Tülgastav

Lugesin täna seda artiklit ja Anna Levandi kommentaar lõpus võttis ikka täiesti sõnatuks. Seda, et Anna Levandi toitumisest väga palju ei taipa, sain ma aru juba siis, kui ta rääkis, et lõpetas õhtuti söömise, sest muidu kaalus ta järgmisel päeval kilo rohkem ja oli vaja see järgmisel päeval alla võrra, aga see, mis mulle seekord vastu vaatas … Lühikokkuvõte siis see, et erinevad naissportlased räägiad tohutust survest kaalu säilitada ja sellest, kuidas see on kohati viinud toitumishäireteni (buliimia, anoreksia).

Ja Levandi ütleb lõpus täiesti empaatiavõimetult, et eks konkreetsele spordialale sobimatud sõelutaksegi välja, olgu nad siis sobimatud füüsiliselt või vaimselt – mis on muidugi suures osas tõsi, aga kellegi aastatepikkuste kannatuste kohta öelda, et “ju siis olid kehv lihtsalt,” on kalk. Teiseks ütleb ta, et tuleb lihtsalt “reegleid järgida,” siis pole vaja oksendada. Reeglid on siis näiteks see, et sportlane ei söögi kunagi magustoitu ja ükski söögikord ei ole suurem kui peopesa. Need reeglid on täiskasvanud sportlastele, kes teevad mitu tundi päevas trenni, eks ole. Või kasvueas teismelistele. Lisaks mainitakse ära ka see, et kui lapsed trenni tuuakse, siis nende toitumise eest vastutavad ju vanemad ja kui ikka ema on nii hoolimatu, et oma lapsele võisaia annab, siis ei olegi midagi parata (st ema on süüdi, kui on vaja hiljem näljutama-oksendama hakata).

Nii et kallid emad-isad, kes te seda loete, kui olete nii kehvad vanemad olnud, et oma viieaastasele korra elus võileiva pihku pistsite, siis sporditrenni pole enam mõtet last viia. Proovige male või mõne muusikariistaga, kuigi eks teiesugused on sellegagi kindlasti juba lootusetult hiljaks jäänud või mõnel muul moel oma lapse tuleviku ära rikkunud.

Pildil on Alex Puccio, kes, uskuge või mitte, lubab endale vahel isegi magusat. Mitte et ronijatel toiduga just maailma parim suhe oleks, aga öelda, et tippsportlane enne karjääri lõppu magustoitu ei söögi, on tase omaette.

29 kommentaari

  1. Veits ülbe on nii öelda, aga neid asju tuleks teha mõistusega, mitte jõuga.

    • Pidasin silmas seda, et ideaalkaalus saab olla ka (enese)piinamiseta (juhendatava piinamiseta), aga tundub, et Levandi väärtustab just seda. Vaja on süüa targalt, aga mitte masoheerida. Okei, kuluristid on erijuhtum ja võitlusalade kaaluvõtmine on ka ränk, aga pmst.
      Veits ülbe on see väide sellep, et kes olen mina, paksuke, rääkima. Samas: veidiallaneljakümnesena olin ma ise ka üpriski ideaalkaalus ja see polnud isegi mu eesmärk. Lihtsalt sain joone peale trenni ja toitumisega. Olin täitsa tavaline kaheksast reedeni töötav jope, kes teeb neli-viis trenni nädalas ilma mingi kõrge sportliku eesmärgita.
      Ka vaimu tugevust ei tohiks mõõta selle järgi kui hästi subjekt piinamist talub.

      • Terve normaalkaalus täiskasvanud naise rasvaprotsent on suurem kui terve normaalkaalus täiskasvanud mehe oma. Teatud alade tippsportlastele ei taheta sellist aga lubada. Iluuisutamine on ehk isegi vähem ekstreemne kui iluvõimlemine, kus ideaal on eelpuberteetiku kehaehitus.

        No ja see, mida Kristallkuul allpool ütles: et noortel täiskasvanud naistel tuleb võistelda samas klassis 15-aastastega ja keegi pole neid tutvustanud kontseptsiooniga, et kahekümnesel naisel on okei teatavaid kumerusi omada, see ei tähenda, et ollakse vormist väljas.

        • Ma võin väga eksida, aga ma ei rääkinud ju üldse sellest. Ütlesin, et kaalu (ükskõik kui ideaalse) hoidmine, peab käima mõistuse, mitte piitsaga ja see on võimalik. Kahtlustan, et ka naistel.
          Aga kui piitsakultuur on sisse õpitud, siis see on teine asi. Mumst on Anna Levandi varemgi silma jäänud sellega, et valus lihtsalt peab olema. Jälle: see ei pruugi nii olla. Loomulikult nõuab tippsport meeletut eneseületust, aga küsimus on lähenemisnurgas. Üks ülistab valu ja mehemeelt, teine võib kaugemalegi viia. Osade spordialade puhul olen kindel, et võib, iluuisutamise kohta ei julge haukuda.

          Aga, noh, muidugi võib olla, et eksin. Mulle isiklikult on mõlemad mainitud alad suisa vastumeelsed, niiet ma rohkem ei mölise.

        • Janoh, vabandust, seda ikkagi ka, et kui on selline koolkond, et naistel ei tohi kumerusi olla, siis see koolkond on automaatselt saatanast ja selline sport tuleks keelustada ja selle ebareaalse ja mitmes mõttes jubeda kehakuvandiga kõigile ala mahitajatele üle küüra tõmmata.

        • Teadsamis, ma käisin jalutamas ja mõte selgines (või siis muutus segasemaks, kes teab). Minu arvates on käib ideaalkaal inimese juurde ja sõltub tema pikkusest, kehaehituse tüübist, soost ja muust taolisest. Naiste keha rasvaprotsent peabki suurem olema. Spordialal ei ole ideaalkaalu kohta öelda mitte ühtegi sõna, isegi mitte tühikut ega kirjavahemärki.

          Kui spordialal edukas olemiseks peab olema kas ala- või ülekaaluline, siis on spordiala saatanast ja selle vastu tuleks võidelda. Seda eirata või minna meeleavaldustele. Alakaalu saavutamiseks on muidugi piinamine vajalik, aga piinamist ma heaks ei kiida.

          MIs puudutab iluvõimlemist, siis harrastaja tasemel (mis on uskumatult kõrge ja võrratu!) on kõik hästi, aga päris tipptasemel iluvõimlejatega peaks tegelema lastekaitse, mitte olümpiakomitee. Ma usun, et te saate aru, miks ma nii ütlen.

          Üldse, mina keelustaks suurvõistlused kõigil aladel, milles on võimalik tippu jõuda alaealisena. Usun, et enamik siinseid lugejaid saab aru, miks ma nii ütlen.

        • Jah, absoluutselt nõus. Neid spordialasid pole vaja, kus lapsi retsitakse ja sellest peaks kõik ühtemoodi aru saama.

      • minu viga, ma tõlgendasin su “ideaalkaalu” valesti, levandlilikus mõttes, kuigi nagu sa ütled, võiks püsilugejad juba teada, mida sa tippspordist ja selle nõudmisest arvad. nii et jah, teinekord peaks ma väsinud peast vähem jaurama.

        • Ei, kuule, minule väga meeldis jaurata! Aitäh! Selles mõttes, et ega ma ei arva ju halvasti sinu arvamustest (isegi kui need minu omadest erinevad), su kommentaar (sain aru, et konks oli ideaalkaalu tõlgendustes) oli igati, ee, ärgitav! Jalutasin ja peas valmis peaaegu, et artikkel. Aga no seda vist pole vaja kirjutada siiski.
          Niiet, jaurakem!

  2. Ma pakuks välja spordialaks laskespordi. Magusasöömist ei piira miski, kuni püssilaskjatele veel nahast ja presendist spetsülikond suudetakse õmmelda (see tehakse parimatele personaalselt, mõõtude järgi). Püstolilaskjad võivad piirduda suvaliste dressidega. Oluline on suuta värisemata püsti seista (või püssiharjutuses lamada) ja kätt üleval hoida. Sõrm peab ka päästikul sujuvalt liikuma. Kõik. Ma ei tea ühtegi laskurit, kes oleks pidanud ennast spordi pärast näljutama. Meie riigi parimate püstolilaskurite hulka (paljukordne Eesti meister jne) kuulub mu klassivend Reijo, kes ei hiilga just sportlasliku taljega.

  3. Eks siin mõjutab ka see, et sellel alal tehakse juba väga vara tulemusi ja seega ongi suhtumine teine kui “normaalsetel” spordialadel, kus ei oodata, et 12 aastane kolme aasta pärast või veelgi varem juba ei tea mis meistriks saaks.

  4. Minul hakkas ka õudne, kui seda lõiku lugesin. Anna Levandi oli seni jätnud pigem sümpaatse mulje. Kahjuks sai see ettekujutus nüüd tõsiselt muljuda.

    Põhiline probleem siin ei tulene ju sellest, et keegi oleks õudselt nõrga iseloomuga ja tahaks salaja võisaia näost sisse lükata (või tina panna, nagu Levandi samuti mainis). Mina sain aru, et probleem on selles, et lapsena võimlemise või iluuisutamisega algust teinud tüdrukud ei oska kuidagi reageerida sellele, et ühel hetkel saab lapse kehast naise keha. Neid pole selleks üleminekuks piisavalt ette valmistatud. Teades ise ka väga hästi, kuidas iga lisagramm kehal sooritust mõjutab, on neil noortel sportlastel väga keeruline, sest kuigi keha läbib oma muutused, tuleb võistlemist jätkata nendega, kelle keha veel pole muutunud (15-aastastega, kes juba täiskasvanute klassis võistlevad). See on vanemate sportlaste suhtes ebaõiglane. Ma sain aru, et selles oli artiklis sõna võtnud sportlaste põhipoint. Levandi oma kommentaaris seda üldse ei puudutanudki. Mis ongi suur probleem, sest järelikult ei teha sellest juttu ka trennis ja lapse keha naise kehaks transformeerumine pannakse lapse nõrga iseloomu arvele. Väga napakas suhtumine!

    • See on juba nagu see lugu, mida ma kunagi kuulsin (st ei pruugi tõele vastata, aga samas vabalt ka võib) – Peterburi kuulsas balletikoolis võetakse tüdrukud vastu läbi ülirange sõela, sest konkurents on megasuur, enamalt jaolt hinnatakse füüsilisi parameetreid – kaela pikkus, keha ja jäsemete proportsioonid, liigeste liikuvusamplituudid… ehk siis asjad, mida inimene ei saa ise kuidagi mõjutada. Muuhulgas vaadatakse üle ka tütarlapse ema, sest kui emal on volüümikas rinnapartii, siis võib see päranduda ka tütrele ja see oleks tulevase baleriini jaoks väga halb. Maailma kuulsaim ja elitaarseim balletikool võib endale seda lubada, aga nii haige on see ikkagi.

      • Aga selleks, et oma lõbuks balletti tantsida ei pea ju maailma kõige kuulsamasse balletikooli minema. Kõik sinna ei mahu või kui mahuksid, siis ei oleks enam tegu selle balletikooliga ja nad ei tahakski enam seal olla.

      • Ma tahaks arvata, et sinna kooli ei viidagi neid lapsi, kellest profisportlasi ei taheta kasvatada. Normaalne vanem viib oma lapse mujale lõbutsema. See on kool, kuhu minnaksegi nii, et muu haridus on tagaplaanil, lapsed peavad tööle keskenduma. Mis on värdjalik, nõus, aga hetkel vanemate valik ja suva neid nii tööle panna.

    • Miks üldse peaks 15-aastane täiskasvanute klassis võistlema? :(((

      Enamik tippsporti on mingis mõttes värdjalik. Ronimine ja alpinism samuti, sest riskid. Aga need laste spordialad on veel topelt värdjalikud, sest seal ei otsusta kehtivate “normide” üle sportlane ise, vaid treener / vanemad / kogukond.

      • Mul oli ka juba aastaid tagasi küsimus, miks 35-aastane peaks veteranide klassis võistlema. Need vanuseklassid lihtsalt noh, on sellised.

        Võistlustantsus näiteks on paar ka täiskasvanute klassis, kui vanem partner saab jooksval aastal 19. Noorema partneri kohta pole sõnakestki.

        • Spordi eesmärk on näidata vaatajale ilusat hästi arenenud ja võimekat inimest, eks? (Meeste sport on lisaks ka sõjapidamise surrogaat.) Ilmselt on 35a ja vanem piisavalt kortsus ja kole, et tasub ta vaataja silma alt kuidagi eemale saada. Ja “veteranide” või “seenioride” klass töötab selleks ju hästi.

  5. Täitsa uskumatu jutt ikka sellisel tasemel treenerilt :(( “Mida paremas vormis inimene, seda vähem ta sööb.” (tsitaat 2012. a artiklist) …võtab tõesti sõnatuks. Ja see, kuidas neil terve pere on kaalufriigid ja õhtust ei söö, vaid “naudivad oma vormi, üksteisega olemist ja elu”. Ma ei saa aru, nad peaksid ju olema piisavalt aktiivsed ja sportlikud, et püsida heas vormis ka ilma enda nii range piiramiseta? Tundub nagu eriti kehv geenikombo selle koha pealt või et on pideva näljutamisega oma ainevahetuse ära rikkunud.

    Üks mu klassiõde oli profitasemel baleriin ja mäletan, et vähemalt teismelisena ta küll väga jälgis mida sööb (tavalist koolitoitu nt mitte), samas aga sai endale lubada veidi rohkem pähkleid, shokolaadi jms kui teised tüdrukud, sest füüsiline koormus oli nii suur.

    • See 2012. aasta artikkel on ikka tase omaette.
      Peres on kõik kaalufriigid. See ei kõla just hästi

  6. Ilmselt sai Anna ise tunda nii vett kui vilet ja kogu seda söömise ja kaaluspüsimise karmust, kui ta maailmatasemel iluuisutaja oli (Anna Kondrashova) ja võib-olla on see oma jäljed jätnud. Nõukogude Liidu tippiluuisutajad pidid palju kannatama. Tülgastavaks ma teda ega tema isikuga seostuvat küll kuidagi nimetada ei saa.

    • See, et sa ise oled sellist elu elanud, ei anna sulle kuidagi õigust LASTELE öelda, et nüüd ongi nii, et kunagi magustoitu ei saa ja võileiba ei söö, sest elu. Normaalne inimene läheb siiski ajaga kaasa, harib end toitumise teemadel jne.

      • Üldiselt: vägivaldseid mustreid pärandatakse põlvest põlve. Nii ka siin. (Mitte, et ma seda heaks kiidaks, onjä.)

  7. Kui iga päev sööd veidi rohkem kui ära kulutad, siis lpuks oledki paks.

    • Kui iga päev sööd vähem, oled lõpuks surnud. Võiks ikka olla selline kuldne kesktee.

  8. Iluuisutamine jt “ilu”-aladel on veel 1 lisamõõde. Nimelt – publiku suhtumine. Pealtvaataja TEAB, PEAB TEADMA, et kaunis tants, lindiga hõljusklemine, jääl imeliste vigurite tegemine on saavutatud ränga askeesi ja traumeerivate treeningutega. Ja et need tydrukud on pandud sinna väga väikestena, ja et nad “loobuvad normaalsest naiseelust” põmst kogu eluks, selleks, et Publikule rõõmu valmistada. Misogyynne tavainimene, kes koolikiusamist liberite ajupesuks nimetab, kehitab perevägivalda nähes õlgu ja peab praegust privileegijaotust iseenesestmõistetavaks, tahab ka tantsulaval näha naiste naeratuste varju peidetud valu. Ma söön kõik oma turvasaapad ära, kui see nii ei ole.

    • Kõige rõvedam on see, et ma arvan, et sul on õigus. Et osa esteetilisest naudingust on see “näeb välja, nagu mänglev kergus, aga ma tean, et siin taga on pisarad, valu ja vaev”.

  9. Kas balletis ja iluuisutamises pole mitte see teema, et naispool peab olema väike ja kerge just selleks, et meespool teda tõsta jõuaks? Mis omakorda lükkab ka liiga pikad tüdrukud ju konkurentsist välja.
    Iseenesest ei peaks suur lihasmass naissportlase enda sooritust ju kuidagi halvasti mõjutama, ainult partneril on probleemid.

    • balletis ja iluuisutamise paarisaladel küll, aga naiste üksiksõidus ei tohiks see nii suurt rolli mängida.

      Kergus ja lühidus annab ise muidugi tehnilisi eeliseid, raskuskese on madalamal ja hüpata kergem. Seepärast on ka meeste üksiksõidu staarid tihti lühikesed.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad