climbing · sport

Trennist ja uuest boulderhallist

Eided ei ole ikka kunagi rahul. This is me, mina olengi eided! Esimest korda elus on mul keset suurt talve kaal juba mitu nädalat järjest ainult langenud, täiesti iseenesest. Rõõmustamise asemel olen hirmul, sest no ma olen teoreetiliselt praegu ideaalkaalus, aga no ma tean, milline ma tavaliselt selles välja näen ja kui muidu on selle numbri juures kõhulihased selgelt näha, siis praegu ei ole, nii et järelikult on oht, et me kaotame siin lihasmassi lihtsalt, eks ole. Võib vabalt olla, sest Kreekas ma jõutrenni ei teinud ja ronisin pigem staatilisi radu ning nüüd on olnud selline laisk motivatsioonivaba november. St roninud olen ikka, aga need on olnud sellised väheintensiivsed lühikesed trennid, ilma jõuosata ja venitamiseta. Reedel vihastasin iseenda peale, sest niigi on sõrmed ja kere pärast ronitrippi nõrgad, meil pole siin aega mingi novembribluusi jaoks.

Nii et läksin koju ja tegin tavatrennile otsa hulga kerelihaseharjutusi, maailma kõige mannetuma hangboardi trenni + hunniku lõuatõmbeseeriaid. Ja kui ma ütlen “seeriaid”, siis ma mõtlen nelja-viieseid, sest ei olnud sellist tunnetki, et ma jaksaks praegu kümneseid seeriaid teha. 😀 Aga ma selles mõttes liigselt ei muretse, et ma mäletan eelmisest pikemast vahest ka, et päris esimene kord tegin ähkides ja puhkides kuidagi viis lõuatõmmet ära, aga juba järgmine kord oli hoopis teine teema, lihastele tuli meelde, mis neist tahetakse. Praegu sama lugu, täna olid juba hoopis teised numbrid.

Igatahes tundub, et mul käis eelmisel nädalal mingi plõks ära ja esimest korda pärast … neid hiljutisi sündmusi … tunnen ma, et tahaks jälle midagi teha. Vahepeal oli ikka väga letargiline see olek, enamvähem kogu aeg. Ei saa öelda, et otseselt depressiivne, lihtsalt kõik jättis külmaks ja miski ei huvitanud. Olin imeilusas soojas riigis ja kui Cyrus küsis, mis rada ma ronida tahan, ütlesin, et ma julgestan hea meelega või loen raamatut, sest mind ennast lihtsalt ei kõnetanud eriti miski. Nüüd tunnen jälle, et mõni asi tekitab põnevust, on jälle tahtmist pingutada ja vaeva näha ja planeerida. Ka väikeste asjadega. Mul oli päriselt hea meel välja sööma minna ja ma lähen trenni jälle rõõmuga jne. Nii et see on tore. Trennimotivatsiooni aitab muidugi hoida ka see, et märtsis tuleb Tallinnasse uus ja suurem boulderkeskus. Suisa Baltimaade suurim! Rohkem kui 500 ruutmeetrit seinapinda. Nii et tuleb ometi korralikult treenida, et jaksaks seal midagi teha ka.

Iseasi muidugi, et eestlased (ja nagu selgub, ka Eestis elavad soomlased) ei oska kohe draamata. Tartus on ronijate kogukond pikalt üsna lõhestunud olnud. Ma lootsin, et uus boulderkeskus (sest Tartusse tuleb ka ronihall, avatakse loodetavasti juba jaanuaris) aitab seda muuta. No ja nüüd siis Tallinnas sama laul. Ronminni pool on muidugi solvunud, et uue halli plaani nendega ei jagatud — aga samas läks Ronminn kohe pärast uudisest kuulmist tipa-tapa patendiametisse, et uue konkurendi kaubamärk hoopis enda nimele registreerida. Et nagu … Ma ei oskagi kohe midagi öelda, esiteks on see lihtsalt nii petty. Teiseks on see minu meelest ka strateegiliselt äärmiselt kahtlane käik, sest selle ainus tulemus on ronikogukonna lõhestamine. Mina näiteks mõtlesin küll, et ostan mõlemasse kohta kuupileti ja käin rõõmuga vaheldumisi, sest kui tihti nad neid radu ikka vahetama hakkavad, tavaliselt vahetatakse ca sektor kuus. Muidugi pole tore monopolist loobuda, aga kui Helsingi oma miljoni elanikuga jaksab ära toita … (arvutab pingeliselt näppudel) … seitse? vist isegi kaheksa boulderkeskust (ja kindlasti on mõni pisike urgas, mida ma ei tea), toidaksime meie koos töötades vast kaks tükki ära. Aga kui sunnitakse pooli valima, siis enamik inimesi valib ju selle suurema ja uhkema ja parema asukohaga poole … Nii et majanduslikus mõttes ma kahtlen, kas nad sellest sammust võidavad.

Isegi uue halli rajajate Ronminnist bännimine oli küll ootuspärane ja inimlikul tasandil arusaadav, sest muidugi on solvumine suur, aga majanduslikult on see minu meelest riskantne samm. Sportronimine on nö paarisharjutus, sina ja su partner. Boulderdamine on VÄGA sotsiaalne sport, inimesed käivad kamba sõpradega trennis. Ja kui sa bännid nüüd korraga mitu väga head ronijat, sunnid sa sellega nende sõpru ka kind of poolt valima. Mina pole kellegagi bestikas, sest ma olen teatavasti antisotsiaalne ja ronimas käin öösiti salaja, et ei peaks teisi inimesi nägema (ning, olgem ausad, ei roni piisavalt hästi, et nende bännitutega samas kambas ronida — nad käisid ilmselt juba lapsena trennis), aga ma vaatan küll huviga, mida nende ronijate sõbrad teevad. No ja kalkuleerivamad kah-sõbrad, kelle sisemonoloog käib ehk sedapidi, et kas peaks suhteid säilitama inimestega, kes täna edendavad ronimiselu Tallinnas, või inimestega, kelle põhirauad on hetkel hoopis Tartus tules. Samas kui mittebännides oleks olnud üsna suur tõenäosus, et ilmselt nad nagunii ei julge oma nägu näidata enam, oleks ehk sama tulemuse draamavabalt saanud. Ma eeldan, ega ma ei tea, kas oleks või mitte. See on kõik spekulatsioon ning teatavasti tulevat peamine sissetulek hoopis algajatelt ja laste sünnipäevadelt, nii et ehk keegi ei märkagi seda, kui mõni piisk merest ära kaob. Mina siin ainult targutan ja teen aega parajaks, oodates seda päeva, mil meile hoopis korralik liidihall ehitatakse.

Kurat kui hea on ikka teiste draamat arutada. Te kõik teate, et igas MIND puudutavas konfliktis viskan mina esimesena kaane pealt ja saadan kõik pikalt, aga TEISI saab küll vaadata ja imestunult küsida, et miks nad ometi NII EMOTSIONAALSED on. 😀 Inimesed on, noh, inimesed ongi emotsionaalsed. Nii et ma rohkem ei targuta, näitan teile hoopis peatselt saabuva KIVI keskuse mudelit. Olgu öeldud, et käisin seal just veits abis ja tegelikult oli see hulga suurem kui videost tundub, aga siit paistab igatahes meeldivalt palju erineva kaldega seinapinda (uskumatu, et muusikat ei olegi, laulge ise seda vaadates):

P.S. Ma tahtsin kirjutada ka oma ÄÄRETULT põnevatest kogemustest prantsuse ja vene keelega, aga kuna ma olen viisakas inimene, panen need eraldi postitusse, siis saavad kõik haigutajad selle lihtsalt vahele jätta.

anna kannatust

Sa näed ja ei mürista

Lugesin täna Facebooki feminismifoorumist Mailis Repsi loo arutelu ja olin täiesti šokeeritud. Pooled inimesed seal aktiivselt pisendasid probleemi stiilis “no hoitaksegi ju bensiini kokku, kui kõik koos linna sõidavad, loodussäästlikum ka”. Teine pool ütles põhimõtteliselt, et kuus last ometi, sittugu või igapäevaselt keset raekojaplatsi, ikka on okei, sest KUUS LAST. Paljulapseline pere, olge mõistvad! Mailise enda kommentaar teemal “omg, mu lapsi jälitati”, oli üle prahi, kui mõelda sellele, et jälitati siiski ta autot — oleks kõik korrektne olnud, poleks neid lapsi seal ju olnud ja poleks keegi saanud neile otsa komistada.

Nii. Esiteks lugu ise. Nad EI sõida kõik koos ühe autoga linna. Repsil on KAKS ametiautot, üks tavaline, teine buss. Kaks autot, kaks autojuhti, üks sõidutab prouat ennast, teine lapsi. Parandan, hästiinformeeritud kommenteerija sõnul on juhte siiski üks, kuigi autosid kaks. Siiski, fakt on see, et ema EI sõida lastega samas autos. Ei olnud nii, et “kool jääb emme töö peale, viskame lapsed ka ära”. Teiseks on siis nüüd selgunud, et üks nõunik (kes juhuslikult on oma 3500 euroga kuus ka enimteeniv nõunik, st vähemalt ministrite alluvate seas), kes on puhtjuhuslikult Mailise lapsepõlvesõbranna, tegeles tegelikult kevadel eelkõige tema laste hoidmisega.

Ei, see EI ole eetiline. Teiseks ei saa see kuidagi olla hädavajalik. Minister ise teenib 5600 eurot kuus. Tema vandeadvokaadist eksabikaasa teenib ilmselt vähemalt sama palju. Kas te tulete mulle ütlema, et nad ei suudaks kahepeale palgata lapsehoidjat/koduabilist, kes selle karja hommikul kooli viiks ja hiljem nendega õpiks? Ehk tõesti ei suudaks, sest alles mõne aasta eest kurtis Mailis, et on kurguni võlgades, sest no palju raha kulub, kui on maja Nõmmel, maja maal ja lisaks ka korter Riia kesklinnas. Pisar tuleb silma põhimõtteliselt suurest kaastundest, saadaks või ise viieka, et vaene inimene päris nälga ei jääks. Aga äkki tuleks siis õppida natuke paremini majandama ja realistlikult arvestada, mida saab endale lubada ja mida mitte. Selle asemel, et riigi kulul elada ja hiljem öelda, et “sorry, mul on kuus last”. See ei ole mingi patult priilt pääsemise kaart siin, mida letti lüüa.

P.S. Kui keegi siin pead murrab, et miks küll kõik ministrid on kohe valmis sellele läbi sõrmede vaatama, siis ma ei tea, kas see ka tõsi on, aga Perekoolis juba väideti, et viiakse ka peaministri lapsi niimoodi hommikul kooli, autojuht aitavat veel koolikotigi selga. Nii et karta on, et pooltel ehk sarnane elukorraldus, mille muuga seda selgitada, et isegi reformikatel on hetkel suu vett täis. 😀 Keegi Facebookis tuletas meelde, et omal ajal lasti Jaan Toots täpselt selle sama asja eest lahti. Kas ajad on muutunud või on siin taas see härja ja Jupiteri teema?

anna kannatust

Tasa ja targu

Ma ei mäletagi, millal ma viimati nii palju järjest kodus olin. Kevadise karantiini ajal kindlasti mitte, siis ma käisin ikka väljas trenni tegemas jne. Aga seekord istusin kenasti terve nädala kodus, ja võib vist täitsa ausalt öelda, et kui palgatöö välja arvata, siis laisklesin ja taaskohanesin uue eluga. Kerelihaseharjutusi tegin kogu nädala jooksul korra. Aga see-eest tegime siin vaikselt lõket, jõime veini … State of Survivalit mängisin (sest zombied ja peenramaa korraga) ning kurtsin kõigile, kes kuulata viitsisid, et need korealased, kes mulle tappa andsid, on närakad.

No ja kuna kuskile minna nagunii ei saanud, siis nädalavahetusel hoidsime sõprade koera. Ma ei ole muidu ÜLDSE väikeste koerte usku, aga ma pean ütlema, et Apollo on väga tore. Ei vasta ühelegi pisikeste koerte kohta käivale stereotüübile – ei klähvi ilmaasjata ega ole muul moel närvihaige. Pilt on selles mõttes pisut poseeritud, et lühikarvalistele omaselt eelistab ta tegelikult teki ALL magada. Mu isiklik lühikarvaline oli poolbokser, aga täpselt sama moodi kaevas end innukalt igal võimalusel teki alla ja magas seal.

Ahjaa, teine test sai ka eile hommikul tehtud ja oleme jätkuvalt üdini negatiivsed. Kui eelmisega mul vedas ja mind penetreeris väga leebe ja meeldiv naisterahvas, siis eile tegi seda selline jõrm noormees, kes võttis oma tööd tõsiselt ning kaevas seal tiba kauem ja põhjalikumalt ringi. Nuuskasin koju minnes veel pisut verdki välja ja ega ausalt öeldes uuesti ei tahaks hea meelega sellist kogemust. Võiks juba ükskord mööda saada see üritus.

Mitte et ma arvaksin, et see niipea juhtub, sest ma olen näiteks Facebookis Eesti välismaalaste grupis, need arutavad igal nädalavahetusel, kuhu peole minna, sest ei saa ju pandeemia pärast joomata jätta. Või üks tuttav, kes nädalavahetusel kergelt solvus, kui ma ta sünnipäevale ei läinud (kuigi mul oli tol hetkel ju teine testki tegemata), sest ta oli ju korraldamisega nii palju vaeva näinud! Nii et ma arvan, et me laseme siin kenasti laineharjal edasi järgmise suveni, sest ega elu ei saa ju elamata jääda ja muud toredad põhjused.

Uncategorized

Ma ei saa aru

Ühe Rünno Facebookist varastasin

Kui kaks inimest teevad koos midagi väga jälki, siis kuidas saab olla nii, et meie peaminister vaatab seda olukorda ning mõtleb, et “ÜKS neist võiks nüüd tagasi astuda”??? Jah, Mart Helme nimetas Bidenit närakaks ja Martin ei nimetanud. Küll aga ütles Martin näiteks, et:

[—] Ja mis mind ikka tükk aega on hämmastanud ja jätkuvalt hämmastab, on see, kui jultunult vasakpoolsed valetavad ja varastavad. Sellel põhjatul augul põhja ei ole.
[…]Kõik on Bidenile! Ja ei mingeid valijaid endid, ei mingit sedeli väljastamist, sedeli täitmist, sedeli kastilaskmist, lihtsalt tuuakse veoauto kastis kohale koormatäis sedeleid. Ja ennäe imet, sealt tuleb 130 000, 150 000 häält, kõik viimseni Bidenile. Ja need lähevad arvesse, lähevad arvesse!
[…]Nii et kui neeger läheb hääletama, siis temalt dokumenti küsida ei tohi. No, kas meie kujutame ette, et sa saad valima minna niimoodi, et sa dokumenti ei pea näitama.

Ehk siis võtame kokku. Ratas (ega ükski teine Keskerakondlane ega Isamaaliidu liige) ei näe põhjust Martin Helme tagasiastumiseks, kuigi ta:
1) ütles, et demokraadid eesotsas Bideniga on kõik valetajad ja vargad.
2) esitas täiesti süüdimatult eksitavaid väiteid (jah, nii postiteenus töötabki, et tuuakse veoauto kastis postisaadetised kohale) ja täielikke valesid (näidake mulle seda osariiki, kus valged inimesed peavad hääletamiseks dokumenti näitama, aga mustanahalised ei pea).

Kõik need inimesed, kes jätsid umbusaldushääletusel tema vastu hääletamata, kiitsid sellega heaks selle, et me elame riigis, kus rahandusminister sõimab USA president-elect’i otsesõnu vargaks, valetajaks ja petiseks ning lisaks väidab, et Biden tegeles valimispettusega. Seda olukorras, kus Trump on jõudnud nii kaugele, et peab oma esinemise aianduskeskuses, sest ta meeskond ajas selle hotelliga segi, ja toob rahva ette suure valimispettuse trumbina tunnistaja, kes pole mitte ainult seksuaalkurjategija, vaid lisaks ka valetas oma elukoha kohta. Kui see on tõesti PARIM, mida neil näidata on, võib Biden end üsna muretult tunda.

Aga see-selleks. Mõte on siiski see, et kui me leiame, et Mart pidi tagasi astuma, sest ta solvas Bidenit, siis miks ei rakendu see sama loogika ka Martinile? Jüri Ratas nii ei arva. Tanel Kiik nii ei arva. Solman nii ei arva. Nad kõik arvavad, et see, et keegi kuseb meie välissuhetele, on pisiasi selle kõrval, et nad võivad oma soojast kohast ilma jääda. Või nagu üks poliitik Facebookis selgitas, olulisem on see, et saaks parteipoliitikat ajada. No selles mõttes, et abieluküsitluse läbiviimine ning see, et Riina Solman, endise nimega Vändre, endise nimega Vares, saaks teistel nimevahetuse ära keelata, on ju tunduvalt pakilisemad probleemid. Eile lugesin, et president lubas kokku kutsuda riigikaitse nõukogu (sest no loota, et Ratas midagi teeb …). Arvake ära, kes sinna nõukogusse kuulub? Lühidalt öeldes, koalitsioon. Muuhulgas ka rahandusminister. 😀

Eks siis Helme tuleb taas kohale ja ütleb, et on väga kurb, sest sõna pole vaba ja Ratas võiks tema käest vabandust paluda. Ma väga tahaks näha, et sel teemal ei lasta niisama maha vaibuda, vaid et isegi sellises Ida-Euroopa nurgakeses on kuskil piir, kus mõni asi on olulisem, kui see, et keegi saaks oma kuluhüvitist edasi kasseerida. Või olemegi edaspidi ainult selliste uudistega BBC-s, koos Venemaa ja Sloveeniaga. Praegu ei jää muud üle, kui nõustuda endise presidendi ja endiste peaministritega, kes ütlevad, et praeguseks hetkeks on asi juba nii kaugel, et meie julgeolekut ei õõnesta mitte Helmede tegevus, vaid Ratase tegevusetus.

faith

Koduuuu

View this post on Instagram

Bye-bye

A post shared by Rents (@rrrents) on

Uks kinni ja astuma

Oleme õnnelikult ja suuremate üleelamisteta tagasi kodus, esimene negatiivne testitulemuski käes. Mitte et ma sellest testimisest aru saaks väga – tegin testi, sest Cyrus ütles, et ikka peaks, aga ega ma ei mõista, mis seal vahet on, kas ma teen testid ja istun kodus ca kümme päeva, või ei tee ja istun kodus 14 päeva. Töö on meil nagunii mõlemal kodukontorist ja trenni ju ometi otsekohe ei roni nii või teisiti. Aga noh, ega see mul tükki küljest võta. Positiivse poole pealt, kaalul käidud, puhkusega võtsin juurde kõigest ühe (1) kilo. Olen meeldivalt üllatunud, kartsin, et tulen otse dieedile, aga nii võib ju täitsa elada.

Kojureis oli huvitav elamus. Tulime koju Milano kaudu ja pidime seal lennujaama vahetama. Lisaks pidime Itaalias kokku täitma kolm erinevat paberit selle kohta, et me teame, millega riskime, kui haigust levitame, ja mis on meie kohustused positiivse testi korral – kuigi selge see, et transiitreisijad ei hakka seal riigis mingit testi tegema. Kogu aeg lasti kõlaritest teadet selle kohta, et tuleks hoida meetrist vahet. Samas näiteks paberite täitmiseks oli terve hunniku inimeste kohta ühes kohas üks laud (mille ümber kõik koondusid), teises kohas terve lennukitäie jaoks vist … neli? Umbes nii. Et noh, tore, et meil need reeglid olemas on, aga kui sul on üks laud, siis inimesed koonduvad ümber selle ühe laua, mitte ei viska kõnniteele kõhuli, et seal seda täita. Kusjuures üks leht lasti lennukis ära täita, tulime lennukist maha ja pidime otsekohe täitma teise täpselt samasuguse – kas poleks ehk siis ohutum, kui lennufirma oleks lasknud igal inimesel oma istmel lennukis neid kaks tükki täita ja annaks ühe pataka ise edasi? Rääkimata sellest, et meil on pandeemia, aga Ryan Air lammutab siiani grupid laiali ja paneb võõrastega istuma, et jumala eest haigus ainult perekonda ei jääks. Ning sinna kõrvale räägitakse kõva häälega sellest, kuidas me viiruse vastu võitleme ja iga paari tunni tagant kõiki pindu puhastame. Olge te tänatud!

Aga üldises plaanis olen ma jätkuvalt megarahul. Kreeka on mesinädalate veetmiseks ideaalne koht, sest mett on igal pool. Baklava on kõige alus, kuigi üksikuna minu jaoks liiga magus. Aga no näiteks sõime seal pm cannolisid, aga baklavaümbrisega. 😀 Või jäätisetäidisega. Või näiteks juustupalle meega. Eelroaks muidugi, kõik muud road ka otsa. Seda üllatavam mulle on, et ainult üks kilo tuli, sest nagu ma öelnud olen, seekord ei olnud meil üldse nii karm trennireis. Hulga rohkem puhkamist ja ringivahtimist kui tavaliselt. Ju sellest jalutamisest oli ka ikka midagi kasu. Ning see oli väga mõnus puhkus, kuigi (või just selle pärast, et) nii raskel ajal. Ja olgu eraldi öeldud, et me elasime nüüd viis nädalat kahekesi ühetoalises ninapidi koos ja läksime selle aja jooksul ainult ühe korra tülli (ning siis leppisime ka kohe ära), nii et see kõigi eelduste kohaselt oleme me nüüd kõigeks valmis. Hea harjutus järgmiseks karantiiniperioodiks. 😀 Ta tõesti on mees, kellega on hea koos elada.

P.S. Kas tahate näha, kui ilusaks mu ananass on kasvanud? Muidugi tahate! (Kuna juba käidi küsimas, miks aken must on, siis olgu öeldud, et meil otse loomulikult ei kasteta taimi, vaid pihustatakse neile vett, sest ega me mingid taimepiinajad ei ole. Nii et tihtipeale saab aken ka selle käigus märjaks.) Ja kogu see ilu on võimalik tänu sõbrannale, kes nende eest hoolt kandmas käis, nii et tallegi hip-hip-hurraa!

P.P.S. Ma tean, et olen mitmele inimesele igasugu asju lubanud ja ma ei ole teid unustanud. Laske ma istun enne oma isolatsiooni ära, siis vaatame.

faith

Miks on maailm nii ebaõiglane?

View this post on Instagram

Mandariinid said valmis

A post shared by Rents (@rrrents) on

Ma olen jätkuvalt siin külakeses, eks ole, viimaseid päevi, kaugtöö rõõmud. Ja siin on üks rokibaar, kuhu me küll õhtusel ajal läinud pole, sest me oleme vanad inimesed, aga me oleme seal päeval tassi kohvi võtnud. Igatahes, nagu te kõik teate, ükskõik, millises kolkas rokibaar on, seal on ALATI tööl üks äärmiselt stiilselt riides ilus tüdruk, keda kõik mehed tahavad ja kõik naised kadestavad. No vot, mina kadestasin ka.

Nimelt. Tal on selline ideaalse liivakella figuur, eks. Keskmisest suurem tagumik ja samas sale piht. Ja selle tagumiku ümber on teksased. Ja nüüd tuleb siis see kadestamisväärne osa. Need teksased on parajad NII tagumiku ümbert KUI KA pihast! Nagu kuidas on see noor daam nelja tunni kaugusel pealinnast suutnud leida endale sellised püksid ja mina oma tunduvalt väiksema tagumiku ja pealinnaeluga olen ikka pidevalt olukorras, kus püksid, mis on tagumikust parajad, jäävad vööst tiba laiaks?

Vähemalt mandariinid said valmis ja need on megahead.

Ameeriklastest on kahju. Ükskõik, kes võidab, on vastuolud nii suured ja olukord nii tasavägine, et meil on igatahes miljonid inimesed, kes vihkavad üksteist ja jäävadki vihkama. Ükskõik, kes võidab (hetkel tundub muidugi, et Biden, aga see selleks), see vihkamine ja soovimatus teist osapoolt kuulata jääb ju ikka. Ma väga loodan, et me õpime siin teiste vigadest ja suudame aru saada, miks nii paljud inimesed hetkel EKREt pooldavad. Mina ise ei ole siin sugugi parim näide, sest minu esmane emotsioon on ikka “sest värdjaid on palju”, aga no isegi mina saan aru, et selle emotsiooni pealt mingit teineteisemõistmist ei tekita.

P.S. Sarjast “süstemaatilist rassismi pole olemas”. USAs on parajasti valged RELVASTATUD mehed häältelugemispunktide ukse taga kolli tegemas, sest suur kole kloun arvas, et see oleks hea mõte. Politsei ei tee midagi, sest hakka siis korralikke inimesi kiusama. Mis te arvate, kas olukord oleks sama, kui relvastatud mustanahalised seal lõugaksid?

anna kannatust

Peaaegu ei olekski ise nime valida saanud

View this post on Instagram

The rainiest day yet

A post shared by Rents (@rrrents) on

Rääkisin küll suure suuga, kuidas hakkan kohe viit igreki ja tseega nime otsima (ja vähemalt üks inimene võttis seda vist ka tõe pähe, sest no ilmselgelt ma räägin hästi tõsiselt kogu aeg), aga näed, inimene plaanib, Jumal juhib. Käisin mina nimelt kohvikus vetsus. Ma seal toimunul seekord pikalt ei peatu, aga igatahes pesen mina käed korralikult puhtaks, lähen tagasi laua juurde ja … Cyrus istub seal rahulikult. Lapsega. Küsin, et kust see nüüd tuli. Cyrus kehitab õlgu. Küsin tüdruku käest, kuidas läheb, ta kehitab ka naeratades õlgu.

Selles mõttes, et ega ma ei kurda, megailus tüdruk oli, ca viieaastane, ilusate suurte silmade ja tumedate juustega, võtaks omale küll, aga ma tean, et isegi välismaalt kutsikat ostes on vaja kuuajase vahega kaks vaktsineerimist teha ja kiip panna. Lapsega oleks ilmselt natuke keerulisem, seda enam, et eesti keelega tundus ta hädas olevat. Aga muidu tundus ta meie perre väga hästi sobivat, istusid ja vaatasid Cyrusega naerdes autoõnnetust (ei, keegi ei saanud viga, lihtsalt kreeklased karjusid, nagu ikka, mis on üsna meelelahutuslik). Kahjuks või õnneks ilmus siiski ühel hetkel ta isa välja (või vähemalt üks mees, kelle suhtes ta samuti sõbralikku poolehoidu üles näitas) ja võttis ta endaga kaasa. Näed sa siis, mõtlesin juba, et olen pääsenud kogu sellest mähkmevahetuse vaevast, aga ei vedanud.

View this post on Instagram

Just 5 more minutes

A post shared by Rents (@rrrents) on

Muidu on vaikne ja rahulik, pole nagu midagi öelda teile. Ahjaa, taas kord on mu blogi äärmiselt kasulikuks osutunud. Küsisin siit juba mitme kuu eest soovitusi Tartu kinnisvaramaaklerite kohta ning kes iganes mulle Kristin Kursi soovitas, olen otsatult tänulik. Mul oli temaga ülimeeldiv kogemus, sest ma ei saanud ju ise kogu aeg ninapidi juures olla, aga ta tõesti tegi oma tööd südamega, märkas asju, mida ma ise poleks osanud märgatagi, esitas lisaküsimusi, andis head nõu jne. Ja nii omavahel öeldes, ma arvan, et potentsiaalsete klientidega suhtlemiseks oli ta ka tunduvalt sobivam inimene, kui mina ise oleksin. Nii et ma olen nüüd taas vähemalt mõneks ajaks väga rõõmus mittekinnisvaraomanik. Mis edasi saab, ei tea, sest me ei ole veel sada protsenti kokkuleppele saanud, mis edaspidi see kõige toredam variant oleks ja kus me täpselt elada tahaksime, aga eks nüüd hakkame silmi lahti hoidma.

Uudiseid ei taha ma üldse lugeda. Prantsusmaal toimuv on kohutav (Eestis nägin ainult ühe sündmuse kajastamist, tegelikult on seal septembri lõpust tänaseni NELI erinevat rünnakut toimunud, sh siis kaks pea maha raiumist). See, kuidas islamiriigid sellele reageerivad, on ERITI kohutav. USAs arreteeriti pedofiiliaaktivist. Ma isegi ei teadnud, et sellised inimesed olemas on, nagu oy vey. Poliitilistest uudistest olen ma täiesti küllastunud, kuigi sel nädalal tuleb nüüd presidendivalimisi uksest ja aknast, sest mis iganes me alguses teada saame, posti teel tiksub ju neid vähemalt kolm päeva veel. Nii et ma üritan vist poole silmaga vahepeal piiluda ja muidu uudistesaite mitte avada. Eks te ütlete mulle ühel hetkel, kes neist vanameestest presidendiks sai. 😀

Sai vist kõik südamelt ära? Ilusat algavat nädalat siis kõigile!