Uncategorized

Love, Death + Robots

View this post on Instagram

🤖🤖🤖 #ThreeRobots

A post shared by Love Death + Robots (@lovedeathandrobots) on

Vaatasin just Westworldi viimase osa ära – muu oli suht lahe, aga vaene Stubbs. 😀 They didn’t have to do him dirty like that. Ei taha näha, kui kortsus ta järgmises hooajas on.

Nörritasin siin eile hommikul Kauri sellega, et ajal, mil tema üritas igati viisaka mehe kombel mulle rääkida Eesti kividest, rääkisin mina talle naissoost tulnukate rindadest. Nimelt olen ma nüüd vaadanud ära pea kõik Star Trekid ning tundub, et meeste vajadus harjumuspäraste rindade järele on kõigi autorite arvates (või vähemalt rahastust leidvate autorite arvates) tunduvalt olulisem kui originaalsus. Ja isegi mitte ainult Star Trekis, vahet pole, kas räägime sellest või Dr Whost või kas või Futuramast, nii kui on tegu kahel jalal ringi pedaalivate võõrliikidega, on nende naisisenditel ikka just kaks rinda ja need asuvad just seal, kus me harjunud oleme. Vahel harva võib rindu olla näiteks kolm, aga need asuvad kindlasti inimeste rindadega samas kohas.

Muide, kas te teadsite, et Star Treki Deanna Troi pidi originaalis nelja rinnaga olema? Ja kui tookord ehk tõesti oli pädev loogika, et mehed poleks “seksikat kangelannat” harjumuspärase rindadearvuga seksikaks pidanud, siis arvestades seda, mida tänapäeva noored nohikud tarbivad (khm, anime, khm), siis selle taha see asi küll ei jääks. Nagu meil on terve hulk MEHI, kes vaatavad andunud pilguga JOONISTATUD PONISID. Ma tahaks näha põnevamaid tulnukaid, kelle esmased ja teisesed sootunnused ei ole ilmtingimata just sama moodi paiknevad kui meil. Ma saan aru, et natuke on asi ka selles, et tahetakse liikidevahelisi seksistseene teha, aga siingi annaks ju loominguline olla. Kuidagi natuke liiga palju pekstakse sellesse “erinevad, aga ometi nii sarnased” väravasse, seda saab ka muuga peale sarnaste genitaalide teha.

P.S. Love, Death + Robots, mis pealkirjas mainitud, on täiega hea sari – kuigi erinevaid osi ühendab ainult see, et kõik on nö multikad ning kõik on mingil moel sci-fi ja mingit pidi seotud vähemalt ühega kolmest pealkirjas mainitud elemendist. Muidu on kõik erinevad, mõni episood komöödia, mõni horror, erinevad režissöörid, erinevad animatsioonikunstnikud, erinevad näitlejad jne. Sh on kasutatud erinevatest riikidest pärit meeskondi, nii et tulemused on meeldivalt mitmekesised küll. Minu lemmik ongi siiani olnud see kolme roboti osa, aga see on ehk pisut eksitav, sest see on teistest selgelt lõbusam ja nö kergemeelsem olnud. Verd ikka veits pritsib ja mõnes osas on alastust ka, nii et lapsi teleka ette ei võtaks, aga mulle väga meeldis.