Ma ikka ei saa hakkama omal käel, hulbin läbi elu. Ehk siis leidsin endale üsna imelise kleidi, aga kuna ma ei ole vahepeal sentimeetritki kasvanud, siis on see normaalsetele inimestele disainitud ja oleks vaja ka pügmeedele sobivaks teha – ja tegelikult võiks jätkuvalt kärpida ka seda eelmist kleiti, mida ma hiljuti näitasin. Mida? Ainult kaks kuud on möödas, loomulikult ma pole jõudnud veel tegeleda sellega. Vanasti oli mul selliste asjade jaoks naabrinaine, aga see on vist vahepeal tüdinenud pidevast rabelemist ja enam teenust ei paku, nii et soovitage mõnda kohta Tallinna kesklinna kandis. Kuna sellel uuel kleidil on aluskleit ja pealiskiht ning mõlemad on üsna sarnase pikkusega (st mõlemat oleks vaja lühemaks võtta), siis võiks olla tegu inimesega, kes enamvähem saab aru, mida ta teeb. Kuigi ma siin juba mõtlesin, et äkki peaks ise tegema ja sellest vloogima. 😜Olen kindel, et sellest saaks vähemalt sama legendaarse video kui see, kus Paris Hilton tõestab (kinnastes ja ühe käega koera süles hoides ning lipikutega köögiriistu kasutades), et ta tegelikult Täiega Oskab Süüa Teha ja Teeb Seda Kogu Aeg.
Teemavahetus. Sarjast “miks naised oma nime alt ei räägi” – Jelena Skulskaja rääkis (ja nagu selgus, rääkis ka juba rohkem kui 10 aasta eest ning kõik vahtisid lihtsalt pingsalt mujale – see artikkel on jätkuvalt täiel kujul tasuta loetav) ja nüüd ähvardatakse kohtuga. Tõesta, et ta sulle nelja silma all kümne aasta eest päriselt halvasti ütles! Et noh, mis variandid inimestel tegelikult on? Praegu ongi nii, et politseisse läksid ilmselt need inimesed, kellel ka tunnistajad võtta olid. Aga kõik need “miks te oma nimega ei ütle, kui midagi öelda on” tegelased leiavad nüüd muidugi, et Mäe teebki õigesti, et kohtuga ähvardab. Mina leian, et Skulskaja teeb väga õigesti, et selja sirgu ajab ja ütleb, et ta seisab oma sõnade eest. Lisaks ta lihtsalt meeldib mulle – ma ei ole eriline erudiit, aga ta oskab end nii vahedalt ja mahlakalt väljendada, et mõnus on lugeda. Rääkimata sellest, et terav taip ja lai silmaring paistab igast lausest. Jaksasid internetisõdalased Malluka horoskoobitamise kohtukulud kinni maksta, maksame vajadusel kinni ka Jelena omad.
Mul jääb selle teemaga seoses üldse kord päevas vähemalt suu lahti. Täna näiteks lugesin tuttava seinalt, kuidas üks mees ütles, et kord on nii rangeks aetud, et selle järgi oleks temagi halb inimene. Tsiteerin:
Mind ōppejōuna peaks ammu kinni panema. Abiellusin oma doktorandiga [X riigis, mis pole Eesti] ja nyyd elan ex magistrandiga päris illosti.
Ee. Nagu jah, see ongi ebanormaalne ju. Või ei v? St kui ta alustas suhet nende inimestega pärast seda, kui ülemuse-alluva suhe juba lõppenud oli, siis muidugi pole probleemi, aga vastasel juhul ongi ääretult ebaprofessionaalne luua suhteid oma otsese alluvaga. Ma tean, et meil on hulgim firmajuhte, kes sekretäridelt ka lisateenust ootavad, aga see ei tee asja kuidagi normaalsemaks ja võimuvahekord on seal paratamatult selline, mis loob soodsa pinnase igasugu probleemidele (muuhulgas ka võimaluse, et keegi kaebama läheb). St tee, kui tahad, ega keegi kätt ette ei pane, aga sa oled ometi teadlik sellest, et mõni teine doktorant võib näiteks kaebama minna, kui on mingigi kahtlus, et sa oma pano paremini kohtled? (Ühest Eesti suurülikoolist meenub kuulujutu tasandil kohe üks näide, kus kõige suuremat palka sai ühe töörühma see liige, kes (abielus) bossiga magas. Vähemteenivatel kolleegidel võib nii kahtlus tekkida, et ehk ei maksta ainult teadustöö eest – ja kindlasti mõjutab selline olukord töörühma üldist õhustikku. Eestis tuleb ju doktorandil vastavalt osakonnale töörühmast suur osa sissetulekust. Ja küsige nüüd siiralt, miks keegi ometi kaebama ei läinud – olukorras, kus keegi ei teinud saladustki sellest, et TTÜ andis oma parima, et vilepuhuja Keegan McBride näeks doktorikraadi nagu oma kõrvu.*) Nii et jah, mõistlik inimene tõesti EI tee selliseid asju. Aga no te loete ju minu blogi, teate omast käest, et ega diplomid veel mõistust ei tähenda.
Muidu läheb kenasti, tänan küsimast. Ma ei suuda uskuda, et ma vingusin, kui Sirru omal ajal neliveolise ostis – Soome maakohtades polegi nagu nii hullu olnud, ikkagi tsivilisatsioon, aga Tartus käies iga kord rõõmustan selle ostu üle, kui mööda kalli sünnilinna peatänavat sõidan. Väidetavalt lõppeb teeparandus juba jaanuaris, aga no küll ta selle aja peale jälle mujalt laguneb.
Oodake, ma mõtlen korra, kas mul on öelda ka midagi, mis poleks täielik ving ja vigin … Hmm … Käisin täna Soomes ronimas, kaks tundi sinna ja kaks tundi tagasi, et saaks mõned tunnid trenni teha. Jalutuskäik spordihalli läbi vihma ja vastutuule (kuidas see küll mõlemas suunas minnes vastu oli???) oli see suurim trenn vist, aga megamõnus oli näha, et tegelikult ei olnudki liidivorm päris nii hull ka kõrge seina peal.
* Tal oli muidu vist sel kevadel eelkaitsmine, huvitav oleks teada, kuidas läks. Äkki ikka saab kätte selle kraadi. Oleks ju tore, kui Eesti EI oleks Metsik Lääs.
Pärdikute päevaraamat 