anna kannatust

Aasta tuleb ikka pauguga lõpetada

Miks ma alati beeta ära unustan kohe, kui kaamera käima pannakse? Keegi ei tea …

Inimesed ilmselgelt tahtsid trennist veel viimast võtta, nii et eile oli selline tore päev, kus kaks erinevat inimest ronihallis käe kipsi said. Ei, see ei ole tavaline sündmus, ei saa isegi öelda, et iga kuu seda juhtuks vms. Nii et kui keegi teab, kas Saturn on metrograadis või kelle käest küsida, oleks abiks. Üks neist neiudest ei saanud kusjuures vahepeal kaks kuud ronida, sest tal oli jalg kipsis, nii et kui mul on 2020 siiski ka üsna meeldivaid kilde sisaldanud, siis mõne jaoks on see ikka puhas häda ja viletsus olnud.

Aga tundub, et seekord keegi nagunii ei usu valitsuse valesid. Ma isegi ei saa aru, miks on vaja valetada, et sport (või miski muu) läheb kolmeks nädalaks lukku, kui me kõik teame, et kolme nädala pärast kratsib Ratas kukalt ja ütleb, et jah, üllataval kombel pole numbrid paranenud, jääb nii edasi. Isegi need, kes kevadel olid piisavalt lollid, et seda iba uskuda, mäletavad ju, mis sai? Miks ei võiks kohe ausalt öelda, et “alustuseks kolmeks nädalaks ja siis hindame olukorda uuesti”? Ja kui meile vaktsiini kümne tuhande doosi kaupa tilgutatakse, siis läheb veel tükk aega, enne kui olukord päriselt muutub, sest mida selle “sulgemisega” saavutatakse siin?

Kui üldse midagi, siis koroonanumbrite ühtlasem jagunemine maakondade kaupa. Need ronijad, kes juba varem nädalavahetusel näiteks Hiiumaale ronima läksid, sest kambas ikka toredam, teevad seda edasi, nüüd lihtsalt tihedamini. Perekoolis rasedad arutavad, kus on kõige paremad Harjumaast pisut välja jäävad ujulad. Need tuttavad, kes muidu suure kambaga spaas plaanisid aastavahetust veenda, pidid nüüd … kaugema spaa otsima. 😀 Kas keegi on sellise asjade käigu üle üllatunud? Mina küll ei ole, ma arvan, et ega Jüri Ratas ka tegelikult ei ole.

Milleks see tsirkus siis? Eriti olukorras, kus vähe sellest, et kaubanduskeskusi ei sulgeta, seal isegi ei ole mitte mingit järelevalvet hetkel (teoreetilisel tasandil) kehtivate reeglite üle. Mina olen igati nõus sellega, et pannakse mõneks ajaks sport kinni, kui see tõesti vajalik on, aga äkki rakendaks siis selleks ajaks muid meetmeid ka? Neid meetmeid, millest me kõik loeme, aga mida tegelikult ei rakendata? No näiteks paneks turvatöötajad päriselt valvama seda, et poodidesse ei pääseks korraga rohkem inimesi kui on ette nähtud? Olen vist juba öelnud, et Cyrus tahab vahepeal Ülemistes käia, sest ta oma ketoga (mis nüüd õnneks lõppes, taevale tänu) sai sealt väidetavalt paremat salatikraami kui mujalt. Nii et vahel käime vaatamas, kuidas seal olukord on, aga oleme lihtsalt minema sõitnud, sest ei taha tungelda – ja selle tunglemise põhjal otsustades oleme meie enamvähem ainsad, kes vaiksema poe otsivad, teistele tundub küünarnukitunne meeldivat. Ja siis tundub mulle küll alatu, et mina loobun trennist, kus ma olen ruumis konkreetselt kahekesi inimesega, kellega ma nagunii koos elan – ja sina, kuradima pervo, ei saa loobuda enda piimaleti ääres teiste inimeste vastu hõõrumisest. Sulle ei tulnud üllatusena ju see, et päev enne jõule on palju rahvast poes, ega sa esimest päeva ei ole siin ilmas.

Ja ma nagu otseselt ei vihasta, sest see on sama hea, kui vihastada selle peale, et Eesti kliimas sügisel vihma sajab. Inimesed ei käitu mõistlikult, kui neid kuulekaks ei peksta/sunnita, see on lihtsalt fakt. Ma lihtsalt ei saa aru, miks siia juurde mingit mulli ajada selle kohta, kuidas me kõik ikkagi koos pingutame jne? Minu raha on küll hetkel selle peal, et näiteks jaanuaris Tartu ronimiskeskuse avamist ei tule, sest selleks hetkeks on sport kogu Eestis suletud. Aga noh, ma suutsin nagunii selles videos taustal paistva roosa rajaga oma randmele natuke liiga teha, mulle on see ainult hea, kui ma vähemalt sellesse konkreetsesse halli paar nädalat ei saa. Seda enam, et mul on mitu uut raamatut, mida lugeda.

Oleks teadnud, et kinke saab, oleks rohkem sõpru hankinud

P.S. Ma räägin teile raamatutega seoses saladuse. Ärge edasi rääkige, muidu mind hakatakse lolliks pidama. Üks asi, mida absoluutselt kõik tunduvad oskavat, aga mina ei oska, on … audioraamatute kuulamine. Selles mõttes, et jah, ma kuulan vahel prantsuskeelseid raamatuid nii üldhariduslikel eesmärkidel, aga kui ma tahan raamatut päriselt NAUTIDA ka, pean ma seda LUGEMA. Ja ma ei saa aru inimestest, kes ütlevad, et “ah, ma süüa tehes kuulan samal ajal raamatuid”. Nagu … KUIDAS? Ma olen proovinud seda ja isegi kui see raamat mind väga huvitab (ja ükskõik, kas see on eesti- või võõrkeelne), hiljemalt kolmandas peatükis ma ei mäleta enam, mis esimeses sai. Ülikoolis ka tegin ma ikkagi konspekte, isegi kui slaidid olid üleval – kirjutasin slaididele lisainfot juurde, sõnastasin ümber vms. Sest muidu mulle EI JÄÄ meelde, mu aju töötab visuaalselt, ma pean neid sõnu NÄGEMA (ja ideaalis pean korralikult meeldejätmiseks nähtud teksti ka ise läbi kirjutama). Nii et see, kui keegi ütleb mulle, et “oi, mulle nii meeldib autot juhtides audioraamatuid kuulata,” kõlab mulle alati nagu extremely weird flex, mille ainus eesmärk on mulle mu puuet nina alla hõõruda. 😀 Jah, ma tglt tean, et maailm ei keerle ümber minu. Tean, aga ei teadvusta.