faith

Läbi on mu blogijakarjäär

View this post on Instagram

Sun's out, guns out ☀️ #bouldering

A post shared by Rents (@rrrents) on

Pean vist ikka ausa töö otsima, sest vaatan juba mitu postitust, et blogipuusse nad enam miskipärast ei jõua. Minu poole pealt pole miski muutunud, nii et ei oska arvatagi, milles asi võiks olla. See-eest aga nägin seal näiteks eile* prantsuskeelset andmeanalüütiku tööpakkumist – ma ei kujuta ette ka, kui väikesele osale eestlastest see sobida võiks, aga seal tema oli. Mulle ka ei sobinud, taheti viit aastat töökogemust. Oh jah.

Muide, keegi ei viitsi enam koroonaviirusest rääkida, ma tean, aga nägin siin just huvitavaid artikleid. Nimelt on palju räägitud sellest, et surmade kohta käivat infot ei saa usaldada, sest erinevates riikides loendatakse neid erinevalt (mõnes riigis loendatakse sinna hulka ainult viirusesse surijad, mõnes ka selle tüsistustesse surijad, mõnes kohas üldse valetatakse jne). Need artiklid aga keskendusid lihtsalt sellele, kui palju Itaalias ja üldse erinevates riikides üldine suremus eelmise aasta numbritest kõrgem oli. Lühidalt öeldes, igal pool on see tunduvalt kõrgem, kui eelmisel aastal (kohati ca kaks korda kõrgem) – ja tunduvalt kõrgem, kui ainult ametlike koroonanumbrite põhjal võiks arvata. Nii et kas on ametlikud numbrid valed või on kaasuvaid surmi nii palju rohkem. Ja siin tuleb meeles pidada, et neid kaasuvaid surmi peab sel juhul TUNDUVALT rohkem olema, sest karantiini tõttu igasugused liiklusõnnetuste surmad jms langesid (USAs oli just uudis, et kuskil on esimest korda miljoni aasta jooksul seitse mõrvavaba nädalat olnud, pikimast koolitulistamistest vabast perioodist rääkimata). Ja Brasiilia, Ecuador jms kohad ei taha ka üldist surmade statistikat eriti jagada, nii et seal me alles saame näha, mis tegelikult toimunud on.

Nii et igaüks, kes ütleb, et Eestis reageeriti üle (olukorras, kus meditsiinisüsteem tegelikult siiski ägas ja mingi hetk näiteks üle 150 Tallinna meditsiinitöötaja korraga haige oli), võiks selle jutu asemel taevast või Terviseametit tänada, et meil piisavalt vara reeglid peale pandi ja olukord kontrolli all püsis. Hetkel vaatan igatahes huviga tuttavate pealt, et mida rohkem firmad meditsiini ja/või matemaatikaga seotud on, seda aeglasemalt kiputakse tagasi kontorisse või seda rohkem seatakse töötajatele näiteks reisimisega seotud piiranguid. Lähedase töökoht, mis kindlustusfirmadele algoritme pakub, ütles kohe, et neil on ükskõik, mida valitsus ütleb, enne juunit ei taha nad kedagi kontoris näha. Ja üldse näen üsna mitmeid kohti, kus plaanitakse ilmselgelt enne vähemalt kaks nädalat vaadata, mis üldine avanemine kaasa toob, ja siis omalt poolt edasi liikuda. Õige ka, esimesed heidetakse, tagumised tapetakse jne.

View this post on Instagram

This is how we hang

A post shared by Rents (@rrrents) on

Aga tegelikult kirjutan ma täna murega. Olen vist paar korda maininud ka, et mul on hakanud vana (parema jala tagumise reielihase) vigastus liiga tegema. Minu meelest pole muutunud mitte midagi peale ehk selle, et istun nüüd pehmemal pinnal, aga venitada on valus ja näiteks vihmase ilmaga tuikab (ei, ma EI ole 60). Eelmisel nädalal ei teinud ma põhimõtteliselt üldse trenni, sest vaim oli väsinud, nii et kui sel nädalal venitama hakkasin, vajusin eneselegi üllatuseks vasak jalg ees peaaegu spagaati. (Oskab keegi selgitada, miks esimene kord pärast nädalast pausi painduvus alati parem on?) Aga parem jalg ees … MITTE MIDAGI. Või isegi see asend:

View this post on Instagram

#yoga So that we could bend, not break

A post shared by Rents (@rrrents) on

Ma ei saa seda asendit enam võtta, sest paremas reies on valus. St pean enne tükk aega korralikult aooja tegema, venitama ja jõnksutama, siis saan selle asendi kätte, aga alguses ei saa paremat küünarnukkigi maha. Ja see tahtis vanasti ka soojendamist, aga külmalt lihtsalt ei läinud, mitte ei olnud valus. Parem jalg ees spagaati tehes on sama lugu, valus on, kuigi korralikult sooja tehes natuke ikka läheb paremaks ja sügavamaks (aga mitte mingi normaalse painduvuseni, kaks külili joogaplokki saab reie alla panna, nii et ca 20 cm – ja heal päeval võib vabalt ühe joogaploki ära võtta ja teise peal istuda, aga millest see sõltub, kas on hea või halb päev, mina küll ei tea). Aga ronimist ja elamist ei sega, nii et ega ma arstile ei viitsi minna.

Aga öelge nüüd mulle, kas ma võin ikka rahulikult temaga joogat edasi teha, kuni ma iseendaga kannatlik ja sõbralik olen ning liigselt läbi valu ei suru? Selles mõttes, et ega seal väikese venitamise peale midagi hullemaks ju ikka ei lähe? Ja valulik on ta juba kuu aega, nii et ilmselgelt ta ise ära ka ei parane. Saab näha, mis ta siis teeb, kui jälle kõvema pinna peal istuma hakkan.

* antud oludes võib “eile” tähendada ükskõik millist tänasele eelnevat päeva, ajamäärused on oma mõtte kaotanud