Eile oli kuu viimane päev, mis teatavasti tähendab, et tuleb Sport-ID raha laiaks lüüa. Jajah, Stebby on see tegelikult nüüd, aga Statoil on mul ikka vahel Statoil, ma olen vana inimene, ei jää külge need uued asjad nii kiiresti. Tavaliselt lahendan ma selle mure nii, et kannan kogu ülejäänud spordikompensatsiooni Ronminni (need kuus kuud kehtivad väärtuskaardid, noh), aga ma olin eile nii solvunud, et mõtlesin, et SENTIGI ei anna ma neile enam, kui nad oma ärihuvid nii avalikult Eesti ronimisest ettepoole panevad. Ja meie spordikompensatsioon on õnneks väga korralik, selle koha pealt ei saa üldse kurta. Minu isikliku rahakoti õnneks oli mul tšekk ka ühelt teiselt seinalt, kus ma käin, nii et pool kompensatsioonist sain sealt kaetud, ning lisaks saan kohe varsti nüüd proovida üht uut massööri. See kulub ära küll, polegi ammu käinud jälle.
No ja täna siis selgus, et Ronmin selles ühes isikus võtab patendiametist avalduse tagasi ja isegi bännist loobus, nii et hakka või arvama, et soomlased on toredamad inimesed kui eestlased. Õige eestlane oleks 20 aastat viha pidanud. Ma siiani ei räägi ühe naisega, kelle peale ma rohkem kui 10 aasta eest solvusin, sest tema mees läks minu tollase mehega tülli ja siis see naine ei tahtnud minuga lõunale minna, kuigi mina polnud kogu tolle tüliga kuidagi seotud. Isegi tere ei ütle, noogutan ainult kala näoga, kui linnas nägema satun. Ta naeratas viimati. Kes ta on omast arust, et mulle naeratama tuleb??? (Kusjuures ta on selle mehega siiani koos, kasvatavad jõnglasi ja puha, nii et õige valiku tegi vist mehe poole hoidmisega.) Aga mul on VÄGA hea meel, et teised inimesed paremad on ning ronijad saavad lihtsalt kõik koos edasi ronijad olla, ilma et keegi peaks pooli valima.
Vabandust, ma läksin närvi ära. Keelepostitus pidi see ju olema. Ma nimelt olen täiesti kogemata prantsuse keelt õppinud. See mäng, mille ma varsti maha jätan*, eks ole. Seal on grupichat. Meeskonna (alliantsi!) grupichat, kus teoreetiliselt on ühine keel inglise keel, aga kuna seal on ka sisseehitatud automaattõlke võimalus, siis paljud väsinuna või keelekaaslastega rääkides kasutavad oma keelt. Nii et olen saanud end erilise erudiidina tunda, sest üldiselt käib sealt lisaks inglise keelele läbi veel hispaania, itaalia, prantsuse ja vene keel ning neist kõigist saan ma sel lihtsakoelisel tasemel ka tõlkenupule vajutamata aru. Aga sellest hoolimata olen õppinud mõned väljendid, mida ma kas varem ei teadnud või pole selles kontekstis näinud.
No näiteks sõna péripétie — ma teadsin, et see on olemas ja tähendab põhimõtteliselt seiklust või ootamatut süžeepööret (pea alati paremuse poole), aga ma pole mitte iial näinud, et seda kasutataks väljaspool kirjandusanalüüsi. Tavaliselt öeldakse lihtsalt aventure, mis seal peenutseda. Aga noor daam Quebeckist kasutas seda ühe natuke rahutu inimese iseloomustamiseks, öeldes, et temaga kaasnevad alati péripéties. No ja selle noormehe süžeepöörded nüüd paremuse poole küll ei ole, ta on selline muredest vaevatud teismeline. Nii et ma siin nüüd mõtlen, kas see on selline ühe inimese imelik keel või mingi suurem asi.
Teine väljend, mis oli minu jaoks täiesti uus, on être chaud pour qqch, mis tähendab põhimõtteliselt lihtsalt, et on tuju midagi teha. Mis on selles mõttes huvitav, et inglise keele sarnane having hots for smth kannab eneses ju tunduvalt suuremal määral entusiasmi. No ja selles mõttes ka, et kõnekeeles on chaud tavaliselt pigem karm või raske, sõltuvalt kontekstist. Kodutööst rääkides tähendab c’est chaud, et see on keeruline, autoõnnetusest rääkides, et ikka karm värk. No meie Lihula sündmuste kohta ütleksid nad raudselt, et c’est chaud, aga nüüd oskame ka öelda, et Mikk était chaud pour une petite tuerie. Ärge öelge, et te siit blogist iial midagi eluks vajalikku ei saa!
Jagasin seda kõike ka prantsuse keelt õppiva sõbrannaga. Ta õpetas mulle selle peale vastu venekeelse väljendi njuhat klei, mis minu jaoks oli tõesti TÄIESTI uus. Kumbagi sõna ei teadnud varem. Nii et huvi pärast ei ütlegi siin, mis see tähendab, vaid küsin oma lugejate käest, et kallid sõbrad, kas teie saate sellest väljendist guugeldamata aru? Minu sisetunne ütleb, et kui Kaur ei tea, siis Tom teab igatahes, aga no testime. 😀
* Oktoobris vajasin midagi, mis tähelepanu endale võtaks, aga mõtlemist ei eeldaks, aga nüüd tunnen, et ei ole vaja teist enam, nagu kark jalus. Tahaks juba päris asjadega tegeleda.
P.S. Kui te pole veel lugenud, siis “Välisministeerium pisaraid ei usu” on megahea artiklisari. Minu lemmik oli see, annab väikese ülevaate praegustest oludest.
P.P.S. Kuna me juba keeleteemadel räägime, siis ma ei saa ütlemata jätta, et minu meelest on ülinaljakas, et uue ronimishalli nimeks saab KIVI, kuigi kaks asutajaliiget kolmest mitte ainult ei eelista plastikut, vaid väldivad igal võimalusel väljas ronimist. 😀
Pärdikute päevaraamat 
“Ni huja” – mitte m.nnigi, töörahva igapäevases sõnavaras rahvusest olenemata
“Klei” – liim
😮
Igast suusatajate, ujujate ja (eriti jalg)pallimängijate seltskondade konfliktidest kuuleb põmst iga päev, ma imestaksin, kui sportronijad yksmeelne pere oleks. Teid ometi on ju riigi peale rohkem kui 25?
Anteeksi, tüli oli hetkel siiski boulderdajatel, mitte sportronijatel! Pidagem järge!
Palun vabandust. Kasutasin yhe ala inimeste kohta teiste nime täiesti järelemõtlemata puhtast isiklikust harimatusest, kuigi olen Sinu kirjutisi huviga lugenud mitu aastat. Ytlen siis uuesti – ronijaid on Eestis nii vähe (meediapildi järgi otsustades ainult 2 – Alar Sikk, kes käis Himaalajas, ja yks eakam alpinistihärra, kes hiljuti koroonaviiruse tagajärjel suri) et loodetavasti seltskonnad omavahel tylli ei lähe/jää.
Issand jumal, ma lugesin venekeelset fraasi ju täiesti valesti. Loomulikult on see “liimi nuusutama” st “sygavate lollustega tegelema” sest liiminuusutaja = põhjakihi põhjakiht, umbes nii. Kui mina noor olin, siis ei jaksanud lapsed narksi osta ja täiskasvanud jõid alko alati viimse tilgani ära, aga liim ja lahustid olid isegi ääremaade lastel ikka käepärast.
Otsetõlkes liimi nuusutama. Eesti keeles on ka see väljend olemas, aga kas vene keeles on sama tähendusevarjund, ei oska öelda.
mulle lõi kah peas selle otsetõlke ette (kui ma veel koolilaps olin, siis oli see kuulu järgi päris levinud teadvuse muutmise moodus, kuigi ma olen kohtunud ainult ühe inimesega, kes möönab, et on seda ise teinud), kas tal on veel mingeid tähendusi?
KIVI mõte on muidugi see, et saaks öelda, et “oleme kivis”.
Ma nii naersin selle Lihula tulistamise kohta käiva prantsuskeelse väljendi üle, nüüd tunnen ennast halva inimesena 😀
Aga Quebeci ja üldse Kanada prantsuse keele kohta ütlen niipalju, et neil ongi täitsa omad ja arhailised väljendid, mida kasutavad. Nt paljud sõnad, mida muudes prantsuskeelsetes riikides kasutataksegi ehk ainult ilukirjanduses või ametlikus kirjakeeles on neil täitsa tavaline kõnekeel. Ja üldse on neil täitsa palju omi sõnu, mu meelest neist kohati jube raske aru saada, aktsentidest rääkimata.
see vana asi, et perifeerias säilivad mingid kultuurivormid kauem kui kultuuri tsentris. Ladina-Ameerikas pidi kah olema tantsuvorme, millest saab 16.-17. sajandi Hispaania tantsude rekonstrueerimisel abi. Ja Eestis on laulupidu.
Oh, ma mäletan, et ma olin kunagi Prantsusmaal vist isegi prantsuse keele tunnis, ja seal üks tüüp rääkis mu arust eriti jõhkra inglise aktsendiga prantsuse keelt, no umbes, et hakkad ütlema ingliskeelset sõna ‘conversation’, aga kuskil -tioni juures tuleb meelde, et aa, prantsuse keel, ja siis ainult see -tion kõlab prantsuse moodi. Ja siis tuli välja, et tegu oli quebec-lasega ja et ta rääkis prantsuse keelt vist emakeelena. (mida ta mingis B1 taseme prantsuse keele tunnis tegi, jääb samas müstikaks, võib-olla tahtis lihtsalt seltskonda ja lihtsaid ainepunkte)
äkki tahtis prantsuseprantsuse keelt korralikult selgeks saada?
Ma olin kunagi Ungaris välismaalasena ühes grupis ukrainaungarlastega, kes tahtsid korrektset õigekeelt õppida.
Meil oli gümnaasiumis ainult üks inimene, kes kukkuski vene keele läbi ja selle pärast langes koolist välja. Venelane, emakeel vene keel. Aga kirjutada ei osanud.
See on nii kurb lihtsalt, sinu kirjeldus kõlab umbes nagu minu prantsuse keel. 😀 Sisetunne ütleb, et kui päriselt olen keelekeskkonnas, siis ca nädalaga läheb normaalsemaks, aga kui vahel harva räägin, siis just nii puine ongi.
No sellest saan minagi aru kuigi viimasel ajal kahtlustan seniilsust.
“Liimi nuusutama” peaks venekeelses slängis olema “eriti halb harjumus”.
Tont teab… Ma eksin vabalt ja rõõmsalt.
Vat seda poleks ma küll arvanud, et TEILT esimesena õige vastus tuleb. 😀 Pidasin Teid ikka ontlikuks daamiks.
Isver, ma’i pannud tähelegi, et ma rase olen või mis see muu põhjus mu mitmuses kõnetamiseks ikka on?
Mu vene keel on võrdlemisi värvikas ja aina kirevamaks läheb.
Khm…Narva-komandeeringute tagajärg.
No et korralik täiskasvanud inimene ja …
Loogiline, jah. Liiminuusutaja tähendas meil minuteada allakäinud (noort) inimest, kes teadvuse seisundite muutmiseks kasutas odavaid ja kahjulikke vahendeid. Vanemate inimeste kohta öeldi “odekolonnijoojad”. Eks ta üks väga halb harjumus ole, nii et loogiline.
Otsetõlget muidugi tean, aga nii palju kui mäletan siis minu ajal kõnekeeles ei kasutatud. Lambist oleksin pakkunud: “tõmba uttu” või “unusta ära”.
Aga jagan sulle linki, mis tütar saatis. Ma ainult ei saa aru miks kiviga mängida kui mägesid jalaga segada🙄
Mida keegi mõtleb, kui sõna KIVI loeb 😀 aga liim ja nuusutamine on eraldivõetult täiesti süütud sõnad ning liimi nuusutati juba minu kooli ajal, ma pole ise proovinud, mulle keemia lõhn ei meeldi.
See nüüd väga ei lähe teemasse aga ma nägin unes, et sa sünnitasid poja. Esiteks olid sa seda blogis täiesti varjanud, kuni laps käes ja teiseks olid sa pojale pannud täpselt selle nime, mida ma ise mõtlen kunagi tulevikus (äkki) oma pojale panna. Ja kui ma tulin pahast kommentaari kirjutama, et sa nime varastasid, ärkasin täpselt üles 😀
Krt, mul oleks nüüd hädasti vaja teada, mis see nimi on.
No eks ma võin siis uudishimu leevendada. Algul olid kirjutanud, et saab nimeks Ulo ja siis paar lõiku hiljem, et Ülo. Ja ma olingi nii pahane, et mis mõttes! See nii vanaaegne nimi, ma paneks oma vanaisa järgi, aga kuidas sa üldse selle julgesid valida 😀
😀 Selle nimega võid ilmselt üsna muretu olla. Kuigi Cyrusele meeldivad Eestipärased nimed küll, küsis, kas võime lapsele soost olenemata Ints nimeks panna. Sest no Kivirähk jne.
Njuhat klei on pigem allakäinud narkomaan või laps toksikomaan, aga laste emade keeles ongi see paha harjumus, kui on vaja lastele midagi seletada, ::))