anna kannatust · sport

No proovige ise niimoodi kaalu kaotada

View this post on Instagram

Well, Instagram, red or black shoes tonight?

A post shared by Rents (@rrrents) on

Hea uudis on see, et ma olen maailma parim kaalusäilitaja – kolm nädalat järjest täpselt sama number kaalu peal olnud. 😀 Halb uudis on see, et eesmärk oli tegelikult siiski natuke langetada. Kuna ma olen enamvähem ok vormis, siis pole nagu liigselt viitsinud selle nimel vaeva näha, arvasin, et ehk koogi ärajätmisest piisab, aga selle meetodiga langebki ta täpselt selle piirini, mitte sammukestki kaugemale.

Käesolev nädal pole kaalulangetamiseks parim ka, sest täna on Sirru sünnipäev (hip-hip-hurraa) ja kolmapäeval lubasin sõbrannaga õhtust sööma minna. Loodetavasti teen vähemalt kolmapäeval paremaid valikuid, sest täna käisime Argentiina restoranis ja no seal on lihtsalt nii hea toit, et ma ei suutnud end tagasi hoida. Magustoidu oleks vabalt võinud tellimata jätta, sest tegelikult oli selleks hetkeks kõht nii täis. See oli ka ainus asi, millega ma 100% rahule ei jäänud – oleks tahtnud midagi pehmemat ja suussulavamat, see kihiline tumeda šokolaadiga asi ei olnud see, mida sel hetkel igatsesin.

Cyrus teeb parajasti ketot, nii et suuresti sai restoran sellest lähtuvalt valitud. Eelroog oli tal tartar – muna ja liha on mõlemad okei, sai muidugi jäi alles. Mina tellisin juustutäidisega jalapenosid, mida plaanisin temaga jagada, aga nagu näha, oli neil selline ümbris, et oli selge, et tema neid sööma ei peaks, nii et need jäid kõik mulle (hilja on, mulle ei tule meelde, kuidas breaded eesti keeles on Igatahes ketotajate üks ideaalne “magustoit” on juustutäidisega jalapeno, mis on veel peekonisse mässitud. Nämm.) Pearoog oli liha grillitud köögiviljadega, kuigi viimastest jättis ta ka osa alles, sest ega nad ei tohi kõiki köögivilju ka liiga palju süüa, tomatit näiteks süüakse väga vähe. Kooki sõin mina üksi, sest ma olen siin see “no ideaalis võiks natuke alla võtta, aga ega ma väga ei viitsi selle nimel pingutada” inimene. Ehk siis, kui tundub, et tehakse jälle piirid päris lahti ja saab PÄRIS ronitripile, tekib ka veidi motivatsiooni jälle. 😀

Ehk siis lühikokkuvõte neile, kes tervet mu postitust lugeda ei viitsinud – natuke läheb veel aega, enne kui kõhulihased taas visuaalselt nähtavad on. Eelmisel aastal sain augusti lõpuks alles suve sihtkaalu, pole ime, et ma oktoobrisse alati oma rannapuhkust plaanin. 😀

14 kommentaari “No proovige ise niimoodi kaalu kaotada

  1. Ilus. You look lovely. Kleit sobib hästi, kingad valiksin mustad ja vb hõbe kõrvarõngad/kee.

    1. Eks valikute jaoks hilja, aga läksingi mustadega. Sõrmused valgest kullast, viimane aeg hakata vaikselt selles stiilis kaelaehteid ka vaatama. Aga kannan neid nii harva, et tavaliselt isegi ei mõtle sellele. Täna just mõlgub meeles, sest nädalakese pärast oleks vaja.

  2. Mustad kingad on jah ilusamad, punased on mutilikud. Ja midagi võiks küljes rippuda, kaelas või kõrvas.M7dagi bad ass ehet oleks vaja olnud. Juuksed oleksid võinud ka lahti olla.
    Aga muidu sale kena inimene.

  3. Selle kleidiga sobivad ka sama värvi pika säärega ketsid või tanksaapad.
    Rannailmadega on keskpärased lood praegu, ilmselt tuleb oktoobri- või detsembrikuu kuumalainet oodata.
    Mure figuuri pärast? Eestis olla karjuv puudus põllutöölistest ja valitsus tahab, et meie oma inimesed lautadesse ja põldudele tormavad nagu yks mees, et saaks pahad ukrainlased aegade lõpuni meie armsa isamaa kallalt minema peletada.

    1. Figuur on mul ok, selles mõttes väga ei kurda. Küll aga loodan, et tuleb veel kuiva ronimisaega ja siis oleks hea võimalikult vähe kaaluda ja võimalikult tugevaid lihaseid omada. Nii et eks ma võimlen.

  4. Mis see keto-asi on selline värk, et tuleb igal aastal jälle tagasi või? Et vahepeal õgid nagu loom ja siis võtad ketoga alla ja siis jälle õgid või?
    Mismoodi see neitel käib? Eriti mismoodi see pärast ketot käib?

    1. See probleem kipub olema ka iga teise radikaalse toitumiskavaga, et hiljem on raske säilitada, sest vanad harjumused kipuvad tagasi tulema. Mina ei tee rangeid dieete, aga ikka tuleb igal talvel iseenesest 3-5 kg juurde, mingi kõikumine on ka normaalne. Temal on veits see häda, et trennihuvi käib hooti, vahel läheb couch potatoks ja istub kuus kuud arvuti taga, siis on muidugi raskem ka ideaalkaalus püsida. Aga idee on see, et ühel hetkel selle pealt vana hea CICO peale mõneks ajaks ja sellega head harjumused tekitada.

      Temal on see elus teine kord ketot teha, esimene kord võttiski tõesti metsikult alla, kaalus lõpuks vähem kui mina praegu. 😁 olen pilte näinud, tõesti oli kondine. Neil suguvõsas palju diabeeti, selle ohuga soovitatakse ka ketot (nagu elustiilina ja igaveseks), hoiab veresuhkru normis (iseeasi, et vaevalt ta igavesti viitsib).

      1. Seepärast usungi ma pigem väga ettevaatlikkesse, aeglastesse, aga püsivatesse muutustesse, et päriselt pidama jäävad harjumused ikkagi siis kui neid ei juurutata vahva ühekordse pingutuse raames … aga tegelikult ma ei tea. Eks nende harjumuste sissekasvatamine ole keeruline. Mul võttis umbes aasta, et jõuda harjumuseni igal hommikul võimelda. Järgmiseks võiks midagi teha söömisharjumustega, võtaks kolm kuni viis kilo alla. Või ma ei tea, vb pole seda vaja. Aga kindlasti annaks targem pugimine energiat ja see kuluks küll ära.

        1. njah, oleneb vist ka eesmärkidest.

          Ma olen viimase aasta jooksul alati väga ruttu natuke alla võtnud, kui olen suutnud enda vastu tähelepanelik olla – süüa siis, kui isu on, mitte lihtsalt harjumusest. Mis tundub lihtne, aga tegelikult eeldab ka muude asjade kontrollimist: et magaks piisavalt, et jaotaks tööd nii, et hulluks ei lähe, et ei UNUSTAKS mingi süvenemise pärast süüa siis, kui kõht on tglt tühi (sest muidu ei saa pärast enam üldse aru, kui palju oleks vaja).

          Aga niiviisi võtan ma muidugi alla sellisele tavalisele tervele keskealise naisterahva tasemele, mitte tippsportlase omale. Ja mulle tundub, et ronijate soovitud kaal on pigem tippsportlase kui tavalise terve inimese oma, eesmärk pole ennast lihtsalt hästi tunda, vaid et kõik peale ronimiseks vajaliku kaaluks võimalikult vähe.

        2. Jah, selle pärast mind ka ei häiri, kui ma nö sooritusvälisel ajal, kui trenn nagunii ainult sisehallis, veidi juurde võtan. Kogu aeg ei jaksa ainult salatit süüa, vahel tahaks võileiba ka.

        3. Jah, muidugi sõltub eesmärkidest. Ja täiesti arusaadav, et teinekord on vaja võtta kiiresti ja korraga.
          Olen võtnud kolme päevaga kuus kilo, sest oli vaja. See muidugi ei ole ei tervislik ega püsiv.
          Sellest me oleme vist siin rääkinud ka juba, aga kõige parem motivatsioon pärinebki mul (räägin endast, sest usun, et teised on sarnased, aga ise olen kõige käepärasem näide) alati sellest, et ala, mis päriselt käima tõmbab, lihtsalt nõuab. Nagu Rentsil ronimine. Mul nõudis lukumaadlus kunagi jõudu ja vastupidavust ja polnud üldse vaja otsida motivatsiooni kangi tõstmiseks ega jooksmiseks. Seega, jah, oleks vaja hobi mis ise kaasa tõmbab ja esitab täiendavaid nõudmisi. No näiteks pinks annab üllatavalt hea koormuse, aga kahjuks võib seda hästi mängida ka päris priske persoon.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.