faith

Olen-olen vana

Mul käis eile hommikul tellimise peale üks noormees. Lukku vahetamas. Ja ma ütlesin talle täiesti tõsiselt, et mul on üks lukuküsimus veel, aga ta on vist liiga noor, et nii täpselt juba kõiki peensusi teada. Alles siis, kui ta naerma hakkas, sain aru, et see, et keegi on minust 10 või 15 aastat noorem, EI tähenda sugugi, et ta ei võiks olla juba ametikooli lõpetanud. Nagu millal see juhtus? Kas mulle hakatakse varsti bussis istet pakkuma? Väga-väga piinlik.

Muidu olen nii usin olnud, et ise ka ei usu. Esiteks aitasin sõpradel kolida. Siis tegin enda korteris tühjenduskuuri. Sorteerisin terve raamaturiiuli jagu raamatuid kolmeks (prügisse, äraandmiseks, Tallinnasse), viisin mitu suurt kotitäit asju prügikasti, leidsin uue kodu ühele palmile ja ühele riidekapile (otse loomulikult kadus esimene “kindel tahtja” nagu tina tuhka) ning lasin hunniku ülikoledat vana mööblit jäätmejaama viia. Muuhulgas pidin ühe diivani viiendalt korruselt esimesele vedama, et raha kokku hoida, sest ma koi ju. 😥 Kusjuures see oli täiega naljakas, sest ma olin kolimismeestele pildid saatnud asjadest, mis pidid kaubikusse mahtuma, et nad oskaksid arvestada, aga kuna ma elan Annelinnas ja vedasin kõik asjad juba hommikul kell 9 alla, et enne tööpäeva algust see osa tehtud oleks, siis selle aja peale, kui kolijad paari tunni pärast tulid, olid naabrid kõik laiali vedanud. Nii et kuna me olime juba hinnas kokku leppinud, vedasin veel alla ka mingite naabrite risu, mis mitu kuud juba trepikojas vedeles – ja sellest ka osa kadus kuskile ära. Nagu ma tõsimeeli ei saa aru, kellel läks vaja näiteks kõveraks muljutud metallist jalatsiriiulit. Või mida teeb inimene vana katkise kapiga, millel osad sahtlid puudu? Kütteks kuskile? Oleks ma teadnud, et nad sellised on, ma poleks seda palmi ka kuulutama hakanud.

Igatahes. Siis käisid mul veel ühed tüübid köögikappi alla võtmas, sest sinna taha on vaja uus gaasijuhe panna ja gaasikraan ära vahetada – kusjuures siin oli jälle blogimaailm abiks, Murcalt sain töömehe kontakti ja no tõsiselt asjalik tüüp oli. Ma rääkisin talle terve tee liftiga üles (jah, ma sõidan inimestega pandeemia ajal ühes liftis), et ma kardan, et siin ei saa midagi teha ja nii keeruline ja … Tegelikkuses võtsid poisid 10 minutiga kõik alla. Nii et ma ei tea, kas minu ootused olid ebamõistlikult madalad või tasub Murca soovitusi alati väga tõsiselt võtta. Kui nad need asjad nüüd sama kenasti üles ka panevad, peaks ma neile koogi küpsetama. Ja kui ma ütlen “küpsetama”, mõtlen ma “ostma”. Aga jah, nii palju on tehtud. Olen mina alles tubli!

Kuidas kõik need asjad, mis ma just üles loetlesin, ometi seonduvad selle kooliprojektiga, mille tähtaeg järjest läheneb, küsite te? Teate, toppige need küsimused omale … tagasi taskusse, mul ei ole vaja teie negatiivsust!

View this post on Instagram

Kaunid daamid, romantilised õhtusöögid

A post shared by Rents (@rrrents) on

Aga see-eest käisime Reedaga söömas. Vaadake, kui ilus kook teisel pildil on!

P.S. Üks kord elus on mul vähe blingimat kleiti vaja ja nad on kõik need venelaste poed Eedenis kinni pannud. Kuhu ma lähen nüüd seda otsima? Ülemiste keskuses vist oli ka sihukesi?