faith

Kuradi mendid

https://www.instagram.com/p/CAqck3NByaT/

Need viimaste päevade USA massirahutuste uudised, kõik teavad, eks. (Kui sa oled hella südamega, siis ära vaata seda videot, see on tõesti õõvastav.)  Politseinik tappis relvastamata mustanahalise mehe, kolm kolleegi vaatasid pealt / aitasid (kuidas defineerida, vähemalt seljas istuv mees aitas kindlasti ka surma saabumisele kaasa) – ja ignoreerisid seda, et neid filmiti, seda, et mees kurtis, et ei saa hingata (kuni enam ei kurtnud ja täiesti lödiks vajus, pärast seda istusid politseinikud tal veel mitu minutit otsas), ja seda, et pealtvaatajad, keda oli arvestatav hulk, palusid meest aidata, talle esmaabi osutada jne. Nüüd on siis massirahutused, sest muuhulgas selgus ka see, et peamisel asjaosalisel oli varasemast 18 (!!!) liigse jõu kasutamise süüdistust ja ta töötas ikka rahulikult edasi.

Ja minu meelest võiks USAs politseivägivallast rääkida vabalt ka rassismiväliselt, sest igal aastal tapavad politseinikud USAs ca 1000 inimest, neist viiendik relvastamata. Kusjuures tapetutest arvuline enamus on valged ja ÄÄRMISELT lihtne on nende ridadesse sattuda. Eelmisel aastal näiteks tapeti üks valge vanapaar, sest politsei oli saanud läbiotsimiseks no knock loa, ehk siis neil oli õigus koputamata (ja end tuvastamata) uks maha lüüa, mille peale endisest sõdurist pereisa üritas end relvaga kaitsta, sest tal polnud õrna aimugi, mis toimub. (Enda kodu relvaga kaitsmine on Texases täiesti seaduslik.) Uurimise käigus selgus, et “informant”, kes neid narkokaubitsemises süüdistas, oli üle tee elav naissoost narkomaan, kellele oli jäänud mulje, et pereema teeb tema peiksile silma – ja politseinik, kellel oli informandiga seksuaalsuhe (mitte siis see eelmainitud peiks ega midagi, ärge sattuge segadusse, inimestel lihtsalt ongi kirev seksielu), esitas valeandmeid, väites, et on klienti teeseldes sealt narkootikume saanud. Nüüd on kaks täiesti süütut inimest surnud.

Ahjaa, Jessica Boyntoni lugu teate vist kõik? Tema oli valge, abiellus valge politseinikuga (kelle vanaisa oli šerif, double trouble), sai temaga lapse ja … Üks asi viis teiseni ning sisejuurdlus tuvastas, et ta tulistas ise endale KAKS KORDA pähe ja et tema surm oli enesetapp. Sisejuurdluse läbiviijad olid aga paberid nii kiiruga ära täitnud, et jätsid kahe silma vahele, et … naine oli tegelikult elus. Soovitan lugeda (või videot vaadata, kui see meedium rohkem meeldib), see on täiesti uskumatu lugu mastaapsest kinnimätsimisest, mis lõppes sellega, et eksabikaasa vallandati hoopis muudel põhjustel ning … võeti teise politseijaoskonda tööle. Ainult et ühelegi ameeriklasele ei ole see lugu uskumatu, eriti maakohtades see ongi elu.

Nii et politsei käe läbi kannatamiseks ei pea sugugi mustanahaline olema. Konks on siin selles, et

a) suhtarve vaadates on mustanahalisi siiski tapetute hulgas ebaproportsionaalselt palju ja

b) see number teeb täieliku hüppe, kui me vaatame relvastamata hukkunute ridu (kus on näiteks ka mängivad lapsed jms).

https://www.instagram.com/p/CA6CEeCDOnL/

Nii et üsna selge, kust see rassismikomponent. Ja ma saan aru, miks inimesed on tänavatel – ja miks tänavatel pole mitte sugugi ainult vähemused. (See, kui erinevates maailmades nad elavad, tuleb neid valgeid inimesi vaadates kõige selgemalt esile – valged 30aastased naised tulevad protestima PLÄTUDES. Sest nad on lihtsalt elanud nii turvalises keskkonnas, et nad ei tule selle peale, et igaks juhuks peaks raudninaga matkasaapad jalga panema.) Ma saan isegi sellest aru, miks mõned protestijad märatsevad, kuigi ma ei kiida seda heaks – ka paljud protestijad ei kiida seda heaks, internetis on juba ka videosid sellest, kuidas rahumeelsed protestijad ise laamendajad kinni nabivad ja politseile üle annavad. Ja seda, mida arvab liigsest laamendamisest ohvri vend, võib näha siit samast videost, millest kõik võiksid eeskuju võtta (aga ärge niimoodi maske küll kandke). Aga selge on see, et rahumeelsed protestid on vajalikud. Need inimesed protestivad, sest seal riigis on HÄDASTI vaja politseireformi. Oleks olnud vaja juba saja aasta eest. Ja ma saan aru, miks nad nii vihased on, sest arvestades seda, et hetkel pole isegi kõiki nelja politseinikut arreteeritud, on väga vähetõenäoline, et nad selle reformi saavad.

Ning ma olen viimastel päevadel näinud mitut eestlast, kes ütlevad Facebookis asju teemal “nad ei peaks politseiga nii palju vaidlema ja ei oleks neid muresid,” ning see on maailma kõige ehedam näide privileegipimedusest. Ja ma ei räägi hetkel isegi valge olemise privileegist (või Eestis pigem nö põlisrahvus olemise privileegist).

Ma räägin sellest, et need eestlased on nii harjunud sellega, et me elame riigis, kus on väga hea väljaõppega professionaalsed politseinikud, et nad ei suuda Ameerikas toimuvat lihtsalt uskuda. Ma ei tea, kuidas maakohtades, aga Tartus ja Tallinnas ei ole ma kohanud mitte ühtki inimest, kes politseid kardaks ja pigem “igaks juhuks” neid väldiks. Ma olen hilisteismelisena purjus peaga politseilt abi palunud ja seda saanud, sest Eestis on politsei organisatsioon, kust saab abi. Inimesed päriselt usaldavad politseid. Ma olen helistanud 112, kui mulle oma murtud südant kurtev sõber, kes ütles, et ei suuda selle tüdrukuta elada, ühel hetkel Messengerist ära kadus – õnneks selgus, et ta oli kurtmise kõrvale loomulikult joonud ja vajus ära, nii et ta oli üsna üllatunud politseid oma ukse taga nähes, aga politsei oli sõbralik, abivalmis ja küsis isegi, kas ta tahab, et nad aitaksid tal vaimset abi otsida. Minu viimane kogemus ebameeldivate politseinikutega pärineb 90ndate algusest ja see oli ka liikluspolitseinik, kes tegelikult lasi meid lõpuks trahvita minema, lihtsalt noomis (mu ema oli igati süüdi, jooksis väikese lapsega vales kohas üle tee).

Jah, meid on profileeritud. Kui mul oli auto täis rõngastatud punkareid, juhtus, et meile vastu sõitev politseinik tegu U-pöörde ja tuli uurima, mis toimub, kuhu minek jne. Võiks isegi öelda, et see on diskrimineerimine, eks. Aga no ei tekkinud mul vähimatki huvi kuskile kaebama minna, sest see kohtumine oli samuti äärmiselt professionaalne ja politseinikud olid väga viisakad.

Seda kirjutades meenus praegu isegi, et nägin lähedalt juhtumit (metsikutel 90ndatel), kus politseinik üritas kasutada oma ametikohta ja tutvusi, et autoõnnetuse süüst välja rabeleda (ja minu peateel olnud tuttavat sellega süüdi jätta). Esimese hooga oleks see tal isegi õnnestunud, aga piisas kõrgemate ülemustega kontakti võtmisest ja sellele naljale tõmmati kriips peale. Jah, see on kivi Eesti Politsei kapsaaeda, et Tartu tasandil alguses selle mänguga kaasa mindi, aga õiglus sai jalule seatud.

Ja ma ei ürita siin kuidagi väita, et Eesti politseinikud lõhnavad kõik nagu lilleõied vms (seda oleks raske teha olukorras, kus vahepeal pool Tartu uurijatest ise uurimise all olid), aga selge on see, et meie siin ei tea mitte midagi süsteemsest politseivägivallast. Tulirelva kasutamine ei ole asi, mida ükski politseinik Eestis kergekäeliselt teeks – ja ka siis, kui see on igati õigustatud, kaasneb sellega nii palju jama, et seda üritatakse viimase hetkeni vältida.

Teine asi on see, et Eesti riik on nii palju väiksem, et kuskil karupepus ei saa tekkida sellist politseimaffiat nagu USAs – kui Jumal on kaugel ja ülemus veel kaugemal, kipuvad sellised asjad igas riigis kergesti idanema hakkama, ükskõik, kas me räägime politseist või kirikust või kas või koerakasvatusest. Olen valmis kihla vedama, et isegi praegu, aastal 2020, sõltub nii mõneski Eesti maakohas politseisse minnes palju inimeste omavahelisest läbisaamisest + mingi mehelt peksasaamise või seksuaalvägivalla jutuga ei ole ilmselt mõtet üldse minna sinna aega raiskama. Aga see olukord ei ole siiski samal tasandil kui USAs. Me elame riigis, kus keegi ei ole kaugel ja igaühel on internet. Kui mul on tunne, et siin mätsitakse midagi kinni, saan kas või mina ise Elmar Vaherile meili saata. Kui ta ei vasta, lähen mõne ajalehe ukse taha kraapima, nii väike riik, uudiseid vähe, keegi ikka avaldab.

https://www.instagram.com/p/CArJ4_2BIw0/

Ehk siis ma saan aru, miks eestlase esimene emotsioon seda lugedes on, et “siin peab ikka midagi veel olema, politseinikud on ju toredad” – sest meie politseinikud ongi valdavalt toredad. Aga ma tuletan meelde, et meie politseinikud peavad ka minimaalselt 18 kuud koolis käima, enne kui nad märgi rinda saavad. Paljud valivad kolmeaastase õppe ja saavad kõrghariduse. Ehk siis meil ei ole politseiamet miski, mida lähevad õppima need, kes mujal hakkama ei saa. USAs peab juuksuriks õppija kauem koolis käima kui tulevane politseinik. Meil on politseiametnik oma valdkonna spetsialist, kes on saanud korraliku väljaõppe.

Ja üldhariduse mõttes tuletaksin meelde, et öelda, et USA mustanahalised ongi ju kriminaalsemad ja tasubki ettevaatlikum olla jne, on sama, mis öelda seda Eesti venelaste kohta. See on kahtlemata üks tõde, st tõene on fakt, et neid on vanglates ebaproportsionaalselt palju. Aga see ei ole Tõde, st on hulk sügavamaid põhjuseid, miks üks osa rahvastikust satub olukorda, kus neil on tunduvalt kehvemad võimalused normaalse hariduse saamiseks jms. Ehk siis nagu ütles Reginald D. Hunter (kuulus mustanahaline koomik) – while it can be a truth, it ain’t the truth.

USAs on olukord veel kehvem kui meil, mõelge näiteks neile uudistele, kus mustanahaline ema, kes valetas oma aadressi kohta, et ta lapsed saaksid paremas koolis käia, mõisteti esimese hooga viieks aastaks vangi, samas kui Felicity Huffman andis samal eesmärgil 15 000 dollarit altkäemaksu (et keegi ta lapse testitulemusi võltsiks) ja talle mõisteti reaalse karistusena 14 päeva (lõpuks pidid mõlemad vist ca 10 päeva istuma, aga need karistused ei ole kuidagi proportsionaalsed). Mina kasvasin küllaltki vaeses peres, aga käisin ühes klassis ka rikkurite lastega. Me saime sama hariduse ja (vähemalt nominaalselt) võrdsed võimalused, sest Eestis ei ole sellist kihistumist. Pideva kurtmise taustal on lihtne ära unustada, et Eesti on tegelikult paljude võimaluste maa. Kui sa sünnid USAs vaesesse perre, siis sealt välja rabeleda on ikka väga raske, ole sa mis värvi tahad.

Ehk siis neid uudiseid lugedes võiks üritada meeles hoida, et jah, me ei ole siin kuldlusikas suus üles kasvanud, aga me ei mõista nende valu, sest me ei ole kunagi midagi sellist kogenud. Vähemalt minu põlvkond enam ei mõista. Mina mäletan lapsepõlvest ühte korda, kus mulle öeldi poes “räägi inimese keeles”, et mulle mõista anda, et ma ei ole inimene, sest ma olen valest rahvusest. Riigis, mida ma pean oma kodumaaks. Ja sellest piisas mulle, et täna ka mõista neid inimesi, kellele iga päev tuletatakse meelde, et riik, kus nad on sündinud ja üles kasvanud, pole tegelikult neile mõeldud. Et politsei võib öelda, et nende eesmärk on to protect and serve, aga nad kaitsevad ja teenivad KEDAGI TEIST. Kui valitsus ütleb, et me ehitame paremat tulevikku, ehitame me seda kellelegi teisele, aga tihti sinu arvelt (ja sinu panust iseenesestmõistetavaks pidades). Ei ole ju tegelikult võõras tunne?

84 kommentaari “Kuradi mendid

  1. Mul tütred väga elavad kaasa sellele teemale.
    Aitäh tausta seletamast. Huvitav, kas neil on siis palgad nii madalad, et ei ole tõesti võimalik normaalseid inimesi politseisse tööle võtta? Või miks sinna lähevad need, kes mujal hakkama ei saa?

    1. Asi ei ole isegi selles, et ei saaks hakkama, vaid selles, et väga paljudes kohtades on see väga ligitõmbav inimestele, kellele meeldib võimupositsioonis olla (näiteks on väidetavalt politseinike hulgas hulga rohkem koduvägivalda kui tavainimeste seas). Lisaks veel see, et kui normaalne tavainimene satub tööle normaalsesse jaoskonda, on kõik tore, aga kui ees on juba hunnik … traditsiooniliste vaadetega inimesi, siis need normaalsed inimesed lihtsalt lahkuvad ja otsivad endale uue töö.

  2. Ole sa tänatud, Rents. Ma juba mitu päeva võtan hoogu, et sel teema postitus teha. Sinu omale kirjutan kahe käega alla.
    “To protect and serve”, my ass. Mu mees nuttis, kui seda videot vaatas. Ja trump laseb rahumeelseid protestijaid gaasitada ja kummikuulitada, et saaks Valge Maja keldrist korraks välja roomata ja piibliga poseerida. Kindel tõestus, et Jumalat EI OLE OLEMAS, vastasel juhul oleks piibel ta käes põlema lahvatanud.

    “The violent attack on protesters was an apparent effort to clear the area in front of the White House so Trump could walk to St. John’s Episcopal Church to pose for a picture at the historic church, which was burned during unrest the previous evening. The president wanted to project a show of strength after The New York Times reported Sunday that he had retreated to a bunker in the White House that intended for use during terrorist attacks.
    Bishop Mariann Budde, the Episcopal bishop for the Diocese of Washington, told a Washington Post reporter that she was “outraged” and that church officials were never told “they would be clearing with tear gas so they could use one of our churches as a prop.” On CNN, she said Trump’s message was “antithetical to the teachings of Jesus and everything that our churches stand for.”
    https://www.huffpost.com/entry/trump-threatens-deploy-military-against-anti-racist-protesters_n_5ed591f7c5b66eacb217a32e

  3. BBC artiklis oli sarnane statistika nagu see, mille Rents linkis, aga kohati teistest aspektidest, nt et mustanahalisi arreteeritakse ebaseaduslike narkootikumide omamise eest suhteliselt rohkem (st neid on selle eest arreteeritute hulgas rohkem kui populatsioonis üldiselt), kuigi neid narkootikume kasutavad valged ja mustad umbes võrdselt:

    https://www.bbc.com/news/world-us-canada-52877678

    Nii et see, et neid vanglas rohkem on, ei ole tingimata proportsioonis nende kuritegevuse tasemega (kuigi vaesmates ühiskonnakihtides on nagunii alati kõrgem kuritegevuse tase).

    1. Jah, lisaks veel see, et kui nad juba on arreteeritud, siis mustanahalised saavad sama kuriteo eest üldiselt karmima karistuse. Ja valgete poiste puhul tuleb mängu see, et “ei saa ju noore inimese elu ära rikkuda”, eriti kui ta veel näiteks spordis tubli on (vt näiteks Brock Turner).

  4. Üle 50 aastased vanainimesed?
    Usun, et praegune mäss ka selle koroona kriisi tõttu võimalik, sest inimesed pikemat aega töötud, rahatud, stressis.

    1. 58 ja 59 on siiski “pea 60aastased”, mitte “üle 50aastased”. Saan aru, et inimesed on tänapäeval kauem elujõulised (kui maha ei lasta), aga kui keskiga algab 30ndates, kas see peaks siis tõesti julgelt 80. sünnipäevani välja kestma? Isegi “hiline keskiga” oleks mul 60aastaste kohta imelik öelda, sest mõni peab küll sajani välja, aga keskmine eluiga on siiski tunduvalt noorem (ca 70). Pensionär oleks ka sobimatu sõna olnud, sellest naisel paar aastat puudu (mees kindlasti oli ka pensionär).

  5. Tõesti hea postitus. Aitäh! Meil on see ka juba nädalajagu kodus teemaks olnud. Et mis me ise siin olles teha saaksime, mida käitumises muuta jne. Ja üheks teemaks on olnud ka see, et kuidas seletada seda oma Eesti sõpradele, kes pole kunagi varem sellele mõelnud ning lihtsalt ei mõista, et milles siis probleem on. Su postitus andis paar head mõtet, kuidas see teema üles tuua ja mllega võrrelda.

  6. Magasin kahjuks su postituse maha. Kanada elanikuna ütleks siiski sõna sekka. Meil siin rahvastik veel kirjum kui USA’s ja väidetavalt elavad kõik ilusas harmoonias. Päris nii see siiski pole, sest ka Montrealis toimusid rüüstamised protestimise sildi all. Rahumeelse protesti vastu pole miskit, samas rüüstamist ei õigusta miski. Kui oma ukse alla tuleb siis muutub vaatenurk üsna järsult 😉

    Samas tahan rõhutada, et personaalsed kogemused (nagu ka Rentsil Eestis) on mul nii USA kui Canada jõustruktuuride esindajatega äärmiselt positiivsed. USA’s tuli politsei ise nii abi pakkuma kui ka teed juhatama, sõites lausa ees kümmekond kilti, et turvalisse ööbimispaika viia. Ja ma ei arva, et põhjuseks oli mu veetlev välimus 😛 Kuidas küla koerale nõnda koer külale.

    Ma ei kahtlegi, et esineb politsei vägivalla juhtumeid. Millest need tingitud ja kui põhjendatud, seda peaks selgitama uurimine, mis loodetavasti KÕIK faktid päevavalgele toob. Sotsiaalmeedia klippide põhjal kohtumõistmine on sama nagu sajandite tagune lintshimine või nõuka aegne rahvavaenlase püüdmine, kus süüdistatavale ei anta võimalustki. Praeguses olukorras on muidugi erapooletu kohtumõistmine praktiliselt võimatu.

    Lõpetuseks retooriline küsimus: Keda teie naabrina eelistaksite, kas politseinikut või tänava demonstranti?

    1. Tom, ma juba Ritsiku juures kargasin sulle õrnalt turja =), võtan siin kah ette. Ma ei saa su retoorilisest küsimusest aru. Kas politseinik ja “tänava demonstrant” on sinu meelest vastandid? St. kas politseinik on “hea”, demonstrant aga “paha”?

      Ma võin eksida, kuid mulle tundub, et sul on mõisted sassis. Demonstrant ja poerüüstaja ei ole kattuvad mõisted. Miljonid head ja ausad USA kodanikud on paaril läinud päeval “tänava demonstrandid” olnud. Ma võtaks mõne sellise iga kell naabriks. Nagu ka hea ja ausa politseiniku.

    2. Sorry, mul on alati imelik lugeda, kui valge mees täiesti taktitundetult kirjutab, et “mul pole küll negatiivseid kogemusi olnud, äkki teised (no need, kel ei ole seda õige nahavärvi privileegi) teevad ikka midagi ise valesti”. Mul pole ka valgete inimestega (isegi mitte natsidega!) nahavärvi baasil negatiivseid kogemusi olnud, ei tea küll, milles asi võib olla, kindlasti selles, et ma olen nii tore lihtsalt.

      Või see valge naine, kes politseinikust abikaasa käest kaks kuuli pähe sai, tegi ka ise valesti midagi v? Ja see, et lugu kinni mätsiti ja ta mitte mingit karistust ei saanud, oli ka ok, sest no naine poleks pidanud igasugu asju valesti tegema ja …

      Muuhulgas ütles Facebookis üks Eesti politseinik, et see, kui mind peeti kinni ainult selle pärast, et autos olid punkarid, on igati normaalne, sest politsei teeb oma tööd. Ehk siis tema (ja ka teiste politseinikute?) meelest ongi normaalne kohe peale lennata, kui väliselt eristud. Minu jaoks on see juba ohu märk.

      1. Jõustruktuuridel on tabel, mil kombel eristada just väliste tundemärkide (riietus, silmavaade, meestel värskelt raseeritud habe, liikumisviis, nahavärv, vanus jms.) potentsiaalselt ohtlikku tegelast (pommar, noaründaja, kasvõi psüühiliselt ebastabiilne isik). Ohu märk oleks see, kui neid väliseid eristusi ei märgataks ega ei kontrollitaks.

        1. Ütleme nii, et minu kogemus … erinevates seltskondades liikudes … on näidanud, et ega tavainimesed pole lollid, muulaks valitakse tavaliselt see, kes kõige süütum välja näeb. Ja üldiselt ei ole ka jõustruktuurid lollid, vaata näiteks narkootikumidega vahele võetud Eesti neiud välismaal jne. Kunagi käisin ma New Yorgis kolme sõbraga, kolm meist olid sellised kaltsakad-punkarid, üks oli väga korraliku välimusega (tegelikult ka kunstnik, aga üks neist minimalistlikult musta riietuvatest seksikatest blondiinidest). Meil kolmel polnud mingit propsi, see “korralik” otsiti ÜLIPÕHJALIKULT läbi – arusaadav ka, kahtlases seltskonnas liikuv korralik inimene on kahtlasem kui need kahtlased. 😀

        2. Ahjaa, seda olen ka kuulnud, et vähemalt vanasti oli üks “ohumärkidest” see, kui inimene reisib väga vähese pagasiga – kõigil, kes end õhku ei kavatse lasta, on ju hädasti nädalaks ajaks viit paari pükse vaja. Bitch, I’m just poor!

        3. Dzhisas FC (oleks hea jalkaklubi nimi!), ma olen paar korda läinud terveks kuuks käsipagasiga. Kas pean edaspidi lihtsalt jõustruktuuride rõõmustamiseks mingit trääni kaasa vedama?

    3. Mul tuli selle peale kohe üks säuts meelde, mille allikat ma nüüd kuidagi leida ei suuda, aga:

      You keep saying: ‘It’s horrible that an innocent black man was killed, but destroying property has to stop.’

      Try saying: ‘It’s horrible that property is being destroyed, but killing innocent black men has to stop.’

      You’re prioritizing the wrong part.

      1. Hakkasin sinu kommentaari peale mõtlema, et ei tea, kas ei saaks kuidagi blogi nii seadistada, et saaks kommentaare laikida. Kuluks ära.

        1. Neid saab, mis on minu kommentaarile alakommentaariks kirjutatud.
          Ma laigin ka seda.
          Ja, tegelt, Rents, ma pooldan pigem seda, et kui miski meeldib, siis seda võib öelda selge sõnaga: mehejutt! Laik on kuidagi, ee, impotentsem.

        2. Lugupeetud Jyri, see soole osundamine ühes kommentaris KAKS kord peamiselt naistest koosnevas blohosfääris on meelega, jah?
          =D

    4. aa ja kui Tom mainis sajandite tagust lintšimist, siis tegelikult harrastati seda USAs alles 20. sajandi keskel. Mustade kallal; kas poliitilistel põhjustel või sellise tüüpmalliga, et ümbruskonnas oli tehtud kuritegu, kinni võeti suvaline “tüüpiline vähemuse esindaja” ja tapeti ära. Või et julges valgele naisele naeratada. Ma arvan, et kui USA rassiprobleemidest rääkida, ei maksa seda unustada, see oli ikka pagana hiljuti. Hiljem kui nt siinsed küüditamised.

      1. … ja segregatsiooniseadused olid seal samamoodi alles kuuekümnendatel.

        Kujutaks nüüd ette, et meil siin oleks jätkuvalt Vene riigi võim, lihtsalt nad oleks ühel hetkel hakanud natuke viisakamalt käituma, “me enam ei küüdita ja isegi govorite po tšelovetšeski ütlevad ainult mõned üksikud tropid ja enamikus kohtades saab eesti keelt kasutada”, aga eksproprieeritud varad oleks muidugi endiselt jäänud tagastamata, ainult rohkem poleks enam ära võetud.

        Mul on karvane tunne, et eestlased oleks ka mõnevõrra kurjad ja kui oleks tunne, et selle vastu on võimalik välja astuda, siis seda ka tehtaks.

        Pmst Gorbatšovi ajal umbes nii läkski, aga meil oli suur eelis olla siin pinna peal ise enamuses.

        1. Väga hästi selgitatud.
          Ma tahaks selle kommentaari fb-sse panna =)

        1. ja lisaks need kaks kahtlast juhtu 1998. ja 2014. aastast, mis võisid olla lintšimised (aga igal juhul olid rassistlikud mõrvad).

        2. Kas te tahate väita, et valgeid pole paljalt nahavärvi pärast maha löödud? Ritsiku blogis kirjutasin, et oleks võinud ise oma naiivsusest seda tunda saada. Neist juhtumitest lihtalt ei tehta numbrit, läheb tavalise kuritegevuse kategooriasse. Mõttetu nii vaielda, troppe ja mölakaid on kõigi rasside hulgas, totter nende käitumist õigustada, mis iganes värvi tüüpidga tegu. Inimesi peaks hindama nende tegude, mitte nahavärvi alusel, aga seda on vist liiga palju tahta kui emotsioonid kipuvad üle pea kokku lööma.

        3. ikka on, aga politsei poolt oluliselt vähem (kui üldse. Ma räägin USAst). Küllap sa nõustud, et politseile on loogiline esitada rangemaid nõudmisi kui suvalistele kurjategijatele.

          Ja üks asi on tapmine ise, teine asi aga selle tagajärjed tapjale. Praegused protestid tulid ju suuresti sellepärast, et kriminaalasja kohe ei alustatud, seda tehti alles protestide peale.

        4. ma ei ole ka viimasel ajal kuulnud, et keegi oleks USAs valgete vastu suunatud massimõrvu toime pannud.

        5. a konkreetsema teema juurde naastes: kas sinu arust oleks siis parem, kui nende politseinike käitumise üle ei oleks kriminaalasja alustatud (nagu öeldud, seda tehti alles protestide peale)?

          Siin ei olnud ju laual alternatiive “kriminaalasi ilma avalikkuse tähelepanuta” ja “kriminaalasi avalikkuse tähelepanuga”. Alternatiivid olid “pühime kalevi alla” ja “kriminaalasi avalikkuse tähelepanuga”.

          Politseid hindaval inimesel võiks ju hea meel olla, kui politseitööd ei lasta päris suvaliselt lahmides teha.
          Jõustruktuur ikkagi, kui seal asjad lappama lähevad, on nende võimuses palju rohkem kurja teha kui tavainimesel.

        6. Siin on see häda, et senine track record näitab, et kui tähelepanu ei ole, on politseitöö tegevuse tulemus “me uurisime iseennast ja leidsime, et kõik on hästi”. Kõik mätsitakse lihtsalt kinni. Tuletan meelde, et need “eelmised rahutused”, millest meedias on palju räägitud, ei alanud siis, kui Rodney King peksa sai, need algasid siis, kui uurimine tuvastas (videost hoolimata), et politseinikud pole midagi valesti teinud.

    5. “Praeguses olukorras on muidugi erapooletu kohtumõistmine praktiliselt võimatu.”
      juhin tähelepanu ka sellele, et ilma klippideta, kust olukord näha oli, ei oleks ÜLDSE mingit kohtumõistmist tulnud. Selle pinnalt pole ime, et inimesed protestivad, sest nagu näha, ilma protestimata õigusemõistmist ei saa.

      1. Mhmh.
        Ja eks kehtib ka mujal, võib-olla veidi leebemas vormis.
        Nagu mustkaaren hiljuti ühes naisõigusluse lõimus kirjutas – hea tüdruk olemist on põhjalikult proovitud ja see tõestatult ei tööta, seega on vaja midagi muud. (Või umbes nii.)
        Nii ka siin, seadusekuulekas kodanik olemist on proovitud ja no ei.

      2. Nodsu, ma mõtlen täpselt sama – ilma klippideta poleks keegi peale asjaosaliste ja paari pealtvaataja tapmisest teadnudki, tapjate üle kohtumõistmisest rääkimata.

        Ja pealegi, politseinikud SAAVAD erapooletu kohtumõistmise, niivõrd-kuivõrd kohtud erapooletud on, eksju. Ka Lloyd oleks saanud (väidetavalt esitas poes 20 dollarise valeraha), aga näe, politseinikud võtsid kohtumõistmise enda kätte. Mis “erapooletusest” me siin räägime ??

        Tänane uudis:
        “All four former officers involved in George Floyd’s killing now face charges” https://www.cnn.com/2020/06/03/us/george-floyd-officers-charges/index.html

        1. Ka mulle tuli O. J. Simpsoni juhtum meelde. Peamiselt sellepärast, et ka seal oli rassiteema väga tugevalt esil ja tohutu meediatsirkuse saatel mõisteti O. J. Simpson õigeks. Mis ei olnud erapooletu ja õiglane kohtuotsus ja muudeti hiljem (palju väiksema meediakära saatel) ära.

          Tegelikult tundub ka mulle usakate meeletu rassiteemaline obsessioon veider. Ühelt poolt jah, ajalooline taak jms, aga võibolla oleks lahendusi lihtsam leida, kui seda mitte nii tugevalt rõhutada. Et rõhuda esmajoones sellele, et politsei poolne vägivald on vale alati ja igal juhul, ka siis (või eriti siis), kui tegemist on mingite vähemusgruppidega (ka narkomaanid on näiteks vähemus). Põhimõtteliselt võiks esiplaanil olla politseireformi nõudmine.

        2. Noh, neil on viimasest lintšimisest vähem aega möödas kui meil Siberisse saatmisest. Ja meie ei taha sugugi NL-i kuritegusid niisama ära unustada. Aga nemad peaksid unustama kõik, mis neile tehti?

        3. Politseireformi nõudmine on väga hea konstruktiivne idee. Aga laia haardega, aga ebamäärase diskrimineerimise vastu on üldiste, kõikihõlmavate abinõudega raske hakkama saada. (sellise ebamäärase diskrimineerimise üks suvaline näide on see, kui politsei peab mingi teadmata süüdlasega kuriteo toimumise järel tavalisi rahulikke mustanahalisi rohkem kinni kui samasuguseid valgeid – käitub viisakalt ja ei vägivallatse, aga süütult tülitatule on see ikkagi ebamugav ja pikapeale tekib trots. Vt seda “I fit the description” artiklit, mis ma ülalpool linkisin.).

          Pmst muidugi aitaks ka selle vastu võimalusel “värvipimedate” meetodite juurutamine, aga meetodeid on värvipimedaks tehniliselt keeruline teha, sest ka hea tahtega inimestel on eelarvamused.

          Vt mis juhtus (sooküsimuses) Viini filharmooniaorkestriga, kui nad hakkasid orkestrandikandidaate niiviisi eksamineerima, et nood olid sirmi taga. Ootamatult hakkas orkestrisse naisorkestrante siginema. Sinnamaani olid nad siiralt veendunud olnud, et nad hindavad kõiki võrdselt, lihtsalt meeskandidaadid ongi paremad olnud.

          Aga selliseid sõna otseses mõttes pimeteste ei saa igas eluvaldkonnas rakendada, vaja on ilmselt ka paremat teadvustamist stiilis “mul on sellised eelarvamused, isegi kui ma ise ei märka”.

          Netis on neid ebateadlike eelarvamuste teste, proovige.

          nt siin on üks posu:
          https://implicit.harvard.edu/implicit/takeatest.html

          *

          Ja siis oleks hüpoteetilises maailmas mingid meetodid, millega on USAs tükk aega hiljaks jäädud ja mida seal populatsiooni koosseisu ja hoiakute tõttu ilmselt poleks rakendada saadudki. Ma mõtlen midagi sarnast sellele, mida siin tehti baltisakslaste suurte mõisatega, mille jõukus oli kogunenud pärisorjade tööga – nende laialijagamine pärast Vabadussõda maandas tohutult sotsiaalseid pingeid ja on võimalik, et see hoidis siin sellise kodusõja ära, nagu Soomes oli. Kusjuures seda tehti “värvipimedalt” ses mõttes, et ära jagati ka need mõisad, mis olid eestlaste käes.

          Kujutleda, et orjapidamise lõpuga oleks kaasas käinud orjade tööga jõukaks läinud lõunaosariikide mõisate laialijagamine, tundub peaaegu võimatu, aga ometi on see asi, mida meil siin tehti. Ja isegi pärast seda jätkus saksaviha seni, kuni NL sissetung sellest üle pühkis!

          Kui seda poleks tehtud, siis oleks siin võib-olla kujunenud midagi taolist nagu praegu on Lõuna-Aafrikas. Suur vaene põlisenamus ja väike rikkam vähemus, kes on kaotanud oma õiguslikud privileegid, aga mitte nende privileegide ajast pärinevat varandust. sotsiaalseid pingeid ja kuritegevust do i bolše.

        4. Tsiteerin Maria kommentaari Ritsiku juures:
          “Kui sa ei julge otsekoheselt tunnistada, et teatud tüüpi inimesed kogevad süstemaatilist diskrimineerimist, siis sa jätkad selle ebaõiglase süsteemi edasikandumist.”
          “Ameerika statistika näitab VAIELDAMATULT sügavat rassilist diskrimineerimist pea kõigis eluvaldkondades”
          “Et jõuda olukorrani, kus rass ei ole oluline ja “inimene on inimene, rassist olenemata”, pead sa esiteks suutma tähele panna, kui ebaõiglus on rassipõhine, ning julgema seda avalikult tunnistada.”

    6. “Mustanahalisi kipub politsei veidi teistmoodi kohtlema kui valgeid.”

      Vestlusse sekkub valge mees: “Ma ei tea, mind koheldakse küll hästi, ei usu, et probleemi on.”

      I mean… Tom, sinu kommentaarid ja sinu blogipostituse saab panna sõnaraamatusse “white privilege” mõiste kõrvale. For real.

      1. “Privilege is when you think something is not a problem because you aren’t affected personally.” ― David Gaider

  7. Rents, ma kirjutan alla igale sõnale. Igale kuradi sõnale. Aitäh.

    Tom, demonstranti. Enamik neist on rahumeelsed ja ma oleksin üks nende hulgast. Samas ei tahaks ma peksa saada näiteks selle eest, kui oma korteris liiga valjult kobistan.

  8. Vaesusest välja rabelemiseks peab olema õnne nii Eestis kui USAs.. Muus osas täiesti nõus suga ja vidjosi ikka ei vaata 🙂

    1. See õnne hulk on ikka väga erinev. Kõige kehvem on lugu siis, kui ei ole pere tuge isegi gümnaasiumis käimiseks (oli meil klassis üks selline, sai vanemate käest kogu aeg sõimu, et koolis aega raiskab, mitte tööle ei lähe, nii et gümnaasiumi lõpetas ära, aga siis jäigi pooleli, sest pere konkreetselt takistas õppimist – näiteks pani külmikule tabaluku, et ta nende kulul süüa ei saaks, aga vallale valetas, et toetavad poega igakülgselt, sest muidu oleks ju piinlik olnud ja pohhui, et ta nüüd vallalt toidu- ega muud abi ei saa). Ja selle gümnaasiumi lõpetas ta ka nii, et käis tihti kooli ajast tööl, sest muidu tal poleks lihtsalt olnud ei süüa ega riideid. Aga meil ei kaasne kooliga vähemalt nii suuri kulusid, mis tunduvalt suurendab tõenäosust, et ka suvainimene suudab end selle kõrvalt ära toita.

      1. Nu selle kohta on uurimusi – PISAgi nt – et Eesti koolisüsteemil on siiski võrdsustav efekt, st päris hea haridus on kättesaadav ka vaestele. Et sotsiaalne mobiilsus täiesti toimib. Oluliselt paremini kui USAs. Eks vastupidiseid üksiknäiteid ikka leidub. Selline väike kõrvalepõige.

        1. Jah, oleks see minu näite noormees elanud USAs, oleks see vähenegi haridus olnud tunduvalt kehvem kui tema jõukamatel kolleegidel jne. Mina olen väga seda meelt, et Eestis on hea haridussüsteem, nii kvaliteedi mõttes kui ka juba mainitud rahalises mõttes (ei räägi ainult ülikoolist, vaid USAs saavad nooremate laste vanemad igal sügisel nimekirja asjadest, mida nad kooli ostma peavad, sest kool oma eelarvest ei jaksa lihtsalt piisavalt paberit ja puhastusvahendeid lubada). Ja minu jaoks on näiteks Saksamaa süsteem, kus väga vara otsustatakse, kas kellestki saab tööloom või valgekrae, selles mõttes ohtlik, et kui sa hiljem täiskasvanuna meelt muudad, on juba väga raske rada vahetada. Keegi ei tea ju tegelikult teismelisena 100%, mida ta tulevikus teha tahab.

  9. Väga värdjalik olukord mitmes mõttes. Yks maailma superriike, kes oma kodanike, jaa, ka vähemused – naised, mittevalged, vanurid jt – sotsiaalse kaitsega niigi eriti ei hiilga, on saanud imelise võimaluse ja rea ettekäändeid veelgi autoritaarsemaks muutuda.
    Fb-s Päevalehe artikli all kommentaariumis aga torkab silma, et meie inimesed on kõva käe järele lausa hullud.

  10. Ma ei mäleta enam, kust ma kunagi lugesin, et alamklassi mustanahaliste jaoks on nende geto-elustiil nagu vastupanuliikumine USA peavoolukultuuri (mis on valgete ehk rõhujate nägu) vastu. Et kes omandab hariduse, hakkab rääkima korrektset inglise keelt ja kandma ülikonda, on nagu reetur ja kollaborant. Mul tekkis kohe fantaasiapilt sellest, et kui Eesti oleks omal ajal baltisaksastunud ja meil oleks tekkinud maarahvast alamklass, kes oleks elanud agulites, sakste pakutavad koolid ära põlanud ja teinud igat viisi rehepappi; ja siis kadakasakslased oleks pidanud murelikke mõttekodasid, kuidas ikka töötada välja tõhusamaid sekkumisi jne.

    1. Pole võimatu, et see mõttelaad on mõnes eestivenelaste kogukonnas ka täna kenasti olemas.

      Ja kindlasti oli see nõukogude ajal olemas eestlastes endis. Kas me rõõmustasime, kui mõni sugulane parteiliinis karjääri tegi? Või pidasime kollaborandiks ja karjeristiks? Olukord ei ole muidugi päris sama, aga sarnane ikkagi.

    2. Meil on viimasel ajal poliitikuid, kes on katsunud oma hammaste teravust nt rahvast hariduslõhe abil kastidesse jagada (“Ylikoolidest tulevad hobusevargad”) samuti naistearstide kallal käidud, praegu on teemaks välistööjõud, maksupetturitest põllumehed-marjakasvatajad jne. Ja maakohtades elab palju, palju 1990-tel noor olnud inimesi ja nende lapsi, kes metsa ja metalli varastamist ägedaks pidasid ja põlgasid jobudest kaaskodanikke. Täna on neil lapsepõlves omandatud illegaalse sissetuleku teenimise erutavaid võimalusi muidugi rohkem, sest see vihatud EU ja need pahad avatud piirid. Rehepapid (Tallinna Sadama, Savisaare jpt kohtuasjad on ainult jäämäe tipuke) ja igast kohalikud ässad-kunnid-ristiisad on meil seega täiesti olemas.

      1. Vabandan, lausetest on sõnu kaotsi läinud, tahtsin öelda, et meil on praegu vägagi 1990-te stiilis äge olla tahtev valitsus – kõik euroopalikud väärtused on mittesoovitavateks tunnistatud ja iga veidi aja tagant tekib imetu mäsu mingil uuel teemal, mis eelmiste valitsuste ajal sellist käsitlust (ja mis sõnavara selleks kasutatakse!!!) ei leidnud.

    3. ma olen ajaloolaste käest midagi sellist tsaariaja lõpu kohta kuulnud, ajast, mil endale hiljuti eestlase identiteedi leidnutel oli õigusi juba suht normaalselt, aga hiljutine pärisorjus ja teoorjus oli veel rängalt meeles ja saksaviha suur (ajaliselt jäi mõisatallis peksa saamine neist umbes sama kaugele nagu USA praegusaja inimestest sajandi keskpaiga lintšimised). Mitte tingimata gängikultuur, aga iha oma identiteeti ka heal järjel olles näidata ja sakslasi võimalusel alandada.

      Nt talumees, kes oli linakauplemisega rikkaks saanud, laostunud mõisa endale ostnud ja sõitis perega kirikusse plaanvankriga, sulased ja teenijad sakste tõllaga sabas.

      USA gängikultuuri kohta lugesin kunagi, et see on põlvneb lõunaosariikide aukultuurist, nii et need, kes on suht hiljuti Lõunast tulnud, on sellega seotud. Nii mustad kui valged.

      Kauri lingitud nimekirjas oli muidu ka soovitusi, kuidas noori sellest välja kiskuda, nt peeti oluliseks, et värvilised kooliõpilased puutuks kokku samuti värviliste õpetajatega, et see koolivärk ei oleks nende silmis ainult mingi valgete värk.

  11. “muuhulgas selgus ka see, et peamisel asjaosalisel oli varasemast 18 (!!!) liigse jõu kasutamise süüdistust ja ta töötas ikka rahulikult edasi.”

    On üks vaade sellele. Teise vaate kohaselt on tegu “Eduka karjääriga”

  12. Ma olen su postitusega täiesti nõus. Keskmine eestlane lihtsalt ei taju selle probleemi sügavust ega ka nüansirohkust, st et asjad ei ole päris must-valged, ei ole kõik valge nahaga inimesed rassistid ega ole nad ka kõik kukupaid, aga kindlasti on sealses ühiskonnas probleeme, mille ulatust jne me ettegi ei kujuta.

    See on kohatu võrdlus, aga see lause, et “nad peaksid ikka politseiga ilusti käituma, ei tohiks nii agressiivsed olla” läheb kultuurilise mõistmise poolest samasse korvi nagu on välismaalased eestlastelt küüditajate jms kohta küsinud, et “aga miks te politseid ei kutsunud?”.

    Seda, et protestid on kohati andnud vabaduse igasugustele marodööritsejatele ja lõhkujatele on muidugi halb, sest see annab võimaluse protestid jõuga maha suruda, sest hävitatakse ju vara. Ent piisavalt palju liigub sotsiaalmeedias ringi ka infot selle kohta, et kohati minnakse vägivaldseks täiesti rahulike protestijate suhtes, kes isegi politseid ei tülita, kes seisavad paigal, ja lihtsalt peavad kõnesid ning hüüavad loosungeid. Sakkovi artikkel ERR-is oli päris hea lugemine selle kohta, miks see jõukasutus ka välismaailma jaoks USA vaatevinklist halb on.

    1. mitte ainult sotsiaalmeedias, see, et Trumpi kirikusseminekuks rahumeelsed meeleavaldajad teelt ära pühiti, oli täiesti üldises meedias skandaal. no ja professionaalseid reportereid on ennast kinni võetud ja plate peale viidud, hoolimata sellest, et nad on ajakirjaniku töötõendiga.

  13. Arutasin pärast ülalpool olevat kommentaari – https://rameshwar.wordpress.com/2020/06/02/kuradi-mendid/#comment-89849 – kodus A.-ga edasi ja A. arvas, et kui nõukogude aega poleks olnud ja baltisakslased oleks endiselt siin, siis isegi hoolimata mõisate ärajagamisest tuleks neil erakordselt hästi käituda, et neile viltu ei vaadataks.

    Mina: ja isegi pärast nõukogude võimu räägitakse tänapäevani seitsmesaja-aastasest orjapõlvest!
    A.: Ja Lauris Kaplinski viskab kivi kirikuaknasse.

    Kontrollisin pärast fakte, kiviviskamise kohta andmeid ei leidnud, ainult suupruukimise.
    https://ekspress.delfi.ee/kuum/vaenu-ohutaja?id=69026975

    1. Baltisakslaste, nende vara Vabadussõja järel sõjas osalenutele (kuigi seda võimalust olla ka sahkerdamiseks kasuratud) laialijagamise, “700-aastase orjapõlve” ja nõukogude võimu survepesu teema sisse toomine, võrdluseks USAs toimuv, oli väga värskendav, sest isiklik side vabadussõja järel saadud maaga ja esivanemate lood ja traumad, ja see jääb mu harimata pähe veel kauaks. Ma kahtlen, kas meie ajakirjanduses keegi selliseid erksaid võrdlusi enam ette võtta julgebki. Aga mul on tunne, et võiks.

Leave a reply to epp Tühista vastus

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.