anna kannatust · haridusrikubmatsi

Resident Alien

Eile oli esimene päev, mil ma ei ärganud peavaluga. Päevad ei ole vennad, nii et täna valutan ikka, aga hullemate päevadega ei anna võrreldagi, nii et see on ikka päris äss. Tähistasin seda eile loomulikult sellega, et esmalt käisin parimate sõpradega söömas ja seejärel läksime kinno. Tõsijutt! Okei, ehk selliste väikeste mööndustega, et parim sõber oli mu abikaasa, sõime elutoas ja vaatasime samal ajal telekat. Aga põhimõtteliselt oli kõik tõsi, isegi juustupalle oli.

Ühtlasi kasutasin juhust, et tappa Cyruse huvi eesti keele õppimise vastu. Mõelge nüüd ise. Kui ma ütlen “laena mask“, siis ma soovitan TEMAL minna ja see kelleltki teiselt laenata. Aga kui ma ütlen “laena maski“, siis MINA tahan seda TEMALT laenata 😀 Veel enam, kui ma ütlen “anna mulle mask”, siis see on lihtsalt palve. Kui ma ütlen, et “anna mulle maski”, siis siin on ka varjatud lubadus, et sa saad selle tagasi ja ma küsin seda ainult piiratud ajaks. Kust peab üks vaene keeleõppija neist imepisikestest täheerinevustest aru saama?

Päris nunnu tulnukake ju, kas pole?

Aga viimaste päevade sari on Resident Alien. Väga lihtne lugu, tulnukas ei pääse Maalt minema, sest ta laev on katki, nii et ta peab end mõneks ajaks inimeseks maskeerima. VÄGA absurdne huumor ja kohati üsna tume, aga endalegi üllatuseks avastasin, et naersin vahepeal kõva häälega, mis sellest, et sari on cheesy. Ma ei saa isegi aru, kas asi on selles, et Alan Tudyk oli Firefly’s mu lemmiknäitleja ja mul on lihtsalt nii hea meel teda uuesti näha, või on koroona mu aju nii ära söönud, et see lihtsalt ongi mu huumorimeele praegune tase.

P.S. Päeva võit on see, et mul on nii palju parem, et ma juba võimlen natuke, sest ei jaksa enam niisama diivanil istuda. Kui inimene jaksab juba lõuatõmbeid teha, kaugel see paraneminegi enam on. Üldse on tunne, et füüsiline pool paraneb päris kenasti, vaimne pool on pigem see, mis ei taha järele jõuda — keskendumisvõime on jätkuvalt nii nullis, et näiteks raamatut lugeda on pea võimatu. Blogipostituste kirjutamine võtab ka kaks päeva, nii et selles mõttes liigume aeglaselt, aga liigume. Tark ei torma jne.

13 kommentaari “Resident Alien

    1. Ma ei teinud mingit HIITi siin, vaid rahulikku joogat ja mõned lõuatõmbed. Ja selle koha pealt usun ma küll, et keha näitab ise ära, kus piir on, mina ei ajanud end täna hingeldamagi.

  1. Tasapisi paranemine ma näen. Peaasi, et ikka füüsiline pool ehk siis ronimine paika loksub, küll selle vaimsega kannatab oodata 😛 Ongi neid targutajaid liiga palju siin maailmas nagu omal nahal kogetud 😀

  2. Ma usun, et pärsia keeles on neid nüansse rohkem kui meie barbaarses dialektis. Ja kas sa taarofi kontseptsiooniga oled tuttav? See olevat jube segane ja ka kohapeal elavad läänlased lähevad sellega tihti alt. Samas on see ühiskonnas pidevas kasutuses.

    1. See meenutab natuke “Pimeduse pahema käe” shifgrethorit.

      Vt ka prantsuse kirjakultuuri hüvastijätuvormelite… labürinti? arhitektuuri? või kuidas seda peaks nimetamagi. Gooti katedraal.
      Näiteid:
      https://forum.wordreference.com/threads/veuillez-croire-monsieur-%C3%A0-lexpression-de-nos-sentiments-distingu%C3%A9s.1092483/
      või
      https://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2guides/guides/clefsfp/index-fra.html?lang=fra&lettr=indx_catlog_f&page=9sItSGqits4A.html
      või https://www.modele-lettre.com/formules-politesse-77p.html
      või eriti hea redditi foorum teemal “kuidas ametiasutusega suheldes sapise viisakusega oma kannatamatust väljendada”:

      Tsitaat: “Il a dit “Cordialement”, j’ai compris “va te faire foutre”. Cordialement est absolument la pire signature possible. Et en abrégé, l’envoyeur ne fait même plus semblant d’être poli.” või see, mis keegi seal kirjutas ilma sihitiseta “veuillez agréer” kohta. Või see, mida seal kirjutatakse “Considérations’i” kohta.

      See foorum on üldse kuld, seal on mh ka link Cyrano de Bérgeraci (päris, mitte Rostandi tegelase) kirjade kogule.

      1. See shifgrethor – kui ma õigesti mäletan – meenutas paljudes ühiskondades olevat au kontseptsiooni.

        Taarof on aga muuseas igapäevane suhtlusviis, kus mõeldakse kogu aeg vastupidist. Taksojuht keeldub rahast, ja teeb seda kolm korda järjest, täpselt teades, et sa pakud neljanda korra veel. Kui sa siis ei paku ja ta ei saagi töö eest tasu, siis läheb süsteem (korraks) katki ja sa jätad ülima mölaka mulje. Või kui lähed külla ja sulle meeldib sealne serviis, siis on võõrustajalt normaalne seletada, kuidas see talle endale üldse ei istu ja on üle ja et sa teeks talle tugeva teene, kui selle kokku pakiks ja endale võtaks.

        Ma ei tea ega ole lugenud, kuidas see lähisuhetes välja näeb 🙂 Kas ettepanekust taha panna peab ka kolm korda keelduma ja mis siis saab, kui ei keeldu või kui neljandat korda ei pane? Pole aimugi.

      1. Pärsia keel on tegelikult hästi lihtne ja loogiline keel, kui araabia kirja lugemine selgeks saab. Ma kusagilt mäletan, et ta ongi vist kunagi ammu impeeriumi valitsemiseks loodud kunstlik keel, kohalike keelte baasil muidugi, aga kirjakeelena kunstlik ja sellest tulenevalt hästi reeglipärane. Vähemalt ametlik ja formaalne kirjakeel, suuliselt teevad nad muidugi igasuguseid imelikke asju. Nii et õpi muidugi. Ja kui leiad internetist hea koha, kus seda õppida saab, anna mullegi teada.

        1. Jah, suht esperanto tõesti. Ja kui oled mitmeid indogermaani keeli õppinud, tuleb palju tuttavat ette, kord vene, kord saksa või inglise, kord mõnest romaani keelest. Ma võtsin pärsia keelt kunagi Hispaanias ja hispaania keeles ja see mõjus jube hästi ka mu hispaania keelele, sest verbisüsteem on on pärsia keeles väga sarnane ja ma sattusin just selle semestri peale, kus see põhjalikult läbi nämmutati.

        2. a muide, ungari keel on midagi sarnast – kui ma õppima hakkasin, ei jõudnud ära imestada, et neil erandeid õieti polegi, pane vorme kokku nagu legosid ja tulebki õigesti välja (sellised väikesed vaheldused nagu meie “suhkur-suhkrut” on nende kontekstis juba rämedad erandid).

          Kusjuures kui nad paikseks jäid ja kuningas tahtis haralistest hõimudest riiki kokku kududa, et oleks lihtsam valitseda, siis segas ta hõimud territooriumil peal ära ja selle tulemusel segunesid ka nende keelevariandid, nii et ma üldse ei imestaks, kui see keel niiviisi lihtsaks muutuski (ja uuesti keeruliseks pole jõudnud nii lühikese ajaga minna, mis see 1100+ aastat keele arengus ikka (“hoia mu õlut,” ütlevad siinkohal keldid)), mispuhul see on lihtsus samamoodi riikliku konsolideerimise tagajärg nagu Iraanis.

  3. ungarlased hooplevad jälle sellega, et neil on sihilistel verbidel kaks eraldi pööramisvõimalust (kaks täiskomplekti pöördelõppe), olenevalt sellest, kas sihitis on umbmäärane või määratud. Paradoksaalselt loetakse nt “seda/teda” nii kõvasti ära määratuks (sest kui sa juba ütled “see” või “tema”, siis ilmselt on juba teada, kellest/millest on jutt), et selle asesõna võib üldse ära jätta – kui on määratud sihitise juurde kuuluv pöördelõpp ja sihitist ei ole, siis tead, et ahah, sihitiseks mõeldakse “seda” või “teda”.

    Miskipärast ei taipa nad sama palju hoobelda selle üle, kuidas neil puudub selline sõna nagu “tere”, vaid tervitus oleneb tutvus- ja viisakusastmest, mõnikord ka soost või vanusevahest.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.