Ma olen üks neist, kes suudab absoluutselt kõik uudised maha magada. Tormist olin veel kuulnud, aga isegi oma majas toimuvast ei tea midagi isegi juhul, kui info kenasti teadetetahvlil üleval on. Igatahes mõtlesin, et olen täna raudselt ainus inimene, kes üldse end tööle veab, aga võta näpust, peale minu oli päris mitu inimest veel. Ma poleks ise küll selle ilmaga välja tulnud, kui poleks karjuvat vajadust olnud — aga meil vahetatakse just praegu keldris mingeid torusid, nii et päeval pole korteris vett ja tahaks ikka olla kuskil, kus saab elu suurimaid luksusi nautida, näiteks vetsus käies vett peale tõmmata ja hiljem voolava vee all käsi pesta. Kusjuures seda, et korteris pole päeval vett, saime me täiesti juhuslikult teada siis, kui Sirru parajasti pesus oli. Mul olid õnneks juba kõik sellised toimingud tehtud. 😀
Ja nüüd ongi nokk kinni, saba lahti. Täiega tahaks homme vähemalt kodus olla, sest mulle ei meeldi reedeti tööl kohal käia, sest reeded on pitsapäevad ja ma ei söö pitsat. Selle väikese konksuga, et kui ma pitsa lähedusse satun, kipub mul meelest ära minema, et ma seda ei söö. Aga taas, päev otsa voolava veeta olla oleks veidi ebameeldiv, nii et kus ma pääsen, vean end ikka kohale. Ma saan ise ka aru, et rohkem esimese maailma mure ei saa olla — ma ei taha tööle minna, sest seal pakutakse tasuta toitu. Ok.
Aga kirjutada tahtsin ma hoopis sellest, et vaatame siin Raised by Wolvesi. Ja ma spoilima ei hakka midagi, see pole üldse kuidagi seal toimuvaga seotud, aga paljude selliste sarjade/filmide puhul tekib mul küsimus, et mis neil nagu see pikema perspektiivi plaan on. Selles konkreetses sarjas tulid nad ka planeedile ainult 12 embrüoga — see ei ole geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks mitte ligilähedaseltki piisav. Ka siis, kui kõik kenasti suureks kasvaksid ja lapsi saama asuksid, oleks paari põlvkonna pärast tulemuseks lihtsalt hulgim väärarenguid. Isegi optimistliku plaani korral oleks neid ca sada korda rohkem vaja. Et nagu mul on vaja teada, kas meil on siin mingi plaan ka selle jaoks või ei?