi seal ei olnud kingaproovimist (aga oli tüdruk, kes abiellus jutustaja pilguga vaadates kõrgemalseisva mehega – Egiptuse neiu Joosepiga). Kinga ei proovinud, aga kui oli vahepeal see kriisimoment, et äkki ta ei saagi seda meest, siis ta vähkres tuhas ja nuttis nii kõvasti, et tuhast sai pori ja ta oli sellega koos.
ja kui ma valesti ei mäleta, siis Andresoni arvates oligi see tuhamotiiv seal üks oluline tunnus, mis seda lugu meile tuttava versiooniga seob, ainult et Euroopas oli tuha tähendus kuidagi ära kadunud, see on prantsuse loos suvaline detail, mis tähistab äärmisel juhul ainult musti majapidamistöid.
No see tuhk peaks ikka olema oluline staatust paljastav sümbol, mumst. Minu meelest ongi selle jutu kõige muinasjutulisem motiiv see, et kui prints Tt üles leiab, siis on see ju juba jälle tahmane, aga prints ei tee vehkat, vaid kosibki ta.
Seda, et preili küünealused puhtaks ja näonaha korda sai, seda kõike usun, see on loogiline.
Anoh, see on tegelikult huvitav teema, aga ma ei jaksa pikalt kirjutada praegu, sestap jätan jälle spämmkommentaari. Ja no mõnes mõttes on see teema, millel oleks huvitav vestelda. St. mitte paisata monolooge, vaid, nojah, me siin kõik pesitseme sõnades, teame, mida tähendab “vestlema”.
Aitäh vastamast!
Rents, mis sa ütled, kas tuhkatriinukommentaare võib veel tulla?
Lõbutsege!
(Kujutage siin ette seda gifi:)
https://img.memecdn.com/when-you-see-a-bug-in-your-house-and-you-decide-to-let-it-leave_o_5983275.webp
Ma teen otsa spämmkommentaariga lahti ja ütlen, et seda konkreetset jumalat ma väga ei usaldaks, mingil hetkel ajab ta meid orki nagu suitsuviidikaid, aga olgu pealegi.
Seda ka, et ma ise olen õppinud (mitte selgeks saanud, aga õppinud!), et Tuhkatriinu lool on ühes asjas täielikult õigus – mine südaööl koju, kuitahes paljulubav see pidu ka ei ole. Järgmisel päeval sebid edasi. Selgeks ei ole ma seda kahjuks saanud, aga õppetund on pmst aus. Oleks Tuhkatriinu sinna töllerdama jäänud, raudselt oleks ta mingil hetkel oma võrratus kleidis (ei, see ei oleks tagasi muutunud!) rosoljekaussi kukkunud ja hakanud luksudes ja itsitades rääkima lõputut ja tüütut lugu oma kasuõdedest.
Kui te nüüd küsite millistel pidudel ma õigupoolest käin, siis pigem teistsugustel, aga mul on rikutud fantaasia.
ma tahtsin öelda, et sellel lool on tohutu palju variante, vähemalt kogu Euraasias. ja nii varasest ajast peale, kui üldse teada on, tähendab, sumeritelt.
ühised tegurid paistavad olevat: naisterahvas, kes on madalamast seisusest või sinna seisusse surutud; reeglina see moment, et tahab minna peole, aga ei saa, ning siis õnnestub pääseda peole ja jätta Mulje; reeglina mingi värk jalgadega (ei pea tingimata olema naispeategelase jalad, võivad olla ka meespeategelase omad); soovitud abikaasakandidaat tunneb ta mingi märgi järgi ära (märgi liikumise suund on eri lugudes erinev, nt ühes loos leidis valitseja, et tegemist on tõesti suurepärase armukese- v abikaasakandidaadiga, sest neiu kinkis tema emale ilusa kaelakee).
Kõige vanem teadaolev versioon on armastusjumalanna Inannast, kus õed-jumalannad sunnivad Inannat nõmedaid töid tegema, ise teevad lahedaid lõbusaid töid; tema vend, päikesejumal Utu on nõus tööd tema eest ära tegema, Inanna ise istutab puu, milles ta saab endale abieluvoodi ja muid vajalikke asju ning üks datlipuukasvataja kingib talle riideid ja ehteid (kuu, päikese ja tähtedega seotud riideid nagu “Eeslinahas”, mis on üks Tuhkatriinu variandiperekond; see, et iluasjad on kuidagi datlipuuga seotud, on ka itaalia “Lugude loo” tuhkatriinuloos, mis peaks olema Perrault’ variandi otsene eelkäija); siis läheb ta kuuvalgel karjuskuningas Dumuziga tantsima, aga lippab koidikuks koju; lõpuks abiellub Dumuziga (ja maa saab viljakaks).
Sumeri tekstid on muidugi ajaga lünklikuks jäänud, nt jalaelement, mis on muidu eri asjaoludel jube levinud, on siit puudu (või ongi see hilisem lisandus?).
Anderson on 3 eri varianti, sh Inanna ja selle itaalia loo võrdlevasse tabelisse pannud.
oh, leidsin nüüd terve selle Andresoni raamatu Tuhkatriinu-peatüki pdfi kujul:
Click to access FT_in_Ancient_World_Cinderella.pdf
Ülilahe, aitäh. Ma kindlasti loen (varasem poosetamine oli lihtsalt poosetamine).
Ma kahtlustan, et meil on mingi detail selles loos kaduma läinud aja jooksul. Aga selle puuduolek on nii tuntav, et lugu paelub ikka veel. Või siis see ongi õigesti puudu, aga ma ei hakka praegu jahuma, mis on minu meelest kirjanduses (rahvaluules) see õige viis puudu või hägune olla.
Oluline ja huvitav on see, mille põhjal siis prints Ttd õigeks hakkab pidama. Minu jaoks noh, ma ütlen kogu aeg, et ma räägin egoistlikult ainult sellest mis mind huvitab ja mulle oluline tundub, ei julge oletada, et teised samamoodi vaatavad. Mulle tundub, et see on natuke selline hernetera tüüpi ülesanne. Tuhkatriinu juures on mingi detail, mis laseb printsil (kes muide pole ennasttäis tõhk enamasti, minu arvates) temast pidama hakata. Pean võimalikuks, et see on seotud kõnnakuga, käitumismaneeriga. Noh, üliloomulik kui nii mõelda. See kee kinkimine on ka hea märk. Tõenäoliselt pidi ta seda tegema stiilselt, mitte altkäemaksuna.
Hernetera test on selline, et kui inimene tunneb ära mingi ühe detaili, reageerib sellele, või siis kasutab mingit väljendit, mida mulle sümpaatne inimene kunagi ei teeks, siis see üks pisiasi annab aluse üldistada. Oletada, et see inimene on läbinisti nii ja naasugune. Meest sõnast, härga sarvest, printsessi herneterast! Ja Tuhkatriinut, pakun siiski, kõnnakust ja rühist.
Mul on isegi üks selline vanasõna (neid tasub kogu aeg juurde kirjutada, olen seda teinud): Ära iialgi usalda kirjaoskamatut! (muidugi jääb küsimus, kust algab kirjaoskamatus, mõne arvates olen seda ka mina, aga kui, siis kindlasti soovitan neil mind mitteusaldada).
Uni on. Ma tahtsin veel midagi öelda. Tegelikult peaks enne su linki lugema, aga ei jaksa praegu. Pealegi kahtlustan, et sa rääkisid olulise paaris lõigus ära ja Anderson kütab kümneid lehekülgi. Ma olen nii eelarvamuslik!
Anderson refereerib veel palju eri variante, mõni neist ei sisalda üldse üleloomulikku elementi, ainult hämmastavaid kokkusattumusi (nt tuulispask tõstab hetääri sandaali õhku ja toimetab valitseja ette).
Mumst kogu maailma paikkonnad tunnevad tuhkatriinulugusid ja iga neiu eluylesandeks olla saada rikkale mehele, aga kes seletab mulle, lollile, MIKS inimkond neid ikka veel nii väga armastab ja järgib, kuigi vahepeal on naistele valimisõigus, formaalsed inimõigused ja reproduktiivtervise meditsiin antud?
Mumst on kuulda, kuidas diskursuse rasked, roostes kettad tasapisi pöörduvad.
No need valimisõiguse jne ideed
1) on ühiskonna mõttes ikka väga värsked,
2) ei ole end ju veel päriselt tõestanud,
3) ei ole tegelikult üldaktsepteeritud.
Punkt kolm – EKRE keelaks kõik need suguvabaduse ilmingud ära, kui saaks. Ja vbl varsti saabki ja keerabki.
Ja need diskursuse kettad pöörlevad hetkel pigem tagasi.
Sa vaatad mõne aasta perspektiivis, selles mõttes küll pigem tagasi. Ja no ega ma ei saa kindel olla, et mul õigus on, aga pigem usun, et jaa.
Eks me ei näe, mina küll mitte. Mul on ainult neli-viiskümmend aastat veel elada. Või siis päris vähe.
Kõigis variantides ei ole tuhkatriinulood “rikkale mehele”, Inanna ei ole jumalannana tõenäoliselt vaesem. Seal on “kurjad õed kiusavad, aga lõpuks on õnnelik lõpp ja saab soovitud mehega seksida” (ja maa muutub viljakaks, sest viljakusjumalanna noh).
Mis mulle seal Andresoni käsitluses väga meeldib, on see, et ta ei unusta rõhutamast, et neil lugudel ei ole mingit “õiget tähendust”. On mingi põnev lugu ja eri ühiskonnad annavad neile eri tähenduse; lugu, mis ühes ühiskonnas kehastab neid Kaarnakese mainitud soorolle, on teises ühiskonnas kevadise viljakuse müüt ja kolmandas ühiskonnas lihtsalt suhteseebikas.
Ega tegelikult ei ole ju headel lugudel üheselt mõistetavat moraali. Pole isegi alati selge, kes oli närukael ja kes inglike. (Muidugi, on ka lugusid, milles see võib ilmne olla, aga lugu jääb endiselt heaks.)
See, mis ma siin kõnnakust jaurasin, oli lihtsalt jauramine. Kipun sellega liialdama.
Tegime ükskord sellise testi suurema seltskonnaga, et inimesed tulid ühekaupa ruumi ja eelmine tulija rääkis uuele tulijale ühe loo edasi. Õnneks pääsesin üsna vara tuppa ja oli väga huvitav jälgida kuidas see üsna lihtne lugu muutus. Vahepeal läks täitsa võssa ära, aga lõpuks võttis enam-vähem algse kuju. Mumst väärib märkimist, et kõik kuulajad mõistsid lugu veidi erinevalt, sest muidu nad ei oleks ju jutustajatena seda muutnud. See lihtsalt jäi neile teistsugusena meelde, nad said sellest teisiti aru.
Igatahes, mina sain sellest meie siinsest vestlusest idee, mõnus.
ja noh, neil aegadel, kus see on olnud rikkale mehele saamise lugu, on ka meespeategelasega lugusid, kus saadakse rikkale naisele. Pmst ettekujutus, et ühiskonnaredeli liigutakse ülespoole abiellumisega, soost olenemata.
“kurjad õed/vennad kiusavad aga lõpuks pääseb õiglus ülemääragi võidule” olla miskitsorti isiksusearenguprotokoll, kus õved märgistavad sama isiksuse eri arengusuundi või tasemeid.
See on väga sümpaatne ja mõnes mõttes kindlasti õige. Näiteks miks Nif-Nif ja Naf-Naf jooksu pääsevad? Sest hunt on nii aeglane ja ei oska oodata, kui põrsas ümberpaiskuva haotuusti alt punuma pistab? Ei! Sest nad ei ole päriselt, nad on Nuf-Nufi ideekavandid, mille ta enne ehitama hakkamist kõlbmatuina kõrvale heitis. Ja Memme Musi on lõppude lõpuks kõige kindlam relv, millega katsumustele vastu minna ja Ivan-lollike teab seda kõige paremini.
Ja “hunt” on kiusatus, mitte reaalne kiskja.
Nojah, küsiks, et mida te sööte, et te nii targad olete (ma ei teieta, vaid hõlman teisigi), aga sellest oli siin paar postitust tagasi juttu ka.
See oli hea.
Issand misuke mõtetu mulin.
Loodan, et see PL on nagu PitspLiis.
Pirtsperse ikka vist.
Aga salongivestlused, mil isiksused kõik korraga jutlevestlevad kas grupiti, kaksiti või monoloogidena, siis üldkõla kostabki kui mahedalt voogav sumin/mulin. Kui kuulama ei jää, ei süvene, ei huvi, siis mõtetu ka.
Aitäh, mul oli enamjaolt huvitav ja meeleolu turgutav, kuigi notsu igikestvad ettekanded mõjuvad mu silmalugude lahtihoidmise võimele pärssivalt.
Ma oletasin, et VVNi manual ja sisekonstruktsiooni keerukad saladused on asjaosalistele aastate jooksul ajukurdudesse kinnistunud ning on mõistmisleping kuldset allkirjastatud aga näedsa, eksisin.
Või ei olegi ta enam PRs, kui hävimisohus kaitsealune liik ? 😛
Minu teooria on, et kriisiaeg on kõigi kannatuse ära söönud.
Jah,
pirtsperse,
on fenofen,
ja see on saast,
mis puhast blogi saastab.
Ma ei saanud ju ennast esile tõstmata jätta
Kalli-kalli kõigile ja musi-musi ka kõigile,
ja üritage seda 2+2 ka tingimustes.
Ikka, nagu Vana ette kirjutas.
Paljunemine on elu eesmärk,
ja seda ei saa kuidagi…
maha suruda mingi koroonaga, ehkki
koroonapoiss on paljunemise maailmameister,
aga ta on ikka poisike inimese paljunemises…
Jah, meil on konkurent, üle hulga aja,
Aga vaadaken hommikul ikka peeglisse ka,
kas see korontšik erined sellest mis peeglist
meile vastu vaatab, kuidas elus edukas olla.