Oleme õnnelikult ja suuremate üleelamisteta tagasi kodus, esimene negatiivne testitulemuski käes. Mitte et ma sellest testimisest aru saaks väga – tegin testi, sest Sirru ütles, et ikka peaks, aga ega ma ei mõista, mis seal vahet on, kas ma teen testid ja istun kodus ca kümme päeva, või ei tee ja istun kodus 14 päeva. Töö on meil nagunii mõlemal kodukontorist ja trenni ju ometi otsekohe ei roni nii või teisiti. Aga noh, ega see mul tükki küljest võta. Positiivse poole pealt, kaalul käidud, puhkusega võtsin juurde kõigest ühe (1) kilo. Olen meeldivalt üllatunud, kartsin, et tulen otse dieedile, aga nii võib ju täitsa elada.
Kojureis oli huvitav elamus. Tulime koju Milano kaudu ja pidime seal lennujaama vahetama. Lisaks pidime Itaalias kokku täitma kolm erinevat paberit selle kohta, et me teame, millega riskime, kui haigust levitame, ja mis on meie kohustused positiivse testi korral – kuigi selge see, et transiitreisijad ei hakka seal riigis mingit testi tegema. Kogu aeg lasti kõlaritest teadet selle kohta, et tuleks hoida meetrist vahet. Samas näiteks paberite täitmiseks oli terve hunniku inimeste kohta ühes kohas üks laud (mille ümber kõik koondusid), teises kohas terve lennukitäie jaoks vist … neli? Umbes nii. Et noh, tore, et meil need reeglid olemas on, aga kui sul on üks laud, siis inimesed koonduvad ümber selle ühe laua, mitte ei viska kõnniteele kõhuli, et seal seda täita. Kusjuures üks leht lasti lennukis ära täita, tulime lennukist maha ja pidime otsekohe täitma teise täpselt samasuguse – kas poleks ehk siis ohutum, kui lennufirma oleks lasknud igal inimesel oma istmel lennukis neid kaks tükki täita ja annaks ühe pataka ise edasi? Rääkimata sellest, et meil on pandeemia, aga Ryan Air lammutab siiani grupid laiali ja paneb võõrastega istuma, et jumala eest haigus ainult perekonda ei jääks. Ning sinna kõrvale räägitakse kõva häälega sellest, kuidas me viiruse vastu võitleme ja iga paari tunni tagant kõiki pindu puhastame. Olge te tänatud!
Aga üldises plaanis olen ma jätkuvalt megarahul. Kreeka on mesinädalate veetmiseks ideaalne koht, sest mett on igal pool. Baklava on kõige alus, kuigi üksikuna minu jaoks liiga magus. Aga no näiteks sõime seal pm cannolisid, aga baklavaümbrisega. 😀 Või jäätisetäidisega. Või näiteks juustupalle meega. Eelroaks muidugi, kõik muud road ka otsa. Seda üllatavam mulle on, et ainult üks kilo tuli, sest nagu ma öelnud olen, seekord ei olnud meil üldse nii karm trennireis. Hulga rohkem puhkamist ja ringivahtimist kui tavaliselt. Ju sellest jalutamisest oli ka ikka midagi kasu. Ning see oli väga mõnus puhkus, kuigi (või just selle pärast, et) nii raskel ajal. Ja olgu eraldi öeldud, et me elasime nüüd viis nädalat kahekesi ühetoalises ninapidi koos ja läksime selle aja jooksul ainult ühe korra tülli (ning siis leppisime ka kohe ära), nii et see kõigi eelduste kohaselt oleme me nüüd kõigeks valmis. Hea harjutus järgmiseks karantiiniperioodiks. 😀 Ta tõesti on mees, kellega on hea koos elada.
P.S. Kas tahate näha, kui ilusaks mu ananass on kasvanud? Muidugi tahate! (Kuna juba käidi küsimas, miks aken must on, siis olgu öeldud, et meil otse loomulikult ei kasteta taimi, vaid pihustatakse neile vett, sest ega me mingid taimepiinajad ei ole. Nii et tihtipeale saab aken ka selle käigus märjaks.) Ja kogu see ilu on võimalik tänu sõbrannale, kes nende eest hoolt kandmas käis, nii et tallegi hip-hip-hurraa!
P.P.S. Ma tean, et olen mitmele inimesele igasugu asju lubanud ja ma ei ole teid unustanud. Laske ma istun enne oma isolatsiooni ära, siis vaatame.
Pärdikute päevaraamat 
Mesinädalate pihta sobib hästi isand Heinleini tähelepanek, et noor terve inimene ei pea mingit ekstra trenni tegema, vaid kogu vajalik füüsiline koormus tuleks seksist kätte saada.
Selgitaks, miks kaal normis püsis. 😀