prantsuse muusika

Grand Corps Malade

Võiks täna ilmselgelt ka minu kohta käia see pealkiri, sest napilt jäi puudu, et ma tõesti seda postitust vanglast kirjutaksin teile. Käisin nimelt kiiruga Maximas lõunat ostmas, ühe silmaga jälgisin Slacki (sest tööpäev) ja teisega pakkisin asju ning kolmas silm ilmselgelt ei püüdnud kinni seda, et kaardimakse läbi ei läinud. Õnneks peatas mind müüja, kes mind lihtsalt tagasi maksma suunas, mitte turvatöötaja, kes mind kümneeurose arve pärast vanglasse oleks suunanud. Kusjuures kaardimakse ei läinud teise katsega ka läbi, ilma mingit selgitust pakkumata. Minu teooria on, et AI otsustas iseseisvalt, et minusuguse jaoks on korraga ostukorvis nii šokolaad kui ka saiake ilmselgelt liig. Õnneks oli rahakotis teine kaart veel ja pääsesin sealt ikka tulema. Igatahes taevale tänu, et ma nagunii hiljemalt kahe nädala pärast kolin, sest sinna ma enam oma nägu näidata ei julge. Ja kui mu stalkeril mind suurtest lubadustest hoolimata vanglasse saata ei õnnestu, võib alati juhtuda, et teen seda hajameelsusest ise.

Kolimisest ei taha ma üldse rääkida, sest teate ju isegi, et homsest on kinni nii ehituspoed kui ka mööblipoed. Ehituspoega pole nii hullu, saan värvi täna ära osta ja ülejäänud kraami saab õnneks e-poest ka, aga just mööbel on selline asi, mida ei taha nagu osta oma silmaga nägemata. Nii et käisime eile kiiruga veel hädavajalikke asju valimas ja kõik, mis pole hädavajalik, lükkus tulevikku, sest ei tahaks ju kiiruga esimest ettejuhtuvat asja osta. Rääkimata sellest, et ma pean seal praegu iga päev kütmas käima, sest meil on küll õhksoojuspump, aga seda ei tohi praegu kasutada, sest muidu on oht, et seinas/laes olev kraam ei kuiva ühtlaselt — mis tundus nagu igati ok mõte, kuni selgus, et LOOMULIKULT tuleb kohe külmalaine, kui pump välja lülitatakse. Nii et slaava boogu, parem oleks kui tõesti homme soojemaks läheks. Inch’Allah.

Ehk siis ma ei taha eriti rääkida kogu kolimise ja remondiga seotud stressist, nii et räägin hoopis ühest teisest suurest kerest. Olen nimelt miskipärast juba mitmendat päeva prantsuse muusika lainel. Asi on ilmas ilmselt, näiteks olen suht ripiidi peal kuulanud seda Melanie Paini ja Doré kurba laulu mehest, kes armastuse pärast külma Helsingisse kolib ja sealt lähedase sõbrannaga kirjavahetust peab. Aga postituse täht on täna hoopis Grand Corps Malade ehk GCM.

Olen temast siin varem kindlasti rääkinud. Ta kannab seda nime ausalt, sest noh … tal ongi pikk haige keha. Ta oli varem korvpallur, aga pärast selgroovigastust jäi alguses ratastooli ja siiani käib kepiga. Kuulus on ta aga selle pärast, et kuigi nii räpp kui slämm on traditsiooniliselt Aafrika mandrilt pärit, on Prantsusmaa kuulsaim slämmpoeet on valge pikk invaliid (kuigi möödas on vist see aeg, mil maailma kuulsaim räppar on valge Eminem). Naljakas asi ikka see elu. Igatahes meeldis ta mulle omal ajal keelt õppides väga, sest slämmist on ju hea lihtne aru saada, lihtsam veel kui räpist. No ja näiteks mõni laul on tal lihtsalt armas ka. Nii et loomulikult Youtube pakkus mulle ta uut hitti, täitsa tore on siia nukrasse talveilma:

Muide, olen varemgi märganud, et prantsuse muusikavideodes torkab kohe silma see, et kui mujal maailmas peavad naised muusikavideodes võimalikult seksikad olema, siis Prantsusmaal on nad lihtsalt … omapärased. Veidi ehk isegi taotluslikult kohmakad. Välismaal on isegi “imelikud” lauljannad, nagu Sia ja Lady GaGa, ikka seksikalt (ja poolalasti) imelikud. Prantslased kuidagi ei tee seda. Kui nad ei ole imelikud, pole nad mitte traditsiooniliselt ilusad, vaid pigem armsad. Ja just sellised … lapselikud armsad? Või tiinekalikult? Selline ketside ja lapseliku kleidi kombo näiteks. Või lihtsalt naiivne olemine. No kujutage ette Vanessa Paradis’d, kui ta taksolaulu laulis. Või näiteks The Do (siin on lauljanna küll pooleldi soomlanna, ei tea, kuidas me täna kogu aeg soomlaste juurde tagasi jõuame, oleks ju võinud Zazi või Pomme’i näidata):

Meestel muidugi veidi sama trend, Prantsusmaal lendavad kiiresti kuulsuse poole sellised seksikad boheemlased, nagu Julien Doré ja Frero Delavega ja BB Brunes’i poisid. Aga see pole minu meelest kuskil eriti üllatav, meestel on see alati ja igas riigis edule kaasa aidanud. Lihtsalt selline huvitav omapära, selleks, et selles kultuuriruumis poolalasti naisekeha näha, tuleb (meeste) räpivideosid vaadata.

8 kommentaari “Grand Corps Malade

  1. Maxima ja NETSi kaardimaksesüsteem praegu hõiskab ja rõõmustab õnnetundest, sest mitte keegi mitte üheski kontekstis pole varem nende kohta “intellekt” öeldnud. Aitäh, et külvasid maailma natuke rõõmu!

  2. Suured tänud prantsuse mussi viidete eest (oh mida ma teeksin ilma intellektuaalsete blogijateta:))) – laps siin virises, et see va prantsuse keel ei edene kohe kuidagi, äkisti annab natsa motti juurde.

    1. Inimesed on ikka üllatavalt sõbralikud.
      Mina: “Well, inimesed, ma käisin täna Maximas vargil, aga isegi sellega ei saanud hakkama.”
      Lugejad: “Nii tore kohata intellektuaalseid blogijaid!”

      Ja samas mingid vaesed vlogijad saavad internetis sõimu selle eest, et on a la juuksed näo ees või erinevat värvi ketsid. Järelikult tuleb lihtsalt osata sõbralikumaid lugejaid valida. 😀

      1. Ha-haaa-haaa, homeeriline naer. Ma varastasin paar päeva tagasi ühest Hollandi Lidlist tükikese brie juustu. Oli jäänud kärusse mu varuplastikkottide vahele ja pärast sumasin sealt nad korraga suurde kotti, kodus avastasin. Selgus, et oli miskine haisvat sorti brie, terve külmik haiseb. Nüüd ma proovin sotti saada, kas ma sain ta kogemata tasuta kaasa sellepärast, et haiseb või haiseb sellepärast, et ma ta poest illegaalselt võõrandasin. Ps! Süüa kõlbab, aga teist korda ei tahaks, tasuta ka mitte. 😆

        1. Mul tekkis täna samamoodi kiiruga Maximas käies pakk kuivatatud kalaribasid ja kuna ma ei viitsinud tšekki võtta, siis ma isegi ei tea, kas ma kogemata panin selle oma ostukorvi ja maksin ka kinni, või oli see jäänud sinna kuulsale ruudulisele alale kellestki teisest ja mina toppisin kiiruga kotti.

  3. Õnneseened olete oma juustudega. Kui ma veel töötav tudeng (ja noor pereema) olin, siis unustasin alalõpmata väiksemaid asju kassalindile, järgmiste ostjate rõõmuks. Harjavarsi sai niimoodi maha unustatud lausa 3, kohukesi, väikelaste sokke jm yldse lugemata.

      1. Ma läksin ükskord poodi tagasi, kui kodus avastasin, et mida pole, seda pole ja ooo – saingi infoletist oma kingalusika kätte!!!!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.