anna kannatust

Oma ilusast elust tahtsin rääkida

View this post on Instagram

A post shared by Rents (@rrrents) on

Me käisime siin minipuhkusel. St võtsime kätte ja sõitsime päris puhkuselt kaheks päevaks teisele puhkusele. 😀 Jah, nii hästi me elamegi. Ei, konkreetselt kõik läks halvasti. Nagu tõsiselt, KÕIK, mis valesti sai minna, läks valesti, ainus hea asi oligi kivi, see on seal tõesti imeline.

Esiteks. Majutuse eest makstud 35 eurot läks raisku, sest … selgus, et Kyparissi ja Kyparissia on kaks erinevat kohta, mis asuvad teineteisest 120 km kaugusel. Nii et olime majutuse valesse kohta broneerinud.

Teiseks. Kurat, see on nii rõve, et ma seda vist ei hakka isegi detailselt kirjeldama, sest te olete ka inimesed. Igatahes. Teate, kuidas mõnel pool on kraanikaussides need metallist korgid, mida tõstetakse üles kraani taga olevast traadist sikutades, selline sisseehitatud süsteem? Noh, see rõve seik hõlmab kinnikiilunud korki, kasutatud kupsikut ja vaest Cyrust, kes pidi taskunoaga küünarnukkideni roosas vees seda korki eemaldama, et see kõik sinna igaveseks hulpima ei jääks.

Kolmandaks. Ma oleksin peaaegu selili kukkunud, sest astusin … lõhkirebitud surnud konna sisse.

Neljandaks. Cyrus sai toidumürgituse. Minul oli ka kõht kohe pärast seda einet imelik, selle pärast teame, et toidumürgitus, ma olen lihtsalt nii krants, et mul pea kunagi ei avaldu need asjad nii hullusti. Kogu selles linnas (külas?) elab ca 500 inimest ja ronimishooaeg pole seal veel alanud, nii et ainult üks restoran oli üldse lahti, nii et ega meil muid variante poleks olnud ka.

Viiendaks. See crag, mille pärast me sinna üldse läksime (ja mis on täiesti imeline), asub sellises kohas, et seal ei ole ei telefoni- ega internetilevi. Otse loomulikult selgus teise päeva hommikul, et ootamatult on tegu päevaga, kus ma pean Asju Ajama, st erinevatest ametkondadest tulevat infot edasi-tagasi edastama. Ja see asjaajamine on väga minu enda huvides. Nii et pidime päev varem koju tulema, sest no sinna crag’i minek polnud lihtsalt olusid arvestades mõistlik.

Kuuendaks. Olime juba ca 30 minutit kodu poole sõitnud, kui Cyruse selja peal olnud herilane teda nõelata otsustas. Jumal tänatud, et me selle käänulise tee peal teelt välja ei sõitnud. Igatahes hüppas ta autost välja ja hakkas mööda teed ringi jooksma, kuni ma ka välja läksin ja selle herilase (kes tal jätkuvalt seljas elas) ära tapsin. Täna ka veel sügeleb, mürgine sell oli. Tuletas mulle igatahes kohe meelde, kuidas ma ühel sõbral külas käisin, mesilane mulle juustesse kinni jäi ja … sõber jooksis tuppa peitu. Mina jooksin tiigi äärde ja surusin pea vee alla, et mesilast ära uputada. 😀 Aga olgu öeldud, et Elari, kui sa seda loed, ma iial ei unusta, kuidas sa tuppa jooksid ja aknast vaatasid, kuidas ma peadpidi su tiigis istun, selle asemel, et mind päästma tulla.

Seitsmendaks. Ma juba ootasin, et jõuaksime me ometi eluga koju, sest terve see reis oli nii pekkis. Ja siis tuli vastu seltskond kitsi koos karjakoeraga. Sõidame ettevaatlikult edasi, näeme, et tee peal on … surnud kits ja tema kõrval teine karjakoer, väga õnnetu olemisega. Jõuame lähemale ja saame aru, et krt, see pole kits, see on hoopis kolmas koer. Mina olen täiesti segaduses, sest ühtki teist autot pole näha olnud, kus ta siin auto alla jäi vms. Liigume aeglaselt-aeglaselt-aeglaselt edasi, et sealt kõrvalt mööda mahtuda. Mõtlesin veel, et peaks kinni ja tõmbaks selle laiba vähemalt tee äärde, et keegi teine veel otsa ei sõidaks, kui see “surnud koer” ootamatult püsti kargas … ja see õnnetu isane rõõmsalt talle selga. Õnneks vähemalt teepervel, nii et nende elu polnud ohus, aga põhimõtteliselt teeskles emane surnut, et sellest tüütust isasest pääseda, ja mina rikkusin kogu selle plaani. Nii et nüüd olen ma dog rape enabler veel ka ja pean selle teadmisega edasi elama.

View this post on Instagram

Sunday morning ☕

A post shared by Rents (@rrrents) on

Ütleme nii, et ma pole elus nii õnnelik olnud, kui sealt tagasi jõudes. Õnneks saime me tegelikult enne seda minireisi siiski “kodus” ühe korraliku puhkepäeva ka, nii et suures plaanis on siiski kõik hästi. Hetkel tundub ka, et asjaajamine läks hästi, kuigi sel teemal on veel vara rõõmustada. Aga puhh, kogu see minireis oli nii stressirohke, et nüüd ma istun rõõmuga maha, teen täna puhkepäeva, blogin veidi, vaatan uut Star Trekki ja jään USA viimast presidendidebatti ootama.

P.S. Eesti poliitikas pole minu arvates viimase nädala jooksul olnud kõige absurdsem mitte Helme väljaütlemine (ootuspärane) või Ratase selgrootus (veel ootuspärasem), vaid hoopis Solmani debiilne nimeseaduse ettepanek. Kas keegi võiks mulle selgitada, miks Kati Šahmatova nimemuutus Kati Tootsiks on kuidagi moraalsem, kui oleks kahe koos elava inimese samasugune nimevahetus? Ma siiralt ei saa aru, miks võib suvaline heteroseksuaalne armuke endale kallima perekonnanime võtta, aga päriselt koos elavad inimesed ei tohi. Nüüd uue seadusega ei saaks Kati muidugi ka, aga põhieesmärk on siiski rõhutada, et homopere ei ole PÄRIS pere, sest miskipärast ei tunne traditsiooniline pere end hästi, kui teistele pähe ei saa kusta. Sest korralikule kristlasele ei piisa sellest, kui nad homoabielule käe ette panevad, neil on hädasti vaja igal sammul rõhutada, et kooseluseadus ei tee kellestki peret ja nad igatahes ei kavatse lasta neil inimestel end perena tunda, sest kristlikud väärtused. Jeesus ka ei laseks! No ja teiseks muidugi see, et mingi poliitik tuleb mulle ütlema, mis nime ma oma lapsele panna tohin. Hetkel jääb mulje, et Isamaa tahab lihtsalt ka vägisi millegagi pildis püsida, sest muidu läheb inimestel meelest ära, et see kasutu bande üldse eksisteerib.

Hakka või mõtlema, et kui ma ühel hetkel lapse saan, võiks talle Solmani kiuste mõne ilusa Iraani nime panna, no näiteks Caveh on ilus poisslapse nimi. Arshiya kõlab ka hästi. Kui arvate Troonide mängu põhjal, et Arya on tüdruku nimi, siis Pärsia kultuuris on see tegelikult sootu, pannakse nii poistele kui tüdrukutele. Ilusad tüdrukunimed on näiteks Maryam ja Niloufar. Kui ma tahaksin enamvähem Reena juuniori, oleks Reyhan hea variant. Cyruse originaalvariant oleks siis Kourosh näiteks, väga ilus nimi ometi juuniorile. Kui pingutada, leiaks kindlasti ka mõne sellise, kus y ja f või c korraga oleks. Sirru ühel vanemal on Iraani juured, nii et keegi ei saaks kätt ette ka panna, me ju ometi pooldame TRADITSIOONILISI nimesid kõik siin, mitte ei lähe mingite moodsate trendidega kaasa. 😉 No ja Solmanile mõeldes sünnitan tõelise naisena kohe viis tükki järjest. Olen 15 aastat emapalga peal ning mõnele neist äkki isegi õpetan eesti keele selgeks, kui meelde tuleb. No üle ühe näiteks, kolmandale ja viiendale, teistel on pärsia ja inglise keelegagi piisavalt tegemist.

anna kannatust

Vai kriik klaimbing vakk Estonia?

Üldises plaanis ei saa kurta, eksole. Ilm on siin kena olnud, kuigi vahel on õhtuti juba tunne, et peaks pikad püksid jalga panema. Käisime üks päev Kyparissis, see oli megailus ja ka crag oli väga mõnus. Aga olen viimaste päevade jooksul kaks korda täiega korralikult petta saanud. Üks oli see sama Kyparissi. Sinnasõit oli 72 km, ehk siis võttis mööda kitsukesi teid ca kaks tundi. Poole peal hakkasin ma kahtlustama, et krt, alles öeldi, et eelmisel aastal sai Kyparissi-Leonidio tee lõpuks valmis. Noh, selgus, et tee oli tõesti valmis, Google Maps lihtsalt ei teadnud sellest midagi. Koduteel oskasime juba ise targemad olla, nii et saime vähem kui 40 kilomeetriga läbi, konkreetselt poole lühem teekond. Mis on üsna oluline, kui sul pea juba sellest pidevast rõhuvahetusest valutab.

Teiseks. Ronisin siin üks päev pika päeva lõpetuseks maailma kõige toredamat 6b-d. Selline täpselt natuke väljakutset pakkuv, mitte liiga raske, mitte liiga lihtne, ülimõnna. Ainus mure oli see, et poldivahed olid üsna pikad, aga mis seal ikka, ma olin sel päeval juhtumisi jälle üsna julge. Enda arust. Selline mõnus sügavate pocketitega kalju ka, pane või kolm sõrme korraga sisse jne. No ja järsku tunnen, et midagi pehmet on sõrme vastas. Tõmban sõrmed välja ja konkreetselt kolm peletist vahivad vastu. Ma pole elus nii kiiresti alla roninud. 😀 Proovisin korra veel nende pesaauku kasutamata sealt mööda ronida, aga nii kui ma sealkandis olin, oli paar tükki kohe väljas. Nii et ei hakanud riskima, nägin üks päev, kuidas üks sakslane neilt nõelata sai, ei tundunud mõnus. Muide, lugesin internetist, et nad on selle pärast keset päeva nii aktiivsed, et nad saavad päikesest energiat (st kollase triibu asemel kuidagi töötlevad päikeseenergiat endale sobivaks, erinevalt nii mõnestki teisest sarnasest liigist, kes pigem väldivad otsest päikest ja eelistavad hommikuti väljas käia). Täpselt sellised, nagu pildil, punase ja kollasega, õnneks üldises plaanis tunduvad küllaltki rahumeelsed, väga naljalt ei ründa. Aga no tõsiselt, sellest hirmsam oli vist ainult see üks kord, kui järsku madu mu jala kõrval oli.

View this post on Instagram

A post shared by Rents (@rrrents) on

Ja kuna mul midagi muud parajasti teile rääkida ei ole, siis ma räägin nüüd, kui absurdseid unenägusid ma kaks ööd järjest näinud olen. Esiteks. Nägin unes, et ma olin rase. Nii et loomulikult kasvas see loode sihukeses ehtsas sci-fi stiilis kotis, mis omakorda oli kleepuvat limast vedelikku täis paagis. Mina pidin selles paagis mitu korda päevas ujumas käima, et ta harjuks mu südamelöökidega jne. Et ta mind omaks võtaks, noh. Tundub küll nagu palju jamamist, aga ilmselt lihtsam lahendus, kui teda 24/7 endaga kaasas tassida.

Teine unenägu on veel imelikum, aga siin saan ma vähemalt aru, kust see tuli. Mul nimelt oli öösel külm. Ja selle asemel, et püsti tõusta ja pidžaama selga tõmmata või aken kinni panna, nägin ma unes, et otsustasin Tartus püksata Annelinnast Lõunakeskusesse jalutada. Isegi unenäomina, sai aru, et see on kahtlane plaan, aga kinnitas endale, et ole nüüd, see on ju feministlik akt ja sa oled seda ju varemgi teinud. Et kõigile selge oleks, ma EI ole kunagi palja persega ühest linnaotsast teise jalutanud EGA taipa tagantjärele, mis sellest kõigest feministliku performance’i peaks tegema. Aga nii ma seal jalutasin, endal silmad häbi täis. Keegi veel kommenteeris, et issand, nii kole tagumik ka.

Ah, peaaegu oleks unustanud. Star Trek Discoveryl on uus meeskangelane. Mul on JUBA tunne, et see hooaeg meeldib mulle rohkem kui eelmine. Mis esimeses osas muidu juhtus? Mis seal ikka juhtus, Michael jooksis ulgudes ringi, nagu ikka. Kuigi ma pean ütlema, et vähemalt tüütuid läbi pisarate peetud kõnesid oli vähem kui eelmises hooajas kombeks, aga no ehk ta kogub hoogu alles.

Kuidas teil läheb? Millega maailm teid üle laseb või unenäod üllatavad? Olete leidnud häid uusi sarju? Ei, Emily in Paris ei huvita.

anna kannatust

Lõpuks ometi üks korralik skandaal jälle

Mõtlesin, et Trumpi poole pealt ei tulegi enam midagi peale surmaeelse korina ja rahade kantimiselt pudenevate sentide kõlina, aga ei ikka sai veel asja. Nimelt avaldas New York Post (mitte segamini ajada sellise igati tõsiseltvõetava ajakirjaga nagu New York Times) “uut infot” Biden Hunteri “Ukrainaskandaali” kohta. Ja see info on selline, et loed ja esimese hooga mõtled, et mitte keegi ei oleks ju NII loll, et seda uskuda, aga siis tuleb meelde, et meil siin 15 protsenti valis EKREt, nii et sellised kõik kindlasti usuvadki. Internetist jääb ka mulje, et piisab sellest, et Trump Twitteris ütleb, et “nüüd avalikustan KÕIK Hillary materjalid”, ning kõik usuvadki, et issi täiega avalikustas, mis sellest, et loomulikult erinevad ajakirjad hüppasid selle peale ja DOJ oli sunnitud kohtus tunnistama, et Trump valetas. Ehk siis Trump saab mängida selle peale, et ta jüngrid saavad info Twitterist ja hilisemaid artikleid enam ei loe, sest seal on nende keskendumisvõime jaoks liiga palju tähemärke.

Aga tänase Skandaali lühikokkuvõte eesti keeles. Meil on siin arvutipoe omanik, kes väidab tõsimeeli, et Hunter Biden tõi talle mitmeid kalleid arvuteid parandada ja ta ei näinud selles midagi imelikku, sest no rikastel inimestel on palju arvuteid (sest noh, Bideni organisatsioonil ometi ei ole enda IT-osakonda). Igatahes tõi Hunter Biden ühel päeval taas ühe arvuti parandusse. Või noh, ta tegelikult EI näinud, kas see ikka oli Hunter, sest tal on teatav meditsiiniline seisund, mistõttu ta ei saanud seda näha, küll aga nägi ta, et arvuti peal oli Biden Foundationi kleeps, nii et ta järeldas, et ju see ikka oli Hunter (meditsiiniline seisund, mis ei võimalda tuvastada inimest, küll aga võimaldab tuvastada kleepsu? olukorras, kus ta varem on teda väidetavalt näo järgi ära tundnud? 🤔). Tõi arvuti sinna, aga järele sellele ei läinud. Nii et selle asemel, et talle helistada või midagi, asus poe omanik kaevama, et leida isiklikku informatsiooni (meil oleks SEE rahvuslik skandaal, aga ebaseaduslik on see neil samamoodi), ja leidis väidetavalt meilid, kus ukrainlased Hunteri issiga kokkusaamise kokku leppisid. Miskipärast helistas ta FBI-le, AGA lisaks tegi ka isikliku koopia ja viis selle Trumpi poolele, täpsemalt Rudyle. Ja Rudy omakorda ka EI anna seda materjali FBI-le, vaid hoopis New York Postile. AINULT neile.

Ahjaa, väidetavalt olevat FBI poe omanikule mitu korda tagasi helistanud, sest esiteks ei osanud nad ise infot kätte saada ja teiseks ei suutnud nad ise välja mõelda, millise juhtmega Maci laadima peaks. Käsi püsti, kes usub, et FBI on nii ebakompetentne, et ei saa isegi arvuti laadimapanekuga hakkama?

Kust me teame, et need just ukrainlased olid, küsite te? Lisaks nimele ometi ka selle pärast, et meiliaadress oli v.pozharskyi.ukraine@gmail.com — kas teie ei panegi siis alati oma rahvust ka meiliaadressi kirja? 😁 Ma küll panen. Huvitav on ka see, et meil on saadetud aastal 2015, meiliaadress aga registreeritud alles aastal 2017 … Lisaks ei ole meile vaatamiseks jäetud kirja täielikku headerit, kus tegelikult oleks kõige rohkem taustainfot selle kohta, kust kaudu see üldse liikunud on.

Ma olen 100% valmis uskuma, et narkomaan võiks viia oma läpaka parandusse ja selle sinna lihtsalt unustada. Oleks see artikkel avaldatud lihtsalt piltidega magavast Hunterist, piip hambus, ma täiega usuksin, sest no see on isegi kooskõlas sellega, mida me teame. (Iseasi, et ma ei ole küll narkoekspert, aga crack peaks ju stimulant olema? Mulle tundub tiba kahtlane see, et keegi ära vajuks kohe pärast mahvi? Nii et targemad võiksid täpsustada seda osa.) Aga kogu see meiliasi on lihtsalt nii naljakas, nagu viieaastane oleks selle kokku kirjutanud, mis seab pildid ka kohe kahtluse alla.

View this post on Instagram

#charleskushner #jaredkushner #prisoninmates #hilarious "You can't make this stuff up" 😂😂😂😂😂 It’s hard to find work right out of prison. But Avram Lebor and Richard Goettlich walked from their Alabama penitentiary into top jobs at the real estate company then run by Jared Kushner, now President Donald Trump’s son-in-law and senior adviser. The two men, convicted in separate sprawling fraud schemes, were hired several years ago by his father, Charles Kushner, who had been locked up in the same federal prison with them. https://www.bloomberg.com/news/features/2017-01-27/jared-kushner-s-felon-father-brought-two-fellow-inmates-into-company Charles Kushner the father of Jared Kushner (Assistant to the President and Senior Advisor) is an American real estate developer. He founded Kushner Companies in 1985. In 2005, he was convicted of illegal campaign contributions, tax evasion, and witness tampering, and served time in federal prison. After his release, he resumed his career in real estate. He is the father of Jared Kushner, who is the husband of Ivanka Trump and son-in-law and senior advisor to President of the United States Donald Trump. In the summer of 2004, Kushner was fined $508,900 by the Federal Election Commission for contributing to political campaigns in the names of his partnerships when he lacked authorization to do so. Kushner was sentenced to two years in prison and served 14 months at Federal Prison Camp, Montgomery in Alabama before being sent to a halfway house in Newark, New Jersey to complete his sentence. He was released from prison on August 25, 2006. As a result of his convictions, Kushner was disbarred from practicing law in New Jersey, New York, and Pennsylvania. In 2005, following an investigation by the U.S. Attorney's Office for the District of New Jersey, U.S. Attorney Chris Christie negotiated a plea agreement with Kushner, under which he pleaded guilty to 18 counts of illegal campaign contributions, tax evasion, and witness tampering. The witness-tampering charge arose from Kushner's act of retaliation against William Schulder, his sister Esther's husband, who was cooperating with federal investigators; Kushner hired a p

A post shared by @ kobe8245 on

Teemavahetus. Kind of. Siin neid uudiseid lugedes ja guugeldades leidsin ma kõige naljakama päriselt sündinud loo, mida ma iial poliitikute kohta lugenud olen ja mis on selgelt (loe: kohtus) tõestatud. Nimelt. On meil selline mees nagu Chris Christie, kes töötas alguses Trumpi heaks ja siis lasti lahti. VÄIDETAVALT lasti ta lahti selle pärast, et Trumpi väimees Kushner kannab tema peale siiani vimma, sest kümne aasta eest oli Christie juhtivprokurör, kelle töö tulemusel Kushneri isa 14 kuuks päriselt kinni läks, maksupettuse ja tunnistajate mõjutamise eest. Ehk siis “väidetav” on seal ainult see lahtilaskmise osa, kõik muu on kohtus tõestust leidnud (ja Kushner tunnistas end ka süüdi). Maksupettus on muidugi tavaline, aga just see tunnistajate mõjutamise osa? Nimelt. Papa Kushner teadis, et ta õde peaks kohtuasjas tunnistusi andma. Nii et mida teeb normaalne inimene sellises olukorras? Mina küll ei tea ja papa Kushner ka mitte, sest papa Kushner palkas prostituudi. Saatis selle prostituudi oma õemeest võrgutama, lasi seda filmida ja seejärel saatis selle video oma õele, et mõjutada teda mitte tunnistusi andma. Ning väike Kushner olevat väidetavalt siiani Christie peale vihane, et see kohtuasjale tunnistajate mõjutamise lisas, sest see on ju lihtsalt perekonna siseasi, kellel siis ometi peresiseselt nägelusi ette ei tule.

faith

Nii vaikne ja rahulik

View this post on Instagram

Oh, look, I can see our 🏠 from here

A post shared by Rents (@rrrents) on

Jõudsime siin hiljuti mesinädalatele. Pidime paar päeva kaugtööd tegema, nii et päriselt puhkama ja tõsisemalt kivisid katsuma hakkame alles nüüd, siiani oleme ainult paar lühikest varahommikust ringi teinud + nädalavahetust nautinud. Mõtlesime tõsiselt, kas üldse tulla, sest esiteks koroona ja teiseks hiljutised sündmused, aga lõpuks otsustasime siiski, et puhkus kulub väga ära, vaja ainult hoolega valida, kus. Lennu enda pärast väga ei muretsenud, sest esimesest lainest on pool aastat möödas ja neil on olnud aega maskid kohustuslikuks teha, paremaid filtreid paigaldada, lennujaamades testimisi korraldada jne.

Muidu oleksime läinud Horvaatiasse, aga see muidugi ei tule hetkel nende koroonanumbrite tõttu kõne allagi. Kalymnosele ei julgenud ka minna, sest esiteks on saartel Kreeka suurim koroonaoht ja teiseks ei pruugi sealt tagasi saada (sinnagi saada on praegu raske). Nii et valisime Leonidio, sellisel poolsaare moodi saarel. Peloponnesosel, kui keegi geograafiahuviline on. Koroonanäitajad on siin paremad kui Tallinnas, lisaks on siia raskem saada, nii et see ei ole nii rahvarohke. Ronimiseks väga sobiv, aga ei ole selline ronimismeka — st ei ole nii palju just ronijatele suunatud kaubandust ja üldse pole erilist sagimist (mis on VÄGA meeldiv). Ronijaid on küll, aga nad on rohkem linnakese peale ära hajutatud. Siin on rahvaarv muidugi ainult kuskil viie tuhande kandis, nii et väga palju hajutamisruumi pole, aga see päris hooaeg on siin tegelikult hiljem, kõige populaarsem on see jõulude kandis. Saan ka aru, miks, kui me saabusime, oli väljas 35 kraadi sooja, sellega lebab soovi korral rannas, aga parim ronimisilm see ei ole. Nüüdseks on õnneks üldiselt 25 kandis, kannatab juba elada.

View this post on Instagram

Brekkie

A post shared by Rents (@rrrents) on

Teiseks, toit. Erinevalt Kalymnosest pole siin selliseid ronijatele suunatud kohvikuid, kus oleks sending breakfast vms kaalujälgijatele sobiv. Nii et ma kipun tegema selliseid mitte kõige tervislikumaid valikuid, nagu ülal näha. Cyrus on tubli poiss ja sööb Kreeka salatit, aga ma enamasti tahaks korralikult kõhtu täis saada, kui on matkama minek. Aga selles mõttes ma üldse ei vingu, et siin saab osta Kreeka jogurtit (tuntud ka kui jogurt) ja lisada sellele kohalikke puuvilju, nii et ma võiksin sellist hommikusööki ka kolm kuud järjest süüa. Teiseks peaks siin ümbruses olema ka väga häid tavernaid, aga me oleme ainult ühte jõudnud, sest meid on lihtsalt niimoodi nuumatud. Nimelt, kui keegi on teile varem öelnud, et ta nautis autentset Kreeka kööki, siis no meist autentsemaks enam ei saa. Enne meie saabumist kirjutas majaomaniku tütar meile, et küsida, kas me ikka liha sööme (sest välismaal on julgelt pooled ronijatest taimetoitlased), ja ütles, et ta ema teeb meile “natuke süüa”. See tähendas siis seda, et kui me kahekesi kohale jõudsime, ootasid meid ees:
* spagetid
* hakklihakaste
* friikartulid
* ahjus valmistatud kana

Seda kõike oli nii palju, et sõime seda kaks päeva (okei, lõunal käisime väljas). Enne, kui see otsagi sai, oli tädi meil ukse taga, sest tal “jäi suppi üle”. Nii et nüüd me sööme suppi. Homseks lubati riisipudingit. Ärge saage valesti aru, ma päris kindlasti EI kurda, suisa vastupidi. See toit on lausa imeline ja see tädi on nagu megaarmas vanaema, nii et ta on hetkel tõesti täielik taeva kingitus. Proovime teda omalt poolt hoida ja talle puuvilju tuua.

View this post on Instagram

Korralik turist

A post shared by Rents (@rrrents) on

Suurim üllatus, millega me ei arvestanud, oli see, et siin on maskid kogu riigis kõigis avalikes siseruumides kohustuslikud. Muidu poleks midagi, aga saabumisaegse palavusega oli mask hetkega higist läbimärg. Mis omakorda tähendas, et vähemalt siin väikeses maakohas ei taha ka teenindajad ise neid kanda. Siiani tundub seis olevat selline, et poodides kannavad kõik maske (neis on tavaliselt kliimaseade), aga kohvikutes käivad teenindajad ise ka ringi kas täiesti ilma maskita või lõuamähkmega. Me oleme pea alati välikohvikutes, seal õnneks võib ilma maskita istuda. Riiki sisenedes tehti üsna juhuvalimiga teste, mind seekord testiti, Cyrust mitte. Aga sellega on asjad vist igal pool ühtviisi kehvasti organiseeritud (olen sõpradelt kuulnud, et Eestis on sama seis), et kedagi ei huvita, mida sa pärast testi edasi teed – kas liigud edasi ühistranspordiga vms. Mulle isegi ei öeldud, et isoleeru testitulemuseni, vaid ainult, et “helistame, kui tulemus peaks positiivne olema”. Isegi seda ei öeldud, mis aja jooksul. 😀 Kuna meie liikusime edasi nagunii autoga, pole vahet, aga natuke kummaline oleks, kui nad järgmisel päeval helistaksid positiivse tulemusega, ja hakkaksime eilse rongi kupeekaaslasi otsima vms. Aga ju siis eeldus on, et kuna rongis oleks nagunii mask kohustuslik, poleks nii väga hullu (ja Ateenas peeti kuumusest hoolimata sellest reeglist VÄGA korralikult kinni, vähemalt selles suvalises tanklas, kust me läbi pidime astuma).

View this post on Instagram

☀️

A post shared by Rents (@rrrents) on

Me oleme ise ka korralikud inimesed, isoleerume siin rohkemgi kui Tallinnas. Täna näiteks sõitsime cragi, mis on teele väga lähedal … ja avastasime, et seal on juba KAHEKSA autot. Nii et läksime lihtsalt ühte teise kohta, kus on imelised rajad, aga väga vastik ja füüsiliselt raske matk kaljuseinani, mis tagab selle, et saab rahus omaette olla. Ronimisest endast ei ole väga mõtet rääkida, sest ma olen pärast neid raskeid sündmusi jätkuvalt veidi apaatne ja ei ole lihtsalt mingit tahtmist pingutada. Nagu ÜLDSE, selline “aga milleks” on kogu aeg. Alguses oli keskendumisvõime ka täiesti nullis ja midagi ei tahtnud teha, nii et tegelikult on paremaks läinud.. Aga ma ei survesta siin ennast liigselt, võtan hästi rahulikult ja ronin lõbu pärast, kui mingi asi tundub ebameeldiv, siis lihtsalt ei tee. Lühidalt: see siin pole sooritusreis, see on aja mahavõtmise reis.

View this post on Instagram

Portreefoto

A post shared by Rents (@rrrents) on

P.S. Teate neid inimesi, kes võtavad natukeseks koera või kassi ning siis lihtsalt jätavad kuskile, ilma et neid üldse huvitaks, mis edasi saab? Ma siin parajasti naudin kõiki sellise eluviisi boonuseid, ilma et peaks moraalse poole pärast muretsema. Pildil olev sell ühines meiega üks päev parklas, kui me natuke segaduses olime, juhatas meid õige teeotsa peale ja isegi hängis meiega pisut. Aga esiteks oli tal rihm kaelas ning teiseks oli ta rahulik ja heas toitumuses, nii et hetkekski ei tekkinud mõtet, et ehk ta on päriselt kodutu või vajab abi vms. Tundus selline väga iseseisev, nautis patsutamist, aga siis läks jälle oma asju ajama. Oleks olnud väiksemgi kahtlus, et ta kodutu on, oleks ta kohe Eestisse vedanud, sest ta oli lihtsalt nii lahe. 😀

No ja sama loogikaga on meil kass ka. St selle tädi kass, kelle oma see majutus on, aga ma ei tea, kas ja kui tihti ta seal toas käib. Kui tal igav on, tuleb ta igatahes meie ukse taha ja karjub, kuni Cyrus ta sisse laseb (mis tähendab umbes viie sekundi pärast, sest ta on kasside koha pealt nii pehme südamega, et ta viiks süles selle kassi oma padjale magama ka, kui kassil endal mingi huvi oleks). Kusjuures ta muidugi nõuab süüa, aga veedab meiega aega ka siis, kui toitu parajasti ei ole. Nii et ju me pakume äärmiselt meeldivat seltskonda või midagi, kass kiidab heaks.

issanda loomaaed on kirju

Kas te USA tõsielusarja vaatate?

Mina vaatan viimasel ajal täieliku hasardiga, NII põnevaks on läinud. Jaa, ma tean, mida te nüüd kõik ütlete, see pole enam üldse usutav ja üks kahest peategelasest kuu aega enne valimisi viirusesse nakatumas on lihtsalt kehv stsenaristitöö, aga no kamoon, kas te tõesti usute, et teie Rannamajas juhtub kõik päriselt ja loomulikult? Ikka stsenaristid aitavad natuke kaasa, et vaatajal huvitavam oleks. Ja no käesoleva hooaja lõpp on ikka VÄGA pingeline ja seal toimub nii palju, et postitus tuleb ka pikk. Toon teile kõik koju kätte, juhuks kui teil endal ajalehed ei käi.

Trump on pärast esmaspäeval haiglast väljasaamist teinud juba ca 130 tviiti, kus ta kordagi kellelegi teisele kaastunnet ei avalda, ütleb, et see viirus oli jumala kingitus ning rõhutab, et ei maksa seda haigust liiga tõsiselt võtta. Olukorras, kus kõik on näinud, kuidas tal Valge Maja trepil hing kinni on, kuigi olgem ausad, tema füüsilise vormi juures võib see muidugi iga kord juhtuda, kui ta trepist peab käima. Nii et ma ootan huviga täpselt nädala pärast toimuvat debatti, sealt saab näha, kas ta suudab tund aega järjest vaielda või mitte, nii kaua järjest nad teda ometi steroidide peal ei hoia. Ma täitsa tõsiselt arvasin, et ta kasutab nakatumist selleks, et näidata, kuidas ta järsku mõistab, on valgustatud saanud, oli varem eksiteel ja hakkab nüüd probleemi väga tõsiselt võtma — see oleks ta vastaste elu tunduvalt raskemaks teinud. Ennustajat minust ei saa.

Naljakas mõelda, et veel paari päeva eest ulgusid kõik vabariiklased demokraatide viisakate paranemissoovide peale, et nad näevad nende valedest läbi ja et nad teavad, et tegelikult soovivad kõik demokraadid Trumpi surma. Tulge mõistusele, ma olen täiesti kindel, et isegi kui demokraadid on tegelikult kõik tundetud reptiilid, EI soovi nad seda. Praegu on Bidenil teatav võimalus võita. Minu pakkumine on, et isegi kui ta ei võida, saab ta tunduvalt rohkem hääli (tuletan meelde, et Hillary sai KOLM MILJONIT häält rohkem kui Trump), aga hetkel on ka võit igati võimalik. Kui Trump sureks ja tema asemel Pence letti lükataks, tuleks siin hulga karmim rebimine, sest praegu on siiski arvestatav hulk vabariiklasi, kes Trumpi jälestavad ja seetõttu kas üldse valima ei lähe või suisa Bideni poolt hääletavad. Nii et Trumpi surm oleks demokraatidele teisena kõige halvem väljavaade üldse (esimene oleks see, kui Biden enne valimisi nakatuks) ning tõenäoliselt ütlevad nad kõik veel mitu nädalat igal õhtul tema tervisele mõeldes väikese palve, et ta liiga kiiresti ei paraneks, aga ikka kenasti vastu peaks.

Aga arvestades seda, et hetkel on Valge Majaga seotud nakatunuid juba üle 30 ning suur hulk neist on vanemad ja/või rasvunud ja/või varasemate tervisehädadega, on kõigi puhtalt pääsemine statistiliselt järjest ebatõenäolisem. Herman Caini surm lükati väga kähku vaiba alla (see, kuidas tema Twitterit siiani kasutatakse, et öelda, et koroona pole ohtlik, on üsna groteskne – taas, päris maailmas ei oleks keegi ju iial nii küüniline ja südametu, aga noh, “tõsieluseriaalid”). Kui nüüd keegi siseringist viirusele kaotab, on seda tunduvalt raskem teha. Trumpi ennast vaevalt sarjast välja kirjutatakse, aga näiteks Chris Christie ja Crede Bailey on tõsises ohus. Viimane neist on siis Trumpi julgeolekujuht, kes on septembrist saadik haiglas, aga seda suudeti siiani varjata ja Valge Maja keeldub praegugi kommenteerimast. Tõenäoliselt on Barr ka haige, ebarealistlik, et tüüp ütleb esmalt, et “enne testitulemust ma ei isoleeru,” ning seejärel südamerahuga “test oli negatiivne, aga otsustasin, et mõistlik on isoleeruda”. St tehniliselt ei ütle esimene kommentaar muidugi midagi selle kohta, millise tulemuse korral isoleeruma hakatakse, aga siiski …

Igatahes ütles Trump just eile, et ta tahab, et kõik ameeriklased saaksid sama kvaliteetset ravi kui tema, aga mingil põhjusel ka teised haigestunud vabariiklased siiski tema kiidetud Regeneroni antikehakokteili ei saa. Seda on hetkel üldse kogu maailmas vähem kui kümme inimest saanud (väljaspool kliinilisi katseid), ja ainult juhtudel, kus on otsene oht elule. Nii et miks seda ometi manustati presidendile, kes kinnitab, et ta läks haiglassegi ainult ettevaatusest ja arstide õhutusel, aga tegelikult on koroona nagu kerge gripikene (või miks talle lisaks manustati täiendavat hapnikku, steroide, remdesiviiri ja famotidiini), jääb arusaamatuks …

Muide, selle Regeneroni ravimi valmistamisel kasutatakse tüvirakke. Või noh, ütleme maakeeli, muuhulgas ka viljastatud munarakke. USA abordivastased on väga vaiksed kuidagi sel teemal praegu … Eriti arvestades seda, et koroonaviiruse vastaste ravimite arendamist on ka pidurdanud see, et Trump keelas eelmisel aastal abordivastaste survel ära abortidest ülejääva materjali ravimiarenduses kasutamise.

Aga mina isiklikult hoian väga Bidenile pöialt. Mõlemad presidendikandidaadid on nii vanad (ja üks nüüd viirusest laastatud), et vabalt võib juhtuda, et kumb iganes presidendiks saab, ei pea oma ametiaja lõpuni vastu. Ja seda, kuidas Ameerika rahvas Kamala Harrise võimuletulekule reageeriks, oleks TUNDUVALT põnevam vaadata, kui Pence’i. Ja kui ma ütlen “põnevam”, mõtlen ma ikka eemalt teleriekraani vahendusel, sest kui seal ootamatult tumedanahaline naispresident oleks, läheks pooled inimesed seal tänavale. Pence on nagu vahakuju, tema potentsiaalne võimulesaamine ei tekita mitte mingit emotsiooni.

Samas, Pence võiks ka huvitav olla, sest ainuüksi eilse debati mulje põhjal ma JUBA usun, et vähemalt tema vist ikka on reptiloid. See kärbes oli kaks minutit peas tal, Pence oli täiesti rahulik, ma nii ootasin, et kas unustab end ja laseb kähku korraks keele suust välja ja rabab ära, aga seekord veel pidas vastu. See külmus on üldse kuidagi vabariiklastele omane – mõelge, kuidas Obama oma naist kallistab ja Biden enda oma, ning sellele, kuidas Melania on Donaldist alati meetrikaugusel, ka siis, kui peab kohustuslikus korras käest kinni hoidma. Või kuidas Trump viimastel päevadel tviidib tihedusega 40 tviiti tunnis, aga pole mitte kordagi selle aja jooksul oma haigestunud naist maininud. Väga sus, nagu noored ütleksid. Demokraatidel on ainult Hillary ja Bill vastu panna, need vist ka suht jälestavad teineteist.

Aga minu absoluutne lemmik sel hooajal on hoopis üllataja Claudia Conway. See on jälle selline draama lisamiseks sisse visatud tegelane, keda päris elus iial ei kohtaks. Nimelt on Claudia emme Trumpi nõunik. St oli, kuni ta otsustas lapsekasvatamisele pühenduda, sest tütar tegi nii palju pahandust. Ja Claudia issi on George Conway, kes on … Lincolni projekti asutajaliige. Lincolni projekt koondab siis Trumpi vihkavaid vabariiklasi (just olid pildis näiteks selle lauluga), nii et ei tea mina, kuidas neil see abielu edeneb, kui naine Trumpi kampaaniat vedada aitab ja mees samal ajal tema vastu võitleb, aga mingil kummalisel põhjusel kõik ignoreerivad seda, kumbki ajab oma asja ja õhtuti söögilauas kohtutakse. Kujutan ette, et kui minul oleks Eestis oma projekt “Näita Helmele ust!”, siis mu mehel oleks üsna raske Helmede nõunikuks saada, aga näete, seal ei sega kedagi, äri on äri.

Claudia aga ei saa kummagi vanemaga hästi läbi. See oli vist natuke liiga pehmelt öeldud, ta ütleb, et ema jälestab ja isaga on ühel meelel ainult selles, et Trump ei sobi presidendiks. Hetkel ei saa emme-issi omavahel ka hästi läbi, sest emps tuli köhides koju ja valetas mehele/lastele, et see on gripp ja koroonatest oli negatiivne. Nii et loomulikult Claudia, nagu korralik tiinekas kunagi, kõndis telefoniga oma emal järel ja laadis tiktoki video selle kohta, et “Donald on koroonapositiivne ja nüüd see siin kõnnib köhides mööda maja, väga kahtlane”. Ehk siis ta pani ema peale kitse ja ema oli sunnitud avalikult tunnistama, et tema on samuti koroonapositiivne — ainult et nüüd on Claudia ka viirusega siruli, nii et keegi ei taha emaga enam eriti sõber olla. Lisaks on tüdruk “jaganud siseinfot” selle kohta, et Trumpi tervis olevat hulga kehvemas seisus, kui avalikult tunnistatakse, mis ei ole muidugi eriline üllatus, kes see ikka usub, et ta niisama kõikvõimalikke ravimeid täis pumbati.

Igatahes saab Claudia oktoobris 16 ja üritab ametlikult iseseisvuda. Emantsipeerumine on erandjuhtudel võimalik, kui teismeline oma raha teenib ja tema oma tiktokiga teenib, aga see saab keeruline olema, sest hetkel toetatakse teda just tänu sellele, et ta elab nende kahega koos ja pakub pilku kaadri taha. Vaevalt et ainult bikiinipiltide eest väga kaua nii metsikult makstakse. Tõstatab igatahes olulise küsimuse, miks on Eesti valimised nii igavad. Miks ma pean vaatama seda võõrkeelset draamat, kui ajalehes võiks olla salaja filmitud videod sellest, kuidas Siret Kotka lahistab nutta, sest ei viitsi seda kuradima kuuske ehtida?

Aga mis saab edasi? Iga kuu on toonud uue üllatuse, kas novembris avaldatakse tõesti viie reptiilpoliitiku tõeline identiteet? Või avaldatakse, kuidas Trump nii sobival hetkel nakkuse sai? Olgem ausad, enne seda oli demokraatide ainus ootamatu trump (heh-heh) see, et Melaniat ei huvita jõulud, mille peale iga demokraatide valija ka pead vangutas ja küsis, et kas kedagi huvitavad v. Mina olen igatahes neist uudistest suht sõltuvuses, vaatan iga päev huviga, kumb pool jälle midagi imelikku on öelnud.

faith

Kõrvulukustavalt vaikne

Mul ei ole tegelikult veel sõnu. Üks kord elus ma tõesti ei oska midagi öelda, aga tunne on, et peaks, sest muidu on, nagu poleks midagi olnudki.

Nädala eest suri ootamatult minu vanaema, kes oli päris ausalt kõige parem inimene, keda ma üldse kunagi kohanud olen. Kes oli alati igaühe jaoks olemas. Kelle moodi ma lootsin ühel päeval olla, kui ma peaksin kogemata kunagi suureks kasvama. Ta oli väga mitmes mõttes märkimisväärne naine ja mul on väga hea meel, et mul oli õnne just sellise vanaemaga üles kasvada.

Mälestus jääb.