anna kannatust

Naljakuu

Selgus, et lubadus, et diivan jõuab märtsi lõpuks, oli nali

Mis teie arvate, kui Kert Kingo kirjutab esimesel aprillil, et meie naistevalitsus ja naispresident on kahjustanud naissoo mainet, kas see on siis peen eneseiroonia? Selles mõttes, et ma olen nõus, ma ei ole eriti rahul meie praeguse valitsusega, sest nende kommunikatsioon pandeemia tingimustes on olnud täiesti saamatu, aga Kert Kingo ütlemas, et mõni teine naine kahjustab naissoo mainet, on nagu mina ütlemas, et Kaie Kõrb ei ole suurem asi tantsija. Et noh, kui sul on endal sitt püksis, ei tasu ehk kõva häälega karjuda, et keegi teine haiseb.

Minul algas aprill suurepäraselt. Nimelt sain esimesel aprillil vanemad vaktsineerima registreeritud. Kusjuures kogu aeg kirun ma Perekooli, aga üks kord elus oli sellest kasu. Just sealt lugesin, et omg, Medicumi koduka kaudu saab hetkel registreerida ka neid, kelle sünniaasta on kuni 71. Nii et ajasin konkreetselt keskööl oma ema arvuti taha registreerima, sest olin kindel, et see nali kaua ei kesta — ja samal ajal palvetasin, et tegu poleks mingi eriti rafineeritud aprillinaljaga, mille tulemusel ma alustuseks ema keskööl voodist välja ajan ning lõpuks olen oma vanemad Rakverre tühja tuult tallama saatnud. Järgmiseks hommikuks oligi juba võimalus kadunud, nii et täiesti viimasel hetkel saime löögile ning tänaseks on nad vaktsineeritud. Ja no ei ole natukestki häbi. Kui Tanel Kiik ja Kaja Kallas, kes ise on vaktsineeritud, arvavad, et minu pea 60aastane isa, kel on varasemad terviseprobleemid ja kes töötab faking bussijuhina, pole piisavalt eesliin ja võiks ikka kannatlikum olla, siis võivad nad endale kahepeale kaktuse sisse istuda. Seda enam, et paps töötab VÄIKEBUSSIS, kus ei ole võimalik suletud kabiinis istuda või reisijatest eralduda, ning lisaks maakonnaliinil, kus kolmveerand on maskivastased ja ülejäänutest võtavad paljud väljudes maski ära, et saaks viisakalt ja kõlava häälega “Aitäh” hüüda. Õnneks on ta hetkel puhkusel ka, nii et selle aja peale, kui ta tagasi tööle läheb, peaks vaktsiinist juba kasu olema.

Üldse on see vaktsineerimisolukord täiesti absurdne. Vanemad ei taha vaktsineerida (või ei saa infot kätte?), aga nooremaid vaktsineerida ei tohi, sest keegi on nii otsustanud. Nii et ärgem siis vaktsineerigem kedagi. Eile vaktsineeriti Sõle Spordikeskuses ja Tondiraba Jäähallis kokku pea 2900 inimest, sest otsustati, et kui vanemaealisi piisavalt registreerunud ei ole, anname siis teistelegi. Ehk siis ütleme, et võimekus on neis kahes kohas kokku kolm tuhat inimest päevas. Nüüd keelati selline kohutav isetegevus ära, tänaseks on registreerunud ca 500 inimest. Ehk siis kuus korda vähem, kui nad tegelikult on võimelised teenindama. Nali on see, mitte riiklik vaktsineerimisplaan. Otse loomulikult peaks vanemaealistel eelisõigus olema ja nemad peaksid ilma järjekorrata oma süstid kätte saama, aga:

a) Mida rohkem me vaktsineerime, seda turvalisem on kõigil. Eile vaktsineeritud 40- ja 50aastastel on vanemad, kellel on nüüd väiksem tõenäosus külla tulnud lastelt haigus saada. Kust mujalt see 75aastane üldse saaks selle haiguse, ööklubist v?
b) Vaktsineerimispelguritest vanainimesed pelgavad vähem, kui näevad, et laps sai süsti ja on jätkuvalt elus ja terve. Nii et äkki lähevad nüüd järgmisele massvaktsineerimisele päriselt kohale.
c) Kui (vana-)inimene elab kuskil, kus on raske aega saada (minu vanemate perearstikeskuses ei jätku kellelegi vaktsiini), saab vaktsineeritud 40aastane nüüd julgelt oma ema auto peale võtta ja kas või Ida-Virumaale vaktsineerima sõidutada.
d) Kuni vanur Sputnikku või Pfizerit või Jeesuse uut tulemist ootab, ei ole teistel ju mõtet pöidlaid keerutada. Kasutaks seda aega pigem targasti ja vaktsineeriks nii kaua neid, kes on valmis võtma seda, mida täna pakutakse.

Tallinna linna väide, et siin on välijõusaal, oli ka nali

Jah, ma saan aru, et teoorias tahame me vaktsineerida vanureid just selle pärast, et haiglas on pea kõik vanuses 60+ ning me tahaksime haiglate koormust vähendada. Aga hetkel ei ole küsimus ju selles, et meil selles vanusegrupis inimestele vaktsiini ei jätkuks, probleem on selles, et nad kas ise ei taha vaktsineerida (mis iganes põhjusel), ei kuule massvaktsineerimistest (miks? ja mida riik teeb, et kuuleks?) või ei ole võimelised ise vaktsineerimispunkti saama (miks? mida riik teeb, et näiteks liikumispuudega ja lastetu vanur siiski vaktsineeritud saaks?). Me ei mängi ju hetkel valikutega, kas a) vaktsineerida kõik vanurid või b) ajada vanainimesed hauda ja vaktsineerida nende arvelt nooremaid — reaalselt on hetkel siiski küsimus, kas vaktsineerida ainult seda soovivaid vanainimesi ja kulutada veel mitu nädalat mõeldes, miks rohkem vanainimesi seda teha ei taha, või vaktsineerida nende vanainimestega paralleelselt ka järgmisi vanusegruppe (üritades ideaalis samal ajal siiski kõiki vanainimesi kätte saada). Ning siinkohal ei tohi unustada, et meil on siiski demokraatia — kuni inimest pole teovõimetuks kuulutatud, ei tohi vägisi kedagi vaktsineerida.

Selles mõttes on valitsuse rangete seisukohtade tulemus just see, mis eile juhtus. Kui muidu hakkaks vaktsiin esmajoones minema ainult järgmisele vanusegrupile (ja Medica kogemus näitas, et 50+ vanusegrupp oli vaktsiinist VÄGA huvitatud), siis nüüd ei saa seda enam teha, sest siis peaks ettevõte avalikult tunnistama, et nad lähevad teadlikult riikliku vaktsineerimiskavaga vastuollu. Ja kuna kõik suurvaktsineerimiste korraldajad on juba välja näidanud, et nemad tegelikult ametlike seisukohtadega ei nõustu, siis järgmine samm ei ole mitte “ok, vaktsineerime siis ainult neid kolme 80aastast, kes kohale tulid”, vaid “ok, kuni MUPO pole veel takistamas, vaktsineerime kõiki, kes ukse taga on, ja hiljem ütleme, et nad ju nutsid ja püherdasid paanikahäirega põrandal”. Seda enam, et meie valitsus pole kordagi välja öelnud, KUIDAS nad kavatsevad need ülejäänud 60+ grupi esindajad kuidagi kätte saada, kui siiani pole saanud. Ehk siis tänaseks on selge, et riigil ei ole tegelikult mingit normaalset vaktsineerimisstrateegiat, nii et kui on võimalus vaktsineeritud saada, tasub seda teha. Minagi astusin huvi pärast Sõlest läbi ja kuna tol hetkel parajasti erilist järjekorda polnud, sain oma sutsaka kirja (kuna hiljuti põdesin, pole teist teatavasti vajagi). Nii et naiivne arvata, et tänane päev eilsest kuidagi erineb, kiiremad ja/või kannatlikumad saavad ilmselt oma sutsaka kirja vanusest hoolimata.

Oeh, oleks ehk pidanud midagi ilusamat kirjutama? Sellest näiteks, kuidas LCHF-iga pea 20 kilo kaotanud ja nüüd hulga peenemate sõrmedega Cyrus lisaks kilodele ka abielusõrmuse ära kaotas? Seda esimesel aprillil, nii et ma alguses arvasin, et ta teeb nalja … (Õnneks leidsime samal päeval üles) Või kuidas ta Pärsia toitu tegi ja me mõlemad sõime nii palju, et kõht valutas? Või midagi muud sellist igapäevast ja ohutut? Et kiruks ilma ja saabumata diivanit, mitte valitsust? Voh, järgmine kord kirjutan ümbruskonna lastest ja välijõusaalidest, see on alati toredam teema.

P.S. Lisalugemist selle kohta, kuidas Tondirabas vaktsineerimiskogemus oli. Sõles oli täpselt sama, kõik toimis nagu õlitatud masinavärk ning meditsiinipersonali seisukoht oli, et kuni politsei pole putkat kinni pannud, saavad kõik oma süstid kätte. Samal ajal oli seal eraldi inimene, kes hoidis järjekorral silma peal, et mitte ükski vanem inimene või registreeringuga inimene ootama ei peaks. Mitte mingit kaost ei olnud, mitte mingeid vaidlusi ei olnud. Inimesed hoidsid ise suht okeid distantsi (väljas vähem, sees rohkem). Mitte millegi üle ei saa kurta.

115 kommentaari “Naljakuu

  1. Pane lihtsalt link Cyruse instale või tiktokile.

    Ma ennustasin sõpradele täpselt aasta tagasi, aprilli alguses 2020, et Terviseameti peadirektor lendab varsti toolilt. Pandeemia oli siis alles väga noor. Läkski, kahe kuu pärast. Ma usun, et lendab ka praegune. Ministrit Kallas välja vahetada ei julge ja see on tegelikult hea, praegusest jamast hoolimata.

  2. Vabandust, aga kas sa väitsid just, et inimene, kes ei soovi ennast hetkel eksperimentaalse vaktsiiniga (mille võimalike kõrvalmõjude eest ei vastuta mitte keegi peale su enda ning mille pikaajaline võimalik mõju on teadmata) vaktsineerida ei soovi, on loll? Või äkki ma sain valesti aru 🙂

    1. Kui sa oled 80+ ja levib haigus, mis võib su tappa homme, siis võimalike pikaajaliste mõjude pärast muretseda on minu meelest tõesti veits opakas. Selles vanuses tähendab koju istuma jäämine tihti ka kiiret vaimset allakäiku. Kui sa oled 61, siis on vähe teine asi, aga seda enam ei ole ju mõtet sind vägisi ümber veenda, ise tead, kas vaktsineerid hiljem muuga või ei vaktsineeri üldse. Aga kummalgi juhul ei ole mõtet sinu pärast vaktsiini kõrvale panna, lootuses, et äkki järgmisel nädalal mõtled ümber.

      Lause võtsin ära, sest sul on õigus, see oli liiga ühe lauaga löömine.

      1. Hästi. Olen nõus, et vaktsiini kõrvale panna, selle asemel, et anda seda nendele kes soovivad, on väga kahtlane, aga samas ka suhteliselt ebaoluline teema, arvestades, et on väga palju väga olulisemaid küsimusi kogu selle nn pandeemiaga.
        Sa oled ise selle haiguse väga hiljuti läbi põdenud, sul on olemas antikehad, mis toimivad vähemalt pool aastat ja sa lasid endale sellegipoolest selle vaktsiini teha? See oleks samahea kui 2 doosi saanud inimene teeb igaks juhuks kolmanda veel, et ikka kindel olla, igaks juhuks, sest ega küll küllale liiga tee? Miks sa ei usalda enda immuunsüsteemi, aga usaldad vaktsiini, millel puuduvad pikaajalised uuringud? Asi ei ole ju isegi vandenõudes, reaalselt ei saa eksisteerida neid uuringuid, sest asi on liiga uus (näiteks kuidas mõjub see viljakusele, laste saamisele, laste tervisele, sinu enda tervisele 5-10a pärast). Hetkel sa usud pimesi, et “äkki joppab”, mis on muidugi absoluutselt sinu õigus. Aga levitada seda mõtet kui suhteliselt “ainuõiget” – mul on väga raske seda mõista.
        Samuti soovitan uurida, mis juhtus omal ajal seagripi vaktsiiniga ning mis alustel oleks põhjust arvata, et “seekord on kõik raudselt turvaline, mis siis, et suuresti uurimata”?

        1. Enda meelest soovitan ma vaktsineerida (sinu keeles “levitan kui ainuõiget”) vanemaid – st KINDLASTI soovitan vaktsineerida inimesi nagu minu isa, kes tööl igapäevaselt inimestega kokku puutuvad.

          Läbipõdenute vaktsineerimisest oled sa küll valesti läbi saanud – uuringud on näidanud, et läbipõdemine annab väga erinevas koguses antikehasid (nii et sõltub täiesti inimesest), aga kindlasti ei anna see kahe vaktsiini kaitset – küll aga piisava kaitse, et ühest süstist piisaks, teist ei ole mul nüüd vaja. Ideaalis oleksin ma selle süsti teinud tunduvalt hiljem, ütleme kolme kuu pärast, aga kuna oleme olukorras, kus keegi ei tea, kas kolme kuu pärast saab midagi või mitte, ning sel päeval igatahes sai, kasutasin juhust. Ma ei sunni kedagi seda tegema, selge see, et igaüks mõtleb enda jaoks plussid ja miinused läbi, aga sinu vastukampaania on siin sama moodi “oma seisukoha kui ainuõige levitamine”.

          Sinusugused miskipärast lähtuvad eeldusest, et haigestumise korral kindlasti oleks õnne ja põeks kergelt, aga vaktsineerides kindlasti oleks kõige hullem variant. Tegelikult on mõlemal omad ohud ja oma tõenäosused ja näiteks minu isa puhul oleks esiteks haigestumine äärmiselt tõenäoline ja kuna ka kaasuvad haigused olemas, siis suurem tõenäosus tüsistusteks (muuhulgas ka näiteks trombioht on haigestumise korral KORDADES suurem kui vaktsineerimise puhul). Nii et igaüks teeb otsused oma elustiilist ja tervisest lähtudes.

        2. Minu vastukampaania? See ehk natuke üle reageerimine. Jah, minu seisukoht on mu kommentaaridest muidugi väljaloetav, kuid enda teada ei öelnud ma kordagi, et jumala eest mitte keegi ärge vaktsineerige. Ma lihtsalt esitasin küsimusi, enda meelest üpris mõistlikke (aga eks see on ka muidugi vaieldav, sõltuvalt kellegi arusaamadest). Millegipärast asjades kahtlemine ja küsimuste küsimine ei ole tänapäeval eriti lubatud või soositud.
          Üldiselt, niikaua kuni vaktsiinid on vabatahtlikud ja niikaua kuni nende tegemine/mitte tegemine kedagi ei diskrimineeri, on vast kõik veel enam-vähem hästi.

        3. Oot, ehk siis see, kui ma ütlen, et “jess, sain oma vanemad vaktsineeritud”, on oma arvamuse levitamine kui “ainuõige”, aga see, kui sina jätad vaktsineerimisvastase kommentaari, ei ole seda? Mis loogika see veel on? Otse loomulikult tuleb enda jaoks plussid ja miinused läbi kaaluda ning seda mitte ainult vaktsiini, vaid ka aspiriini, pillide ja kas või alkoholi tarbimise puhul. Ja mitte kellegi asi pole käia kellelegi teisele tema viljakusest rääkimas – sa ei tea, kas ma üldse tahan lapsi, kas mina või mu mees pole juba praegu viljatu, mitu nurisünnitust mul on enne vaktsiini olnud jne. Ma olen täiskasvanud inimene, nii et ilmselt võib eeldada, et ma olen võimeline ise oma pereplaneerimisealaseid otsuseid tegema, ilma võõraste inimeste arvamuseta. Ja kui on üks asi, mis mind internetis ärritab, siis see, kui võhivõõrad tulevad mulle minu viljakusest ja tulevaste laste tervisest rääkima, ise teadmata MITTE MIDAGI ei minu tervisest ega kas või huvist lastesaamise vastu. Meenub kohe see idioot, kes hiljuti üritas Malluka blogis väita, et Malluka (vaktsineerimata) laps on autistlik vaktsiini tulemusel.

          P.S. Mis puudutab rasedusi, siis juba jaanuari lõpuga oli vaktsineeritute terviseinfos üle 30 tuhande raseda naise, kes kõik jäänud rasedaks pärast vaktsiinis saamist (ja kuna meil pole politseiriik, siis siin on info ainult inimestelt, kes seda vabatahtlikult jagavad). Täpsemalt: The CDC Covid-19 Vaccine Task Force in the Advisory Committee on Immunization Practices released an update on March 1, 2021. In the enrolled population, there have been 275 completed pregnancies, including 232 live births. The registry shows no difference in miscarriage, stillbirth, pregnancy complications, and neonatal outcomes between background rates and pregnant vaccinated individuals. Vaccine safety data will continue to be collected for pregnant people and follow-up is planned for the first year of infant life.

        4. Eks “minusugused” käivitad sind ja “sinusugused” käivitavad mind – tahaks ju, et nad ometi aru saaks, mis on päriselt õige :).
          Ega me üksteist ümber ei veena, nii et tegelikult eelistaks, et sinusugused saaksid vaktsiini kätte ja minusuguseid keegi süstima ei sunniks ning elaks rahumeelselt edasi. Sellepärast arvan ka, et keegi ei peakski teadma, kes on vaktsineeritud ja kes mitte, pole vaja sildistamist ja diskrimineerimist, kummaski suunas. Kõigil on õigus oma valikule ja tõekspidamisele ning tolerantsust ja teistsuguse mõtteviisi aktsepteerimist tasub harjutada (ka mul).

        5. Mina küll ei taha, et sa aru saaks, mis on õige – mul on sellest täiesti tõsiselt ükskõik, kuni sellised inimesed mind ei ohusta (stiilis: oma lapse koolis tahan näha ainult leetrite vastu vaktsineeritud lapsi, aga kui kristalliinimestel on oma kool, siis mind ei huvita, kui nad seal kõik vaktsineerimata on). Aga millest mina aru ei saa, on see, et “sinusugused” elavad ju tihti “minusuguste” armust – selles mõttes, et kui me võtame näiteks vaktsiinivastase, kes ütleb, et “jah, vaktsiinist on kasu, aga sellega kaasneb ka tüsistuseoht, nii et mina igaks juhuks ei vaktsineeri”, siis ta tegelikult ju naudib karjaimmuunsuse privileegi ilma sellesse omalt poolt panustamata (okei, koroonaga on vara karjaimmuunsusest rääkida, aga sul on ka ohutum, kui lähed poodi ja poemüüja on vaktsineeritud). Mis tähendab, et sellisel inimesel oleks ju targem avalikult võimalikult vaikselt olla või suisa kõva häälega öelda, et “minge muidugi kõik vaktsineerima”, sest mida rohkem teised vaktsineerivad, seda turvalisem on ju siiski sinul hoolimata sellest, et sina vaktsiini ei saanud. No näiteks eelmisel aastal aktuaalne olnud leetrite teema – leetrid on tagasi, sest inimesed enam ei vaktsineeri. Mõistlik vaktsiinivastane hoiaks suu kinni, loodaks, et teised vaktsineerivad korralikult, ja saaks ise rahus leetritevaba elu elada, ilma oma lapse tervist süstiga kahjustamata. See kõva häälega igas võimalikus meediumis röökimine tundub kuidagi üllatavalt altruistlik inimeste kohta, keda muidu iial supiköögis vabatahtlikuna tööl ei näe.

        6. Ma juhiks tähelepanu ka sellele, et samamoodi puuduvad meil andmed selle kohta, kuidas läbipõdemine mõjub viljakusele, laste saamisele, laste tervisele, sinu enda tervisele 5-10 aasta pärast. Äkki joppab, eksole.

        7. Ainult ühte asja soovin veel kommenteerida: SINU viljakusest või lastest või pereplaneerimisest ei rääkinud ma sõnagi! Leian, et see oleks äärmiselt kohatu ja ma ei teeks midagi sellist. See teema on absoluutselt isiklik.
          Ma rääkisin, et me ei tea, kuidas vaktsiin neid teemasid mõjutab (kõigil). Kui sa seda kuidagi isiklikult enda pihta võtsid, siis vabandust, see ei olnud nii mõeldud.
          Rohkem mõistmist ja vastupidavat tervist meile kõigile.

        8. Ma lihtsalt leian, et naistest ja nende viljakusest ei tohiks rääkida nagu tõulehmade aretusest. Inimesed on võimelised ise oma peret planeerima ja keegi teine ei peaks nende käest küsimas käima, kas nad ikka teavad, et linnas elamisega kaasnev õhusaaste / alkohol / vaktsiin võib nende viljakust mõjutada. Täiskasvanud inimesed suudavad selliste asjadega ise arvestada.

        9. No isegi naiste reproduktiivtervisest vulgaarpraktilises mõttes rääkides on ju nii, et haiguse läbipõdemine on suurem risk kui vaktsineerimine. Sama trombiohuga – haiguse raske põdemine toob kaasa oluliselt suurema trombiohu kui vaktsineerinimine.

        10. Kõigi teooriate, väidete parim tõestus on tegelikult ikkagi katse. Eriti isiklik katse. Vaktsiinidega katsetamisel võivad teatavasti mingi tõenäosusega olla kõrvalnähud, kas vähemad või suuremad, kas lähemas või kaugemas perspektiivis, kas parandatavad või mitte parandatavad. Pealegi ei ole ravimifirmade endi poolt esitatud andmed usaldusväärsed. Liiga palju on juba kohtuprotsesse nende suhtes, et neid ikka veel usaldada. Nii, et mina vaktsiinidega parem ei katseta. Selle asemel katsetan ma oma immuunsussüsteemi tugevdamisega (õige toitumine, piisav liikumine, stressi alandamine, päike jne.). Selle tulemusena pole ma peale koolide lõpetamist praktiliselt haige olnud ega haiguslehte pole vaja läinud. Iga sügis-talvised gripihooajad mõõduvad märkamatult. Kaasa arvatud praegune “koroonapandeemia”. Ja seejuures ei kanna ma maski, käin tööl, sõidan igapäevaselt ühistranspordiga jne. Ja ei ole haige ja ei saa kuidagi teisi nakatada. Ja ei lase end häirida ka sellest kui teised minu ümber haiged on.

  3. Infot oli ju lademetes, igast raadiojaamastki tuli reklaami söögi alla ja peale. Kas riik oleks pidanud saatma roosal paberil ja lõhnastatud kutse kulleriga? Ja Kaja Kallas muide ei ole vaktsineeritud, vaid oli hiljuti koroonas ja mitte kõige kergemalt.

    Aga ma ei vaidle, vaid olen nõus: kui “memm” ikka soovib valida “kõige paremat” vaktsiini või oodata paar aastat “kas teistel vaktsineeritutel kasvab saba või mitte”, siis tõesti, minge kuu peale! Ma läksin täiesti närvi, et kui Kõlvart teatas, et midagi pole teha, venelased lihtsalt eelistavad nüüd Pfizerit (ja noh, ega tema ei saa ju ometi oma sihtgrupile kõlavalt ja selgelt öelda, et praeguses olukorras pole mingit vahet, nad kõik toimivad ja hoiavad 99,99% ära raske haigestumise).

    Kaks nädalat tagasi, kui ise oma kooli kaudu AZ esimese süsti sain, tundsin veel süümekaid ja kaalusin loobumist, et mismõttes mina, terve ja noor inimene saan, aga samal ajal on 200.000+ riskigrupi esindajat veel vaktsineerimata. Sellel nädalvahetusel toimunu valguses olen rahul, et seda ei teinud ja rõõmustan iga 40-aastase vaktsineeritu üle, kes võtab tänuga vastu, mida antakse 🙂

    1. Noh, mina tglt enda süsti pärast tunnen ikka süümekaid veits, sest mõtlen, et 50+ inimestele oleks see hulga rohkem ära kulunud, sest paljud neist oleksid tahtnud, aga see on hetkel just see vanus, kus info nii kiiresti ei liigu, kui 30- ja 40-aastaste seas. Eile tundus lihtsalt nii loogiline, et oh, saab, why not, hiljem alles hakkasin mõtlema.

      Ja no Kaja saab veel välja vabandada, et uues ametis JA haige, aga Kiik ja Ratas on seal ju aasta aega olnud ning teadnud, et vaktsiin tuleb, aga hetkel jääb mulje, et plaani selle jaoks, kuidas vaktsineerimist korraldada, hakatakse alles praegu põlve otsas nikerdama. Pluss meie kandis sai regada ka ID-kaardita, nii et sai regada ka vanemaid arvutikaugeid sugulasi, aga Tartus oli see tõsine probleem, et kui memm on 80 ja sinust kaugel arvutit kasutada ei oska, on väga raske ta nime kirja saada.

      1. Nõus, et on olemas palju arvutikaugeid inimesi, eriti selles vanuses, AGA teisalt on nendest 70-80-aastastest ‘memmedest’ on ju päris suur osa elanud maailmas, mille üheks osaks on arvuti, viimased 25 aastat… Teisisõnu, nad olid 45-55-aastased, täitsa noored ja kobedad, kui kontoritesse tekkisid esimesed raalid. Kõik muidugi ei töötanud kontoris, st. on mingi suur osa, kellel arvutiga kokkupuude minimaalne (nende osas peab loomulikult olema mingi plaan B, kas seekord ei olnud selleks mitte võimalus telefoni kaudu regada?), aga kas tõesti on neid siis nii palju, et ei saa siis seda MÕNDATUHANDET aega täis?

        Isiklik hea kogemus oli oma üksi elava 89-aastase naabriga (kellel ei olnud ka mitte ühtegi lähedast sugulast). Ometi oli ka temal kuskilt mahakantud, aga täitsa töötav arvuti, millega ta edukalt oma pangaasju ja kirjavahetusi ajas. Aeg-ajalt koputas minu või mõne teise naabri uksele, kui abi vajas ja polnud mingit probleemi. Mind suutis üllatada ka mu 75+ ema, kes oli täitsa iseseisvalt oma eesti.ee aadressi juba ammu ümbersuunanud (vihastas, kui ma julgesin selle üle imestada!) ja noo neid positiivseid näiteid on veel, ehk et ei peaks kõiki neid ‘memmesid’ arvutite kasutamise mõttes täiesti ohmakatena maha kandma. Nii et kahtlustan, et huvipuuduse põhjusena ei olnud see arvuti-teema just esikolmikus.

        1. Gea Kangilaski kirjutas oma emale vaktsineerimisvõimaluse saamise kohta igatahes, et telefoni teel oli Tartu kandis võimatu saada – ripud tund 20 minutit telefoni otsas ooterežiimil, läbi ei pääse. Ja neti kaudu sai ainult ID-kaardiga, nii et kui vanainimesel ID-kaardi lugejat ei olnud, siis olidki hambad. Telefoni ootejärjekorra pikkus annab mõista, et asi polnud sel viisi regada soovijate puuduses, nii et ei saa päris öelda, et “80+ inimesed ei taha” – tahavad, aga ei pääse endale kättesaadavate kanalite teel läbi.

        2. >> nii et kui vanainimesel ID-kaardi lugejat ei olnud…
          ID-kaardi lugeja on ju suhteliselt odav plastikvidin, mida saab osta isegi suurematest toidupoodidest või laenab mõni lahke naaber korraks? Taolist lahendust julgen välja pakkuda olukorras, kus ID-kaart iseenesest on ju kohustuslik ning ümbrikud koodidega ka sel juhul olemas. Tarkvara installimiseks tuleb teha 2 klikki, mida on võimalik juhendada telefoni teel (tõsi, nõuab suurt kannatlikkust). Jama tekib ainult siis, kui arvuti on liiga vana…, eriti kui on vana Mac, siis on tõesti paras peavalu 😭
          Aga isiklikult soovitan muidugi pigem Mobiil-ID-d (kus nõutakse id-kaarti, selle nupu kõrval on alati ka nupke “mobiil-id”), millega toimetavad edukalt ka paljud minu tuttavad vanurid. Igaks juhuks lisan, et see toimib ilusti ka nuputelefoniga.

        3. Vanus on kahtlemata takistavaks asjaoluks arvuti kasutamise juures, paraku on haritus (tugev t ei ole näpukas) ja sellega kaasnev mõtlemisvõime olulisemad. Ise sain end juba registreeritud, vanemad kõvasti üle 80 said kah hakkama ja vaktsineeritud. Vaktsineerimise juures on oluliseks näitajaks millises inforuumis elad ja kas mõtled oma peaga või oled mõtlemisvõime kellelegi teisele delegeerinud nagu seda väga tabavalt Soomere ütles.

        4. pagan teab, kas GK ja tema ema sel ajal ühes kohaski viibisid. Ma lugesin ka paarist teisest kohast, et keskealistel inimestel oli probleeme vanematega, kes ei saa ise digiregistreeritud. Võimalik, et neil pole kodus ka internetti; kui saaks lihtsalt isikukoodiga registreerida (nagu Tallinnas kuuldavasti sai), siis saaks lihtsalt lapse/sõbra/tuttava abil regada. Aga kui ID-kaart on koos vanainimesega ühel aadressil ja internetile juurdepääs koos tema lapsega teisel ja mitte ülearu lähedal, läheb keeruliseks.

          Osa rääkis, et on lahendanud asja tehniliselt võttes identiteedivargusega (teinud vanemale SmartID, et sellega tegelikult ise toimetada).

          Ning jah, isegi kui internet on pmst inimesel olemas, ei pruugi tal olla piisavalt kõbus arvuti, et sellele ID-kaardi tarkvara installida. Eriti vanale jurakale ei saaks isegi välist ID-kaardi lugejat külge panna,kui on piisavalt vana ront, et tal poleks USB-pesa (aga see-eest oleks flopidraiv). See on kontoririistvara, mis oli käibel see 25 aastat tagasi, millest Eva rääkis, ja isegi hiljem – kui ma õigesti mäletan, siis 25 aastat tagasi kasutati Pentiumit ja internet oli nähtus, mida tavainimene sai eraotstarbeks tarvitada spetsiaalsetes internetipunktides või raamatukogudes ja sealgi seisnes see tavaliselt meiliterminalides. Sellel polnud suurt midagi ühist tänapäeva nutimaailmaga.

          Nagu Ann siinsamas kommentaariumis kirjutas, ei saa võtta eeldusena, et kõik on digipädevad. Või et digipädevuse puudumine võrduks vaktsineerimissoovi puudumisega.

        5. või noh, mis siin vanainimestest rääkida. Kui koolid kaugõppele läksid, oli ju suur häda sellega, et osal peredel ei ole digi-kaugõppeks arvuteid ja/või netti.

    2. Selle “infot on lademetes” kohta toon iseenda näiteks: mul on viimasel ajal selline äng ümberringi toimuvast kallal, et kui ma enne ei kuulanud raadiot ja ei vaadanud telekat peaaegu üldse, siis praegu on sellel väite eest “peaaegu” kadunud. Mul oli kõrini neist “tõekuulutajatest” (vaata Alexi kommentaari, jah, just neist “Mürgitatakse!”-tüüpidest), kes olid ja on kõikjale pugenud oma valesid kuulutama ja seega lihtsalt otsustasin ohjad käest visata, usaldada E-riiki ja oma järjekorda oodata. Nii oli minust mööda vihisenud uudis, et on võimalik end vaktsineerida ilma perearsti kutseta, läbimata digiregistratuuri, mis mind kogu aeg ukselt tagasi lükkas. (ma siiski otsisin võimalust!)
      Tegelikult läks ju siiski hästi, hoolimata enda ehitatud müürist maailmaruumi ja omaruumi vahel puges info siiski minuni ja täna lähen end mürg…krt, kiib…pagan, vaktsineerima. Mõne müür on lihtsalt kõrgem äkki?

      1. Mu lemmikud on need inimesed, kes iga päev Terviseameti FB lehele ahastavaid kommentaare postitavad, et miks varjatakse inimeste eest igapäevaseid sadu vaktsiinisurmasid… ma tahaks väga teada, et kas nad tõsimeeli usuvad, et Eestis sureb iga päev vaktsiinide tõttu sadu inimesi. Kõik hooldekodud, mis vaktsineeritud said – tühjad! Surnd! Arstid ja muud meditsiinitöötajad – surnd! Päästjad ja politseinikud – kõik surnd! Ja varjatakse, raisk!

  4. Huvitav, kas see, et ma sinuga igas punktis nõus olen, näitab, et meil on sama ajupesuvahend või midagi muud?
    Lisaks ütlen ma, et see, et me kõik tahame, et vanemaealised vaktsineeritud saaksid, on pigem selline linnuke lahtrisse “piisavalt üllas mõtteviis” ja “päästke naised ja raugad”, jne. Olulisem olekski vaktsineerida need, kes võimalikult paljudega kokku puutuvad. Bussijuht on kahtlemata üks neist.

    Nii et valitsuse kaootiline vaktsineerimisplaan on natuke nagu “Kaie Kõrb kukkus nätaki maha ja ei saa enam püsti, aga kõik teevad näo, et see on kunstiline võte”.

    1. St kahtlemata on olemas ka 80+ inimesed, kes elavad pöörast seltsielu, ma ei tea, äkki peaks vaktsineerimisel eelistama neid, kelle kontaktide arv ületab mingit x arvuti, kui seda oleks kuidagi võimalik kiiresti ja odavalt kindlaks teha.

  5. Samal ajal kuskil mujal.

    Riskirühm 60+ käib söögi alla ja söögi peale uksest ja aknast kuulutamas, kuidas vaktsiin on saatana vandenõu. Helistab läbi kõik sugulased ja tuttavad, et provokatsioonile ei allutaks. Palub riskivabal 20+ rühmal ikka oma astmahaige 40+ emaga rääkida, et see mõistuse pähe võtaks.
    FAIN!!

  6. Mujal kui Tallinnas ja Ida-Virus ju seda probleemi pole olnud, et 60+ vaktsiini ei taha. Ehk saadaks maakondadesse, mitte ei vaktsineeriks Tallinnas 40seid?

  7. Lisaks. Eesti ei lõppe Tallinna piiril ja kõigil riskigrupi inimestel ei ole võimekust Võrust Tallinnasse vaktsineerima tulla, aga perearstidele maapiirkondades vaktsiini ei jätku. See on lihtsalt absurdne.
    Võimalust Vene diplomaadi vaktsineerimisest propagandana kasutada ei kasutatud, selle asemel korraldati suuremahuline nõiajaht.

    1. See on ilmselt sarjast varuge kannatust. Vbla kunagi viitsib mõni pukki upitatu tööd tegema hakata. Või vähmalt ei sega teistel töötegemist.
      Veeti just täna üks Võru tagant vanatädi vaktsineerima Talinasse. Vist võeti naabermajast papi ka kaasa.

  8. Minu teada vaktsineerimiskeskustesse kohale viidud vaktsiini enam edasi ega tagasi transportida ei saa – rikneb. (Vaktsiini hoiustamine ja logistika on tõsine raketiteadus.) Seega on valik “kasutame siin ära” või “läheb prügimäele” vahel.

    Facebookis on Medicumi töötaja fotod täiesti tühjast Tondiraba / Lasnamäe vaktsineerimiskeskusest – https://www.facebook.com/jaanus.vool
    Registratuuris on kõrvuti istumas 10 töötajat.
    Ja mitte ühtegi patsienti mitte kusagil.
    Tuttav (50) käis täna, saadeti ukselt tagasi.

    1. Kaur, see on üks põhjus, miks muist perearste selle kampaania kui niisuguse üle pahased olid. Et suurte keskuste asemel oleks võinud seda vaktsiini hajutada perearstide peale, kellel ongi tavaliselt paremad võimalused oma patsiendid kätte saada ja neile info kätte anda. Rääkimata sellest, et neil on parem info oma patsientide haigustest, mis võivad nad sünniaastast olenematult riskigruppi seada.

    2. See sõltub väga palju konkreetsest vaktsiinist. Astra-Zeneca on kõige leebemate hoiustustingimustega praegu kasutavatest, Pfizer kõige karmim.

  9. Töötan ametis, kus annan inimestele telefoni teel teatud juhiseid. Kõnesid on 14 tunni jooksul 100-200, oleneb päevast. See tähendab, et toru otsast käib läbi läbilõige meie elanikest (ka välismaalased) ja saan üllatusega teada, et Eesti inimeste digipädevus on müüt. Kui vaataksin ainult oma sõprade ja teiste lähedaste inimeste peale, siis oleksin arvamusel, et digipädevus on 90%.

    1. Eespool kirjutati, et paljud 70-80-aastased on arvutiga sina peal ja seega ei tohiks digipädevus olla takistuseks. Nojaa. Aga kõik need ülejäänud? Keda on ka palju, mulle tundub, et enamus? Minu ema (81) ei taha arvutist kuuldagi, rääkimata sellega midagi tegemisest. Ja ometigi oli ta oma sõbrannade hulgas see, kes oskas telefoniga sõnumeid lugeda ja ka saata, teised ei osanud. No olgu, emal on järeltulijad, kes hoolitsevad selle eest, et vanainimese hädapärased digiasjad aetud saaksid. Aga eile käisime küttepuid viimas naaberküla vanamehele (80), kes vaevalt kõnnib, toitu toob talle sotstöötaja ning kui mu mees küsis, kas ta on oma sutsu kätte saanud, vastas, et pole veel pakutud. Arvutist ei oska ta undki näha, kui perearst ei helista ja ei tule ise talle koju süsti tegema, siis ei saagi. Või no kui sotstöötaja on nõus oma tööpäeva pikemaks tegema ja papi perearstile viima. Aga pole ju pakutudki. Poeg elab kaugel. Mis sellistest üksildastest inimestest saab?
      Digipädevus, kui vaadata laiemalt, on müüt. See, kui vanainimesel on kodus arvutiloks, milles ta fb voogu krutib või Postimehe uudiseid loeb, ei tähenda, et ta ilmtingimata päriselt ka asju ajada oskaks või üldse infot saada oskaks, millise erineva terviseteenuste pakkuja kodulehelt siis täna vaktsineerimise aega panna võimalik on.

      Mina ise väga ei kiirusta. Esiteks ei ole eesliinil ega riskirühmas ega ka vanus ei anna kaugeltki veel välja. Ning siin maal on kontakte vähe, ainult poes tuleb vahetevahel käia. Kui elaksin linnas aktiivset elu, küll siis oleks teistmoodi.

      1. Jah, “paljud 70-80 aastased” ei võrdu veel “kõikide” ega isegi mitte “enamusega”, aga hetkel näib olevat hoiak, et kuni see vanusegrupp pole vaktsineeritud, noorematele ei anta.

        1. Kokkuvõttes: kampaania eesmärk ja vorm ei sobinud absoluutselt kokku. Kui eesmärk oli riskigrupid võimalikult ruttu vaktsineeritud saada, oleks õige tee olnud perearstide kaudu, kellest osa siiamaani vaktsiine alles ootab. VÕI oleks pidanud info sellest liikuma varem (mitte ainult pool nädalat ette) ja rohkemaid kanaleid pidi (sh perearstide kaudu).

          Praegune vorm oleks sobinud eesmärgiga “lühikese ajaga võimalikult palju” ja siis juba vanusest olenemata.

        2. Minu vanemad said oma väga võimeka perearsti käe all Moderna kätte, kuigi ma pean ütlema, et oma ema digivõimekuses pole mul vaja kahelda, aga neile oli lihtsalt mugavam võimalus olemas. Aga ka kõik perearstid pole sugugi digivõimekad. Ega suhtlemise mõttes võimekad. Ega korraldusliku poole pealt.
          Igatahes näitas see kampaania ennekõike valitsuse nõrku külgi ja seda küllaltki häiriva kärina saatel.

        3. Ma ei tea, mismoodi vanainimene või muidu riskigruplane käitub, aga omalt poolt:
          mina ei tea siiamaani mitte midagi, mis-kus-kes, aint pilte olen näinud tühjadest vaktsineerimissaalidest.
          Eeldus on, et kui minuni mingi järg jõuab, võetakse ühendust, öeldakse kus-mis-millal ,- ja muu pole minu asi.
          Loodatavasti on “kus” kuskil lähedal. Ma viitsin teise linna sõitma hakata küll, aga see on RASKE ja ETTEVÕTMINE, mitte mingi asi, mida “ah, sain sutsaka ära” vormis teha.

        4. Üldiselt eeldatakse, et keskmine vanainimene on vähem impulsiivne ja tugevamalt välja kujunenud päeva- ja nädalarutiiniga, kui keskmine noorinimene ja tõesti, impulsi jõud ei pruugi olla piisav, et inimene kohe ruttu õigeks ajaks õigesse kohta lennutada, kui see koht on kaugel, isegi kui inimene ise on vaktsiinist huvitatud.

        5. Mu ema sai perearsti kaudu esimese sutsu juba enne kampaaniat ja teise sutsu hiljuti; isa käis tegi kampaaniaga ära (ning jah, läks ühistranspordiga), aga tema on ka progejana töötanud, tema digipädevus on oma põlvkonna keskmisest kindlasti suurem, ta teeb praegu pensionärinagi vahel üle interneti tööd. Nad mõlemad on mul ebarepresentatiivselt aktiivsed, pidevalt peetakse kümme või isegi paarkümmend aastat nooremaks.

  10. Mu mees on õpetaja Lääne-Virumaal ja siiamaani ootab, mil vaktsineerima saaks, samal ajal kui praegu toimuvad praktika tunnid, mil õpilastega ei saa kogu aeg 2+2 distantsi hoida. Mis eesliini vaktsineerimisest me räägime? Mis vaktsineerimiskava?
    Samuti omast kogemusest – PPA-l oli algselt ära jaotatud tähtsuse järjekorras, et eesliinitöötajad saavad esmajärjekorras vaktsiini ja nn kontoritöötajad on viimased. Tegelikkuses aga, kes ees, see mees. Ise registreeri ja olenevalt sellest, kus sa elad või kuhu oled nõus sõitma, nii kiiresti ka vaktsineeritud said.

      1. Jah just nagu Kaamos kirjutas. Rakveres tundub, et 2/3 aegu on vabad – neil on vist 8 lauda (registratuuris on max 8 aega paralleelselt) ja enamik neist on saadaval.

        1. Ma natuke usun Kauri, et kui kohale minna, saab süsti kätte, sest vabu aegu on nii palju. Muidugi kui selleks peaks hirnümus kaugelt sõidu ette võtma, siis on tegu kaalutletud riskiga – mis siis, kui on tühikäik?

  11. Eks vaksiini ongi saada uus ja põnev, kui öeldaks, et see on selline salajane kui on veel nagu keelatud alla 60. Kõik juba sellepärast tahavad nagu esimesena imerohtu tasuta, ega MMSi juuakse ka ainult sellepärast, et see annab surematuse, või mida teie loodate. 🙂
    Vaksineerige rõõmuga!

    Poliitikud on sootud, sa oled Kingo nalja ikka päris tõsiselt võtnud . 🙂

  12. Loksal on tänase seisuga kõik homsed ajad, peale minu bronnitu, veel vabad.
    Kiirustage, seltsimehed noored ja ka vanemad!:)

  13. minu 63 a ema näiteks ei võetud vaktsineerima, helistasin ise ja helistas tema nii reedel, eile kui ka täna

      1. No on jah, täiega. Teeks kasvõi petitsiooni või rongisõidu. “Valitsus, ära jama!”, “Mida rohkem inimesi saab vaktsineeritud, seda rohkem inimesi saab vaktsineeritud”, “Nõuame töötavat vaktsineerimisplaani!” loosungitega.

  14. Mu meelest tõid sa välja hoopis olulisema põhjuse, kui digipädevus. Kui ma mõtlen oma maja memmedele, või vanakestele Mustamäelt. Sõita siit ühistranspordiga Tondirabasse?? Kus see üldse asub? Kui kannatab oodata, siis ma iga kell ootaks võimalust perearsti juures. Mitte ei seikleks kuhugi karupepusse, suurde saali paljude inimeste vahele.

    1. eile polnud aega. Täna vaatasin guugle mapsist. Minu kodust läheb Tondirabasse 3 bussiga ( st ümberistumised) ja kokku tund aega.

      1. Mu sõbrad saatsid täna just sel teemal Terviseametile meili – põhimõtteliselt teema selles, et kuna meil kõigil on auto ja me kõik oleme ise kas vaktsineeritud või hiljuti haiguse läbi põdenud, saame pakkuda abi vanemaealiste vaktsineerima viimisega. Eesti on ju nii väike, kui ma töötan kodust, siis ma vajadusel leian selle paar tundi, et ka Rakvere lähedalt kellegagi arsti juures ära käia ja koju tagasi tulla. Nii et ootame, mida Terviseamet vastab – võimalik, et nad pole üldse huvitatud, sest neil on selliste asjade jaoks juba plaan olemas, aga ma olen alati seda meelt, et ainult kritiseerimisest jääb väheks, tuleb proovida ka ise õlg alla panna.

        1. Puutun iga päev kokku küsimusega, et: “Aga mida teha, kui autot ei ole, kas ma võin ühistransporti kasutada, kas ma võin takso võtta?” Õnneks olen kuulnud et siin-seal käivad ka testimisbussid. See tähendab mitte bussid, mis testima veaksid, vaid bussid, mis testiijad mõnesse väiksemasse kohta toimetavad. Tegelen testimissjadega, mitte vaktsineerimise omadega. Küsimused on aga samad.
          Kuldaväärt mõte Rents! Loodetavasti Terviseamet lubab.

      2. Sulle on Sõle poole lähemalt lihtsalt. Minu töö juurest (Teaduspargi 8) Sõle spordikeskusesse läheb ühistranspordiga alla 40 min. Tondirabasse peaaegu tund.

        1. Kampaania sihtgrupp oli seekord ju Põhja-Tallinna ja Lasnamäe venelased. Kui Tallinna tehakse kaks keskust, siis ei saagi nad kõigile korraga lähedal olla.

        2. a kui see nii on – tähendab, sihtgrupi hulgas on ilmselt väiksem protsent valgekraesid kui Tallinnas tervikuna – siis tundub digiregistreerumisele panustamine samuti kontraprokduktiivne.

  15. Vaktsineerimise värk on tüüpiline näide evolutsiooni toimimisest. Kui kodanik ei mõista, et 1/1000000 võimalus (vaktsineerimise läbi) maha surra on oluliselt väiksem kui 1/100 võimalus koroona kaudu teise ilma minna (numbrid umbkaudsed kuid suurusjärgu poolest õiged) pole miskit parata. Vaktsineeritud saamine annab evolutsioonilise eelise.

    Vaktsineerimiskampaania organiseerimise külje pealt pole kusagil maailmas asjad eriti hästi. Valitsusel on ju teoreetiliselt õigus, et vanemad, ohugrupid ja eesliinitöötajad peavad eelkõige sutsaka saama. Samas kui sa teatud gruppidele (meditsiinipersional, õpetajad, …) vaktsineerimist kohtustuslikuks (condition of employment kutsutakse seda Canadas) ei muuda on demokraatiast valesti aru saadud.

    Ma olen personaalselt juba käega löönud. Vanemad said vanuse tõttu ja minu õhutamisel vaktsineeritud esimeses järjekorras, ise ja kaasa oleme registreeritud ja ootame kannatlikult järjekorras (kardetavasti läheb kuid) olles nõus ükskõik millise vaktsiiniga. Lasteni jõutakse Kanada tempo juures ehk järgmine aasta, iseasi kas siis enam vajagi on.

    1. kle vanainimeste käitumine ei anna neile enam ei evolutsioonilisi eeliseid ega miinuseid, kui nad just lapselaste või lapselapselaste ainsad kasvatajad ei ole.

      1. Tahtsin sama öelda. Vanurite vaktsineerimisaktiivsus, kui see on kogukonnas piisavalt suur, annab küll sellele kogukonnale, kaasa arvatud kogukonna noorimale põlvkonnale, teatava evolutsioonilise eelise, aga see on hajutatav kui vähem teadlike kogukondade sigimisaktiivsus on suur.

        1. St annab eelise selle läbi, et kui riskigrupp on vaktsineeritud, siis meditsiinisüsteemi koormus on eeldatavalt palju väiksem, kui oleks ilma riskigruppi vaktsineerimata ja muude hädadega inimesed saavad kiiremat ja paremat ravi; kui vähemalt osa elanikkonnast on vaktsineeritud, olgugi et sotsiaalselt vähem aktiivne osa, siis kahaneb pisut ka teiste gruppide nakatumise määr. See viimane ei pruugi antud viiruse juures nii palju lugeda, kuna statistiliselt siiski noorem ja sigimisvõimelisem osa rahvast ei põegi nii rängalt, aga natuke siiski.
          Pigem on vanurite vaktsineerimisaktiivsus siiski indikaator, mitte mõjutegur.

        2. …kui siit edasi minna, tuleb muidugi meelde kauges lapsepõlves loetud mongoli (või oli see hiina?) muinasjutt, kus ühe rändhõimu pealik käskis kõik üle 60 raugad ära tappa, sest neist oli ainult kulu; üks poiss hoidis oma eakat isa peidus ja tassis salaja kaasa ning ühes ootamatus kriitilises olukorras päästis rauga elukogemuse pealt antud nõuanne kogu hõimu. Pealik muutis meelt ning kahetses.
          Tol puhul küll piisas hõimu päästmiseks ühestainsast raugast ning isegi see praegune viirus ei niida kõiki üle 60 inimesi, keda tabab. Võta või jäta.

  16. Minu ema on 70+ vanuses, elab Ida-Virumaal ja talle tehakse esimene suts järgmisel nädalal. Varem pole teda lihtsalt kutsutud. Digipädevus on tal olemas, skaibib oma (endast vanemate) sõbrannade ja lastelastega, käib netipangas ja e-hääletab. jne. Aga talle see AZ vaktsiin trombiohu tõttu ei sobi, ilmselt sellepärast alles nüüd saabki. Tema 80-aastased sõbrannad on juba vaktsineeritud. Kui mõni nädal tagasi sealkandis vaktsineerimistalgud olid, siis ta vaatas ka huvipärast neid aegu (AZ’ga tehti) ja temale lähim vaktsineerimispunkt asub ~17km kaugusel.Autoga pole see mingi vahemaa, aga ühistranspordiga liigeldes on üks ots ligi tund. Lisaks veel ei tundu mitte kuskilt otsast mõistlik koroonaajal oma aega ühistranspordis veeta. Perearsti juurde minek on tunduvalt mõislikum valik. Ja ma ei imestaks sugugi kui Tallinnas samamoodi pole vanematel inimestel lihtsalt võimalik Mustamäelt või Õismäelt kuhugi Sõle spordihalli või Tondirabasse minna.
    Lisaks veel vastukäiv info vaktsiinide kohta. algul võis lugeda, et AZ on noorematele, nüüd teatakse, et ei sobi alla 60-aastastele.
    Töiesti nõus olen sellega, et tuleks lihtsalt vaktsineerida neid, kes soovivad kui riskigruppides piisavalt huvilisi pole. Me kaitseme neid riskigrupis olijaid sellega ka.

  17. to Tom
    Ütlesid väga hästi, et …Vaktsineerimise juures on oluliseks näitajaks millises inforuumis elad ja kas mõtled oma peaga või oled mõtlemisvõime kellelegi teisele delegeerinud nagu seda väga tabavalt Soomere ütles….
    Paraku tuleb mul seda sinu enda kohta öelda. Mäletad ühte oma hiljutist postitust ameeriklaste kosmoseaparaadi langevarjudega maandumise kohta Marsile, kus ma juhtisin su tähelepanu sellele, et Marsi atmosfääri tihedus vastavalt ametlikele andmetele on u. 1% Maa omast, st. praktiliselt vaakum. Aga langevarjud vajavad kasutamiseks piisavalt tihedat õhku. St. et keegi siin valetab. Ja väga palju. Kas on info Marsi atmosfääri kohta vale või ei laskutud üldse Marsile. Või nii seda kui teist.
    Sinu vastus oli, et …TT Tuesday, 23 February, 2021 , Ma millegi pärast arvan, et inseneridel oli see info olemas, ja langevari vastavalt disainitud …
    St. et andsid oma mõtlemisvõime “spetsialistidele” ära. Mina aga ei saa oma mõtlemisvõimet ära anda. Ja mind jääb see vastuolu painama.

    1. Siin on muide väga hea ülevaade sellest langevarjust, vastab ka tihedusega seotud küsimustele:
      https://mars.nasa.gov/mer/mission/spacecraft_edl_parachute.html#:~:text=Before%20placing%20the%20parachute%20into,heat%20set%20to%20sterilize%20it.&text=Rocket%20assisted%20descent%20(RAD)%20motors,a%20safe%2C%20low%20landing%20speed

      Üldiselt NASA jms ettevõtted jagavad hea meelega igasugust know-how’d, sest üle maailma on ju palju insenere, keda see teema huvitab. Neil ei ole väga seda valetamise variantigi, sest nii palju on spetsialiste, kes kohe tähelepanu juhiksid, kui detailid ei klapiks. (Ja kui ma ütlen “spetsialiste”, mõtlen ma inimesi, kes päriselt teemat jagavad ja huvi tunnevad, mitte selliseid, kes igal pool vandenõud tahavad näha.)

      1. NASA jägab ainult arvutisimulatsioone see on nagu propaganda multifilmi arendamine.
        Kuu peal pole isegi WIFI-t ja korralikku välikäimlat, kus tulnukad oma häda teha saaks, sellepärast ei huvitagi kuu neid.

      2. Tänud Rents, et viitsisid minu eest vastata! Paraku kipub vaidlus nii vaktsineerimise, kuul käimise (Marsist pole mõtet rääkidagi) kui kaksiktornide teemal sarnanema Püha Jüri lohetapmisega, lööd ühe pea maha kohe kasvab kaks asemele. Pealegi on siililegi selge, et kuu on juustust, vaidlus teatud ringkondades taandunud sordi peale: Edam või Swiss?

      3. Lugesin seda NASA artiklit, kuid midagi uut sealt ei leidnud, Kasutavad tavalisi põhimõtteliselt kuppellangevarje, nagu näiteks ka esimene Vostok oma maandumisel. Võiks muidugi välja arvutada maandumiskiiruse, arvestades maanduri algkiirust, õhurõhu muutust sõltuvalt kõrgusest, maanduri õhutakistust, kupli suurust jne. See on üsna keeruline. Vt. näiteks artiklit: How Fast Were the Vostok Cosmonauts Going? – https://allthingsnuclear.org/dwright/skydiving-from-a-reentering-spaceship. Või lähtuda praktikast. Joseph Kittinger oma rekordhüppel stratosfäärist 31,3 km kõrguselt, avas oma põhilangevarju alles 5,5 km peal, sest varem polnud mõtet, õhk oli liiga hõre. Langevarjudega maandutakse mägedes u.4.5 km peale. Vt. Everest Skydive – https://www.everestskydive.com/. Aga seal kasutavad nad tiiblangevarje, millega saab tekitada täiendava tõstejõu ja maandumiskiirust vähendada. Aga rõhk Marsi pinnal on – “Atmosfääri rõhk Marsi pinnal on keskmiselt 600 paskalit. See on umbkaudu 0,6% keskmisest rõhust Maa merepinnal, mis on 101,3 kilopaskalit” (Wikipeedia) . Ja – “on rõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga Maal 35 km kõrgusel maapinnast” (Wiki). Aga sealtmaalt alustasid Kittinger, Baumgartner, Alan Eustace oma laskumist vabalangemisega, sest langevarjuga polnud algul midagi teha.

        1. Seal on ju väga selgelt kirjas, et kasutatakse lisaks ka mootoreid, sest langevarjudele ei saa sellistes tingimustes loota:
          Because the atmospheric density of Mars is less than 1% of Earth’s, the parachute alone cannot slow down the Mars Exploration Rover enough to ensure a safe, low landing speed. The spacecraft descent is assisted by rockets that bring the spacecraft to a dead stop 10-15 meters (30-50 feet) above the Martian surface.

        2. Antud juhul oli langevarju ülessanne mitte aeglustada langemise kiirust, vaid stabiliseerida, muidu oleks see asi lappama läinud, ehk tagurpidi kukkunud. Maandumise simulatsoon on tehtud ikka maistes tingimustes, ega jah Marsil NASA võttemeeskond ootas kaamarate ja mikrofonidega.

        3. Mootorid aeglustavad laskumist vaid viimase 10-15 meetri peal, Marsi atmosfääri tihedus Marsi pinnal vastab aga Maa atmosfääri tihedusele 40 kilomeetri peal. Mastaabid on ikka hoopis teised. St, et kui maandur ülehelikiirusega alla tuleb, siis viimase 10-15 meetri peal teda ikka pidama ei saa.

  18. Ja mis puudutab seda, kas ma ennast vaktsineerida lasen, siis kindlasti mitte. Mitte mingil juhul. Kuigi vanus juba üle 65a ja oleks võimalus saada. Ja arvutitundmine pole siin takistuseks, sest olen nendega töötanud kogu eluaja. Alates sellest ajast kui üks arvuti hõlmas veel terve korruse ja töötas transistoride peal. Kuni selleni, kus oli mitu maja täis servereid, laua- ja sülearvuteid ja arvutivõrke, mis neid kõiki ühendas.
    Ja ei pea end riskigruppi kuuluvaks, kuigi sõidan iga päev ühistranspordiga tööle ja tagasi. Ja ei kanna maski. Ja ei karda ka haigestuda. Pole juba teadmata ajast haige olnud.
    Ja mis puudutab maske, siis TT teatavasti nõuab nende kohustuslikku kasutamist kõigile. Aga “unustab” kontrollida, et viiruste mõõtmed on u. 1000x väiksemad avadest maskides. St. et maskid on kasutud viiruste vastu. Mida muide väidab ka maskide tootja. See on kirjutatud ka maskide pakendile.
    Ja kui võrrelda vaktsiinipooldajate ja vastaste väiteid, siis on just vaktsiinivastaste väited hästi argumenteeritud faktidega, teadlaste uurimustega, varustatud allikaviidetega jne. Erinevalt vaktsiinipooldajatest, kus käib lauspropaganda.

    1. Viitsid, viska siia neid vaktsiinide ohtlikkust tõestavaid teadusuuringuid. Ära kirjuta, et “googelda ise”. Anna linke. Sa ju tark, ise mõtlev inimene, aita lammast.

      1. Alustada võiks näiteks Telegram.ee veebiportaalist kuhu on aastaga kogunenud väga palju infot nii koroona kui vaktsiinide kohta. Ja artiklid on enamasti ka linkidega väga hästi varustatud. Ka ERR-i kommentaarides oli palju asjalikke kommentaare koos linkidega. Paraku hiljuti nad sulgesid kommentaariumi ja kustutasid kõik kommentaarid. Kui kellelgi huvi on võin muidugi ka siia viiteid koguda.

        1. A: “Palun jaga viiteid teadusuuringutele”
          B: “No näiteks telegram.ee…”

          Hea, et ma midagi parasjagu ei joonud…

        2. to AbFab. Telegram.ee-s on lõputult viiteid teadusartiklitele. Aga kui sa keeldud seda lugemast, sest see on ju alternatiivne, seal on artikleid ka “lameda Maa teooriast” jne. , siis see on sinu valik. Mina ise loen küll kõiki allikaid, seinast-seina. Peaasi, et artiklid sisaldaksid mingit mulle uut infot, oleksid faktidega põhjendatud, loogilised, st. teaduslikud.

    2. Viirus pole individualist, enamasti levivad nad just igasugu osakeste külge kleepununa, aerosoolsed veepiisad, tahm, õietolm; need osakesed on raudselt suuremad maski avaustest. Ja nakatamiseks on vaja piisavalt hulka viirusi, see on statistiline mäng. Ûks viirus pole mingi tegija.

      Telegram, mhmh. Ma käisin ka ükspäev vaatamas. No tonaalsus on parem kui uutel uudistel (brr) aga sisu…

  19. “Viige oma vanemad / sugulased / ..” vaktsineerima?
    Aasta otsa on taotud trummi, et hoidke oma vanematest eemale, ärge saage kokku, ärge käige külas – nüüd siis äkki “viige ja tooge”. Eestis on põlvkondade side niigi katki, nüüd on see veelgi võimendunud.
    Bolti umbusaldab vanem põlvkond veel hullemini kui vaktsiini.

    1. Isegi mitte niivõrd ei umbusalda, kuivõrd on võõras ja harjumatu asi. Harjumuse jõud on suur. No saab ka tavalise takso tellida, aga… Kõik need muud harjumatud asjad. Nendega saaks ehk lõpuks hakkama, aga see nõuab aega ja kannatust ja samm-sammult lähenemist. Talgute kampaania sobib tõesti noorematele paremini.

      1. ma jälle masskommenteerin, aga mulle turgatas just pähe, et harjumuse jõud, harjumuse jõud.. need nooremad, kes vaktsineerimiskohtade uste taha jäeti, läksid ju ka harjumuse jõul sinna, lihtsalt nende harjumused sobisid selle kampaaniaga ja vanainimeste harjumused suuresti ei sobinud. Nii et harjumus ei säästa kedagi. Valitsuse asi oleks teha kampaania korraldus sihtgrupi harjumustele vastavaks. Riigi huvid ju.

  20. Just lugesin FBst, et mõni avastas takkajärgi, et tal on registreering à la Rakverre, kuigi ta ise ei olnud seda teinud. Mingid süsteemiviperused. Kui selliseid oli hulgem, siis võis osa saalitühjusest sellistest fantoomregistreeringutest tulla – et süsteem näitab, nagu oleks aeg kinni, kuigi ei ole.

  21. Korter on ilus, eriti ilus on, et pole 1. ega 5.-st kõrgemal korrusel.
    Ma kardan, et karoonaviiruse ja vaktsiiniga toimuv bardakk ei ole praeguse korralduse juures absoluutselt lahenev. Õhtumaades enneolematult kaua, lausa oma 3-4 inimpõlve valitsenud suhteline rahu ja heaolu on yksikindiviidi viinud arvamusele, et see on lihtsalt järjekordne poliitiline või meelelahutuslik värk, millesse tema panustama ei pea, kui ta ei taha. Haigused ja õnnetused juhtuvad ju teistega seal kaugel ja need on kindlasti selles ise syydi.
    (Ma jauran iga yhiskonnas esineva koleduse juures, olgu selleks probleemid majanduse, keskkonna, perevägivalla või meditsiini teemadel – inimesi tuleb harida! Pidevalt harida, mitte kampaaniate korras iga 7 aasta tagant, näiteks. Ja Eukleidese teoreemi asemel epidemioloogiat ja juurat on iga kell kohasem valik.)

  22. Ega asi polegi selles, et vanemaealised ei taha vaktsineerida, tahavad küll. Millegipärast jäeti mulje, et ei taha. Neile ei saa lihtsalt läheneda sellise massvaktsineerimise plaaniga. Nad ei jaksa ja ei taha nii rahvarohkesse kohta minna, transpordiprobleem jms. Pealegi siiski kahjuks vajavad nad isiklikku kutset, kasvõi vabatahtliku helistamine, kes räägiks. Paljud neist oleks olnud nõus perearsti juurde minema vaktsineerima.
    Ja noorematele vaktsiini manustamine oli puhtalt rahaline otsus, et mitte kahjumisse jääda. Vaktsineerijate poolt loogiline samm, sest ega nad heategevust ei tee, töötajad said ikkagi palka. Iga tehtud doos on rahaline sissetulek. Tegemata doos pole tasustatud. Vahet pole, kes süsti saab. Lihtne.
    Probleem aga on selles, et tuli korraga suurem kogus vaktsiine ja nüüd mõnda aega ei tule. Perearstid jätkuvalt ei saa oma vanuritele vaktsiine, kes paljud ju ikkagi tahavad süsti.
    Alla 50 aastaseid võiks ikka vaktsineerida siis kui vaktsiini laialt käes ja nende puhul selline massvaktsineerimine töötab. Mitte vanurite puhul. Ja öelda, et noorte vaktsineerides vanurite nakatumine väheneb, vaktsineerimine ei võrdu mitte haigestumisega ja viiruse mitte levitamisega siiski tõenäoliselt. See võrdub kergemalt põdemisega, osade tüvede korral, pole veel selgust . Ehk siis kergemalt põdevad noored põevad veelgi kergemalt. Iga nakatunud vanur on koormus haiglatele ja meditsiinisüsteemile, väga tõsine koormus. Ja selle tõttu kannatavad juba kõik vanusegrupid. Praegu süsteem ägiseb ja tegelikult ei ole tagatud varasemaga võrdväärne arstiabi just liigse koormuse pärast. Uuringud lükkuvad edasi, ravi lükkub edasi. Kuskilt lihtsalt peab järgi andma, et süsteem praegu toime tuleks ja saaks öelda, et ravi on haiglates ja intensiivides tagatud. Väsimusest tulevad vead ravis. Töötajad lahkuvad töölt, et puhata. Sest kui praegune hullumaja lõppeb siis tuleb selle tõttu edasi lükkunud töö laviinina peale. Ja sellega peavad tulema toime juba praeguseks väsinud inimesed. Pluss lisaks covidi põdemisest pikaajalised kahjustused saanud inimesed, kes hakkavad ummistama südamearstide ja neuroloogide, kopsuarstide vastuvõtte. Ja pikad ravijärjekorrad olid juba enne covidit probleem.
    Vähiravi puhul kaks kuud raviga siia sinna pole ju vahet, niikuinii sureb tõenäoliselt aasta kahe pärast. Reaalsus. Varjatud ohvrid.
    Aga isal läks väga hästi, et süsti ära sai, 60 aastane mees ja bussijuht ning covid on halb kombinatsioon.

    1. Seda “vanemaealised ei taha vaktsineerida” väidet tuleb vaadata kontekstis – nad ei taha sama innukalt vaktsineerida kui nooremad. Siin samas kommenteeriumiski üks 65+ kommenteerija, kes põhjendab, et tema bussis maski ei kanna ja vaktsineerida ei taha. 50-60aastased on vaktsiinist kordades rohkem huvitatud kui vanemad. Lisaks on paljud vanemad selle AZ hirmujutuga nii ära hirmutatud, et kui nad ka vaktsineerida tahavad, siis SELLE vaktsiiniga enam igatahes mitte (eriti venekeelne elanikkond). Nooremate hulgas on seda suhtumist vähem – kuigi kui on, on nad jälle selle võrra valjuhäälsemad (vt näiteks paljas 🥕, kellel keemia näos ja tissis, aga vaat vaktsiin oleks kohutav keemia, millega oma elu ära rikkuda).

      1. Mu 70-ne ema oleks just saanud AZ vaktsiini omaksehooldajana, aga hooldatav pani kõrvad pea alla ja praegu ytleb Mammi, et ärme kiirusta, sest praegune perearst on ebamõistlikult kaugel, yhistransporti neil pole (ma vajadusel sõidutan, vähemalt pool päeva läheb) ja iga päev tuleb vaktsiinide ja trombooside kohta järjest rohkem häirivat infi. Häiriv on infi paljusus ja apokalyptiline alatoon.
        Nädalate kaupa ja järelejätmatult. (Ma sain ka pereliikme hooldajana 3 nädala eest AZ, peale 1 ainsa päeva lihasvalude ja 37,2 palavikuga ei järgnenud MITTE MIDAGI.) Aga inimesed istuvad kodus, kuulavad raadjot, loevad lehti ja lähevad kuuldust närvi, ning ei suuda lõpuks taluda piiranguid ega julge vaktsineerida. Venitamine on siin saadanast.

        1. Ma täna nii naersin selle üle, kuidas üks ja sama suunamudija suudab öelda, et tema küll vaktsineerima ei kipu, sest tundub ikka nii ohtlik ja selliseid asju tuleb ikka hoolega kaaluda, ja siis sinna otsa enamvähem teise suupoolega, et “what’s up, guys, ma panin uued tissid omale, need on täiega ohutud, minge pange ka!” 😀

        2. See on hea näide usu jõust. Sinu toodud näide sisaldab infi “/kunstrinnad, hõbesõlg, katkumask, tätuu/ kaitsevad kurja eest” ja “/kooliharidus, vaktsiinid, heakorranõuded, liiklusseadus, teadus/ on võõraste kurjade inimeste poolt minu orjastamiseks mõeldud plaan”

    2. Jüri:
      “… noorematele vaktsiini manustamine oli puhtalt rahaline otsus, et mitte kahjumisse jääda”

      Ma arvan, et sa eksid.

      Esiteks ei usu ma, et lepingud käisid dooside arvu pealt. Tööle suunatud inimesed pidid makstud saama ka siis, kui ühtegi patsienti poleks olnud. Ja C/M pole nii lepingu sõlmimisel nii rumalad, et usaldaks riigi propagandistide võimet hallid täis saada. Pigem oli 50+ vaktsineerimisel kohe selge, et sealt kumab leppetrahv, vähemalt mul oli see küll esimene mõte ja küllap C/M äri-inimestel ka.

      Mina usun hoopis siirast ja isetut soovi valmis pandud doosid ja masinavärk ära kasutada ja rahvas vaktsineeritud saada. Need inimesed on ikkagi meedikud! Ja sellist suhtumist oli tugevalt tunda.

    3. Vaktsineerimine vähendab ka teiste nakatamise tõenäosust, see lihtsalt ei anna 100% garantiid. Mitte miski ei anna 100% garantiid. Aga karjaimmuunsus on täiesti reaalne nähtus.

  23. AZ sobib ateistidele, kommunistidele ja sotsidele. Õiged usklikud teavad ise mida tahavad. Valid nagu viina pudeli ilu järgi “Tuletorni” koostis teeb natuke rohkem pohmelli, aga see läheb üle.

  24. Digiregistratuurist.

    Nina tilkus, palusin perearstilt koroonaproovi saatekirja.

    Hakkan registreeruma. Kõigepealt lehekülg avaneb mingi viis minutit.

    Seejärel saan lahti, valin aja ja koha, valin “registreeri ID-kaardiga”, valin sertifikaadi, toksin PIN-koodi sisse.
    Vastus: “ID-kaart ei ole kättesaadav”.

    Vaatan lugejat: tulukene vilgub.

    Proovin uuesti.

    “ID-kaart ei ole kättesaadav”.

    Panen lehekülje kinni, kisun ID-kaardi lugeja tagant ära, avan lehekülje, panen lugeja uuesti külge, valin aja-koha, “registreeri ID-kaardiga” ja alles siis topin kaardi sisse.

    Proovin uuesti.

    Õnnestus!

    Kusjuures mul pole õrna aimugi, miks enne ei saanud ja nüüd sai. Halb USB-pesa, kus aeg-ajalt ei ühenda ära? kust mina tean.

    Nii, mina olen keskmine nooremas keskeas dumbuser, kes on piisavalt optimistlik, et korduskatseid teha. Aga ma ei kujuta ette, mida ma oleks teinud, kui ei olekski õnnestunud. Lootnud, et raamatukogus on ID-kaardi lugejaga masin, millega sisselogimine õnnestub?

    Ja mis te arvate, kas minust 30-40-aastat vanem ja selle võrra vähem digilahendustega kokku puutunud, aga muidu samasugune dumbuser katsetaks edasi või otsustaks, et see on võimatu ja loodaks perearsti telefonikõne peale?

    1. ID-kaardid ongi kapriissed. Ma pole ID-kaarti enam aastaid kasutanud, selle asemel on Mobiil-ID või Smart-ID. Aga kui veel kasutasin, siis oli sinu kirjeldatud stsenaarium täiesti tavaline. Klemmid ei saavuta kontakti või on probleemid USB-pesaga, tõenäoselt. Kuskil ulmeraamatus öeldi, et tehnoloogia barbaarsuse astet näitab see, kui mootoris leidub liikuvaid osi. Parafraseerides võiks öelda, et IT-tehnoloogia barbaarsuse astet näitab see, kui sa pead info ülekandmiseks ühe asja teisega füüsilisse kokkupuutesse panema.

    2. ID kaardid ja kaardilugejad on kapriissed! Mul uus uhke pisike lugeja luges vana kaarti ilusti. Sain uue ID kaardi, sellega kuidagi ei taha töötada – korda viis pead vaeva nägema lahti kokku ühendama, äppi sulgema, jne … enne kui lõpuks “läbi läheb”. Tüdinesin, otsisin keldrist 10 aastat vana iidse lugeja üles. Müstika – loeb uut kaarti nigu niuhti iga kord esimese katsega – mingil põhjusel uus lugeja ja uus kaart ei sobitu???

      1. ID kaardi tarkvara, arvuti, konkreetse brauseri ja konkreetse lehekülje ühilduvuse probleemid on selle ahela teises otsas valvel ja ilmutavad ennast Murphy seadusi järgides.
        Usaldusväärne on mobiil-ID. Aga tasuline. Smart-ID ei ole päris igas keskkonnas veel aktsepteeritud.

      2. ID kaardi tarkvara ka pidevalt muudetakse ja uuendatakse. Tekivad erinevad ühilduvuse probleemid erinevate op.süsteemidega ja brauseritega. Vaadake näiteks kui suureks on ID kaardi tarkvara vahepeal paisunud. Mul Win7-ga arvutis hõivab 193MB, Win10-ga arvutis 164MB. Enne võttis niipalju ruumi terve MS Office-i pakett. Lisaks konfiguratsiooni probleemid – varemalt oli tüüpveaks brauserite pluginate offline-i minek. Palju vigu aitab ennetada näiteks see kui teha arvutile enne ID-kaardi tarkvara kasutamist restart.

  25. mul tekkis hiljem kahtlus, et kapriisne on hoopis see konkreetne arvuti – et ta tahab pärast sisselülitamist natuke aega rahus töötada, enne kui nii hirmsaid asju hakatakse nõudma nagu ID-kaardi lugemine.

    Teine võimalus, et ta tahab, et lugeja oleks sisse lülitades juba küljes, mitte ei tuleks siis, kui ta juba töötab.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.