Me elame riigis, kus õhtul kell kümme koju sõites saab vinguda, sest PÄIKE PAISTAB SILMA. Luksus on see. Suvel vähemalt, talvel on luksus see, kui mujale päikese kätte. Aga no iga kord, kui ma õhtul hilja veel väljas jalutan või trenni teen, mõtlen, kui väga meil ikka vedanud on.
Muidu tahtsin öelda, et mul on eraeluliselt lausa imeline nädal olnud, nii et tahtsin öelda, et ilmselgelt oli teie pöidlahoidmisest kasu. Tööl on küll kolm päeva järjest mingid lambiasjad kodaratesse jooksnud, aga muus mõttes on elu lill lihtsalt.
Viimases aines ootasin tulemusi, käisin kümme korda päevas internetis seda Excelifaili vaatamas – ja siis ühel hetkel sain aru, et see on debiiliku käitumine, raudselt on juba olemas mingi pisike koodijupp, mis annab mulle teada, kui andmed muutuvad. Oli muidugi, Chrome’il on selle jaoks suisa laiendus. Nii et kõik kena, eks ole? Ei, unustasin ära, et kui sul on kompulsiivne häire (või kui sa tahad väga neid tulemusi teada), siis sa käid IKKA 10 korda päevas sellel lehel nagu vaimuhaige. 😀
Aga igatahes imeline, kui kaugele tehnika on arenenud. Töökaaslane rääkis näiteks, kuidas ta tegi mõne kuu eest pisikese koodijupi, et ta kallim ei peaks käima autokooli lehel pidevalt vaatamas, kas on vabu kohti tekkinud, vaid nüüd programm hoiab ise silma peal ja annab talle kohe teada, kui mõni välja ilmub. Järjekordne põhjus, miks tasub IT-meestega käia, nad pole mitte ainult romantilised, vaid oskavad kasulikult romantilised olla.
Sirru siin näiteks mängis minu äraolekul oma vaarikapirukatega (ma sain siin täiega petta, sest minu Androidis on see mari Instas igati punane ja ilmselgelt vaarika nägu, aga nagu näete, jõuab suurele ilmale lillana). Igatahes on tal selline hobi, kogu meie kodusüsteem on ka nende peale üles ehitatud, nii pisikeste asjade kohta on need üllatavalt võimsad. Tavaliselt teeb ta nö suurte inimeste projekte, parendab meie telesüsteemi vms, aga seekord ehitas meile vana Playstationi, nii et nüüd saab näiteks taas mängida Parasite Eve’i aastast 98. Imeline graafika, kas pole, suisa loodud suurele ekraanile – vähemalt nii kaua, kuni reklaamvideot vaatad. Kui paremale klõpsad ja mängu ennast näed, on ikka üsna nurgeline. 😀 Uskumatu, et 20 aastat tagasi mängisime kõik selliseid asju ja olime sillas, mitte ei vingunud. Sellega seoses rääkisime meie telekamängudest ka – ta polnud neist kuulnudki, sest nagu selgus, tehti neid peamiselt Vene turule, USAs sihukesi asju ei olnud. Nii et nüüd me üritame välja mõelda, kas ja kuidas mõnele vanale telekamängule ja kassettidele küüned taha saada, sest tegelikult peaks olema üsna lihtne sinna ise mänge lisada.
Aa, juuksed lõikasin ka lühemaks, sest no see polnud normaalne enam. Nüüd on nii mõnus, saan näiteks juuksed lihtsalt üles panna ja ei pea patsi tegemagi, ikka on normaalne tunne.
P.S. Kõige ülemine pilt on minu jaoks meganaljakas, sest ma kujutan ette, et Notsul on kodus oma mehega just sellised vestlused. Ja lisaks tunnen, et veits torge minu pihta, sest see on see jäänuk filosoofiateaduskonnas liiga palju aega veetmisest, et suudad sellist vestlust pidada.
Pärdikute päevaraamat 
Ma tahaks et keegi kirjutaks mulle mingi koodijupi, mis teeks nii, et ükski e-pood ei näitaks mulle mitte kunagi juuksevärve, beebikaupu ja lemmikloomatooteid (kategooriaid võiks muidugi muuta saada). Mul suur pere ja harjumuseks e-poodides (Selver jne tüüpi) ka sooduspakkumiste alamosa läbi lapata. See on kõigis poodides nii veidra filtreerimissüsteemiga, et kole kohe.
Mina otsin praegu ilusat pidulikku (aga mitte liiga pidulikku, st mitte maani) punast või rohelist kleiti. Ja ainult mõnes üksikus veebipoes saab kohe värvi järgi filtrida – ja mitmes pole isegi otsingusüsteemi, et sõnaga “roheline” või “punane” lapata. Need päris viimased jätan nüüd kohe vahele, sitt koduleht tähendab, et ma ei hakkagi teile aega raiskama.
Heh. 🙂 Sa Kitty eilset juttu punase diivani ostmise kohta lugesid ikka…?
ma tahaks lugeda, aga blogis põle.
sAma – ma ka läksin kohe ta plokki ja olin “OOT, MIS???”
Ma lõikasin ka juuksed ära, aga mul oli muidugi väga palju vähem lõigata. Näen nüüd kümme aastat noorem ja ilusam välja – isegi, kui see on ainult minu arvamus. Eriti punk oli muidugi see, et otsustasin teha erandi – kui ma muidu olen tegelenud oma soenguga nagu puisniiduga, niitnud seda kord aastas – siis nüüd valisin juuksuri, kelle juurde peab aja kinni panema ja ütlesin, et tehku mis õigemaks peab, kasvõi tonsuur või Ehala või kukehari või korralik koolipoisisoeng. Ta otsustas viimase kasuks ja ilmselt oli see mõistlik valik.
Mina olen endale Excelisse igasuguseid vajalikke asju ehitanud, lihtsa mehe asi. Näiteks tõlgete puhul tean ma alati, kas olen graafikus või mitte, pääsen paanikast ja pole nelja aasta jooksul ühegi artikli ega tõlkega hiljaks jäänud. Tundsin kohe alguses, et kui ma seda ei tee, siis kulutan iga päev mingi aja sõrmedel rehkendamisele. Nüüd kulutan paarkümmend sekundit Exceli täitmisele.
See “telekamäng” oli lihtsalt Taiwani piraatkloon Famicomist-ist (USA mõistes NES), neid ikka müüakse turgudel ja kahtlasemates poodides 😛 Enamasti “lisada” mänge ei saa, niiet mõttekam on NES Classic vms hankida, või RPi ise “emulation stationiks” teha 😛
https://en.wikipedia.org/wiki/Dendy_(console)
Paar aastat tagasi sai sellise kollaste kassettidega vanakooli telekamängu Tartust Sepa turult mingist elektroonikaputkast. Täitsa tutika. Ei tea enam, kas see üldse alleski on, aga tasub proovimist.
Tallinnas on olemas põnev mängude muuseum kus saab ka koha peal mängida. Lvlup! Interaktiivne muuseum http://lvlup.ee/