literature · prantsuse keel

Lumehelbekesed ja varglikud (osa 1)

Ma ei tea, mida ma arvan inimestest, kes viitsivad selliseid raamatupilte teha

Pole veel kahte aastatki möödas sellest, kui ma suure suuga lubasin, et kohe hakkan varglike raamatut (“les furtifs“) lugema, ja juba on algus tehtud. Minu kaitseks olgu öeldud, et see on ca 700 lk ja esimene peatükk oli minu jaoks pigem ebameeldiv, aasta parim raamat või mitte. Esimene peatükk nimelt keerleb selle ümber, kuidas Lorca (kel esialgsete andmete põhjal ei ole Star Trekiga mingit pistmist) üritab varglike jahtimise eksamit läbida. Eksami sisuks ongi vargliku kättesaamine, mis tähendab samas automaatselt ka ta tapmist.

Nimelt teate seda tunnet, kui loete näiteks raamatut või tõusete püsti, et vetsu minna, ning näete hetkeks silmanurgast mingit liikumist? Need ongi varglikud, kes eksisteerivad meie nägemisulatuse pimedates nurkades ja on võimelised nende avastamise vältimiseks tegema igasuguseid trikke, näiteks taustaga ühte sulama või taastootma kõiki helisid, mida nad kunagi kuulnud on, nii et kui sa pahaaimamatult nende poole kõnnid, võid sa järsku hoopis külje pealt rotveileri haukumist kuulda, et sind eemale peletada.

Aga siin on see konks, mis minus kohe vastumeelsust tekitas — nad suudavad teha mis iganes heli, mida nad iial kuulnud on, ja nad on äärmiselt intelligentsed, nii et nad võiksid vabalt tekitada ka inimese jaoks surmavat helisagedust, aga nad lihtsalt … ei tee seda. Ehk siis on tegu tegelastega, kes on valmis pigem surema kui inimest ära tapma ja kes teevad kõik nende võimuses, et lihtsalt minema pääseda. Teiseks on tegu tegelastega, kes ei ole tavalises mõttes jahiulukid, sest nende surmast ei ole inimesele ABSOLUUTSELT mitte midagi kasu. Kui nad saavad aru, et inimene on neid näinud, muutuvad nad kivikujuks ja ongi kõik (see käib ainult päriselt oma silmaga nägemise kohta, nad on igati teadlikud sellest, kui neid sensorite ja kaameratega jälgitakse, aga see neid miskipärast ei häiri). Ei ole enam liha, mida süüa, karva, millest kasukat teha ega isegi mitte materjali teadusuuringuteks, sest sealt ei saa teada midagi enamat, kui tavalist kivitükki uurides. Nad isegi ei söö midagi, mida inimesed kasvataksid, nii et ei saa isegi rääkida nö kahjurite hävitamisest. Nii et kogu kasulik asi, mis sealt tuleb, on see, et surev varglik jätab endast järele asja, mida raamatus nimetatakse céliglyphe, ehk siis põhimõtteliselt mingi pika kalligraafilise märgi. Iga märk on erinev, kokku on neid juba üle 200 ja siiani ei ole suutnud uurijad isegi kokkuleppele jõuda, kas märk on sõnum inimestele, teistele varglikele või lihtsalt a la surmahüüd. Ehk siis lühidalt: nende tapmine on täiesti tarbetu, keegi ei saa sellest mitte mingit kasu ja mul on seda kõike äärmiselt ebameeldiv lugeda.

Päris elust mäletan aega, kui konvekablogija oli Lõuna-Ameerikas ja kirjutas oma kolleegist, kes tegi “olulist teadust”, mille peamine point oli see, et ta toppis mingitele sisalikele termomeetrit kloaaki. Ka selliste asjadega ma mõtlen, et kes see tahaks teha üldse sellist asja, tappa hunnikut loomi lihtsalt selleks, et nende kohta natuke rohkem teada saada, kuigi seal oli loodetavasti siiski mingi üllas eesmärk. St lihtsalt termomeetri toppimine ei tapnud muidugi kedagi, aga seal oli vahepeal ka mingi külmutamisepisood (?) või midagi sarnast, mille tõttu küll paras ports neid maha kooles. Ma olen lumehelbeke, kes tahab elada oma roosas mullis ja jäätist süües mitte mõelda sellele, et lehmal on õnnetu elu (ja lisaks lumehelbeke, kes sööb fair trade jäätist, seal on ehk lehmal tiba parem elu).

Nii et eelmine kord ei jõudnud ma suures vastikuses esimesest peatükist kaugemale. Seekord võtsin end kokku ja sain teada, et esiteks on Lorcal siiski teatav põhjus, miks ta varglikest nii väga huvitatud on, ning teiseks elab kogu see seltskond täielikus jälgimisühiskonnas, mis on rikka eliidi kontrolli all. Valdav enamus inimkonnast kannab spetsiifilist huulerõngast ja isegi 5aastased lapsed suudavad juba selle abil oma ema asukoha igal ajahetkel 3 cm täpsusega positsioneerida. Ma küll ei tea, miks inimesed alati armastavad rääkida huulerõngastest ja vaktsiinidesse peidetud minikiipidest, kui kõigil meist on juba positsioneerimisvahend nagunii taskus, aga see on vist selle pärast, et inimaju ei taha mõelda asjadele, mis talle ebameeldivad on. Kiibid ja sama põhimõtet järgivad huulerõngad on siiski põnev sci-fi, see, et sind juba jälgitakse, on ebameeldiv.

Eile näiteks oli meil (virtuaalne) firmapidu, kus üks poiss rääkis, kuidas ta ema on muretseja, nii et kogu suguvõsal on iPhone’id, et saaks Family Organizerit kasutada, nii et saad kogu aeg kaardilt näha, kus kõik su pereliikmed parajasti on. On muidugi naiivne arvata, et kui selline funktsionaalsus juba olemas on, siis piisava huvi korral ei saaks seda ka mittepereliikmed kasutada. Tänasel päeval ei lähe see vist enam vandenõuteooriate alla, vaid kõik lihtsalt kehitavad õlgu ja loodavad, et ehk nad ei ole piisavalt huvitavad, et keegi viitsiks kaamerat häkkida ja vaadata, kuidas nad nina nokivad või Jürgen Ligi kombel varustust kohendavad. Ma näiteks vaatan ühte juutuuberit, kes kajastab tuntud mõrvamüsteeriume, ja noh, huvitav, kuigi natuke hirmutav on vaadata, kuidas mõnes riigis kestab reaalne uurimine ainult selle hetkeni, mil nad õige kahtlusaluseni jõuavad — sel hetkel alates otsitakse inimese kadumise hetkest alates üles kogu kahtlusalust puudutav videomaterjal + info tema liikumise kohta. Just vaatasin mingit Uus-Meremaa asja, kus mõrvar oli lisaks liikunud ka rendiautoga, nii et loomulikult selle GPS ka veel. Üsna õõvastav oli näha, kuidas põhimõtteliselt kõik, mis toimus mõrtsuka oma korterist väljaspool, oli kenasti videos. Kuriteod muidugi saavad kiiresti lahendatud.

Või noh, eks meil siin on ka sarnane lugu, et praegu Helmed karjuvad kooris politseiriigi teemadel, aga … Aga tänapäeva politseiriik ei tähenda kumminuiaga kurjasid onusid. Tänapäeva politseiriik tähendab seda, et sind jälgitakse igal sammul ja EKRE oli kõigest mõne kuu eest innukalt läbi surumas elektroonilise side seaduse muudatust, mis väga suure sammu selle poole teeb. Ja tuletan meelde, et me niigi elame riigis, kus meie mobiilside metaandmeid valimatult kogutakse, kuigi Euroopa Kohus on korduvalt sarnastes kaasustes öelnud (alates juba aastast 2014), et nii nagu ei ole okei. Praegu näiteks on Prantsusmaa sama vaidlust vaidlemas, sest Pariisi linnavalitsus arvab, et võiks ju lihtsalt Euroopa Kohtu otsust ignoda. Ehk siis Euroopa Kohus leiab, et ka meil siin toimuv on vastuolus eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega, meie süvariik leiab, et kui nad ei saa teada, mida ma hommikusöögiks söön, peavad nad vähemalt teadma, kellele ma kassi jalutades mehe eest salaja helistan. Ning nüüd siis tahetakse mitte ainult ära keelata isikustamata kõnekaarte, vaid ka sundida numbripõhiseid suhtlusäppe (Skype ja WhatsApp jms) end sideteenuse osutajaks registreerima, et neil oleks kohustus sarnast infot koguda. St igaüks on ise süüdi, kui ta Skaibis pläkutab ja eeldab, et see kuidagi anonüümne on, aga WhatsApp pakub teatavasti end-to-end encryption’it, nii et ainus info, mida nad sealt saaksid (eeldusel, et sa oma äppi korrektselt kasutad), on see, kellega sa suhtlesid, mitte see, mida sa kirjutasid. Mis on paljude jaoks siiski info, mis läheb ka sinna eraelu puutumatuse alla. Ja nüüd siis muidugi see aprilli alguse uudis, et meie muidu nii rangelt kõike kärpiv riik on eraldanud 17 miljonit eurot biomeetriliste isikutuvastuseks kasutatavate andmete kogu ABISe loomiseks. Aga raamatus räägime muidugi huulerõngast, eks ole, et teil oleks lihtsam uskuda, et me tegelikult ei räägi tänapäevast ja kõrvaltänavast, vaid tulevikudüstoopiast. 😀

Igatahes luuakse sellega siis kohe vastandus. Vargsi mööda nurki hiilivad loomakesed, kes on jälgimise vältimise maailmameistrid, ja jälgimisühiskonna elanikud, kes on süsteemi aktiivsemad või vähemaktiivsemad (või suisa vastased) liikmed. Huvitav on ka see, et vaatasin, et teised on internetis sellele väga innukalt andnud kas väga kõrgeid või väga madalaid hindeid, nii et tundub, et külmaks see inimesi igatahes miskipärast ei jäta. Nii et üritan vist sedapuhku siiski end vähemalt sajast esimesest leheküljest läbi närida, et oskaks ka midagi asjalikku arvata. Arvasin küll, et ehk kahe aastaga on juba ka tõlge tulnud, aga ei midagi, isegi ingliskeelset ei ole veel, nii et tuleb ikka ise vaeva näha. Aga see vähem telefoni kasutamine annab juba tulemusi küll, rohkem aega kaunitele kunstidele jne.

38 kommentaari “Lumehelbekesed ja varglikud (osa 1)

  1. Jah. Loen Kultuurikapital eelarve arutelust “kultuurivalkonnas on iga neljakohaline arv töötasu mõttes pmst ulme”, aga “kõvades” valdkondades lendavad miljonid ja kümned miljonid mingi obskuursuse peale ja see on norm. Ja siis sideseadus. SEE on teile politseiriik, mitte Vabaduse platsil kumminuiaga vehkimine.

    FYI, selle biomeetria andmekogu uudis on eelmisest sügisest. Eelarve tehakse ju valmis pikalt ette. https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/eesti-loob-biomeetrilise-identifitseerimissusteemi-andmekogu-abis – 14. oktoober 2020

  2. Eks probleem ole selles, et taskus oleva jälgimisvahendi saab tehniliselt üsna hõlpsalt endast eemaldada, aga implanteeritud vahendi eemaldamine on tunduvalt keerulisem.

    Miks huulerõngas? Tungiva vajaduse korral saaks sellestki kiiresti, ehkki valulikult lahti. Kindlam oleks nt õlavarreluusse kinnitatud seade. Või on oluline, et see rõngas kohe näkku vaadates paistaks?
    Kas see raamat on eesti keeles ka olemas?

    1. > taskus oleva jälgimisvahendi saab tehniliselt üsna hõlpsalt endast eemaldada

      Hiinas näiteks ei enam saa.
      Sa ei saa ilma sellega maksta. (Igasuguse muu raha asemel on m-maksed.)
      Sa ei saa ühistransporti.
      Sa ei saa tööle (uksest sisse) ega ühtegi avalikku hoonesse.

      See-eest saad ilma telefonita liikumise eest trahvi.
      Ja riik teab igal hetkel, et Kaur või Morgie jättis täna telefoni koju.
      Totaalne jälgimine töötab, tegelikult ka.

      1. Päriselt saab telefonita liikumise eest trahvi või? Voi heldeke… Seega on telefon identifitseerimisvahend, isikutunnistuse asemel. Nojah. Aga mis saab nendest, kes on liiga vaesed, et endale telefon osta?
        Kas Hiinas on kodutul joobaril ka telefon?
        Mis saab siis, kui aku tühjaks saab?

        1. St ulmelise monofunktsionaalse kiibi või rõnga puhul pole ilmselt aku tühjenemist karta, sest sel puhul on kas a. superakud või b. kiibid ise on passiivsed kaugloetavad ja kõik ilm on lugereid täis pikitud. Ent telefon kui selline on multifunktsionaalne energiakulukas… jne.

        2. 1) saan aru, et jah on. tähendab ma ei tea,
          2) ei tea.

          m-maksed olevat põhiline makseviis, sellega saab maksta ka turul ühe maasika eest või üldse ükskõik kui väikse asja eest.

          a see selleks. ma tahan vaid viidata, et ühiskond SAAB oma liikmeid sundida tegema asju, mis pole otseselt vältimatud, aga sisuliselt siis ikka on.

        3. mul hakkas mõte kohe selliseid radu pidi liikuma, et kui ühelt poolt kasutatakse sellist jälgimist, siis areneb teiselt poolt ka segajate tekitamine, endast pseudojälgede jätmine jms digitaalsete alibite tekitamise tehnika.

        4. Ei usu, et väga tekib. See vajab tahtmist ja selline käitumine on automaatselt igas muus mõttes imelik.

        5. Kuivõrd selline totaaljälgimine eeldab, et igal inimesel on sünnist surmani ametlik identiteet olemas, siis on kõige lihtsam viis jälgede segamiseks hoopis kasutada kellegi teise identiteeti. Või mitut võõrast identiteet. Nt turul maksad kahe maasika eest Kauri ID-ga ja hiljem bussipileti eest Nodsu ID-ga ja öömaja eest Rentsi ID-ga. Kuritarvitatud identiteedite jäljestikku ilmuvad küll veidrad anomaaliad, aga kuna andmeid on üldse väga palju, võivad need anomaaliad jääda märkamatuks.

        6. Eks jah… Üldiselt, kuna meil siiski veel ei ole politseiriik, on mul võrdlemisi savi, kas mu andmetest pannakse mingi isikustatud profiil kokku või mitte, ebamugav olekski pigem selline kuritarvitamise võimalus ja tõsiasi, et politseriigi saaks siinkohal luua täiesti märkamatult. Mis mind aga häirib, on see, et kliendile ehk kodanikule ei tööta see nn digiriik sugugi nii muretult ja sujuvalt kui võiks. Andmeid ei saa minu enda huvides ka sugugi hõlpsasti ühendada. Mingeid minikursuste diplomeid tuleb ikka käsitsi töötukassa CV-sse kanda, mis mõttes nagu? Mul on nad ju isikukoodipõhised, miks ma pean neid KÄSITSI sisse kandma? Kui ma juba olen totalitaarjälgitav, äkki mul võiks siis sellest ise ka mingi kasu olla?

        7. Selline sahmimine a) nõuab tahtlikku tähelepanu b) toimib vaid mingi grupi sees c) ja identifitseerib lisaks pätile ka tema kaasosalised d) äratab tähelepanu.

          vpn on vahend, mille kasutamine on a) kergesti keelatav b) äratab samuti tähelepanu. nagu tor / onion routing meil praegu.

          vt ka https://xkcd.com/1105/ .

        8. Mulle haldussuutmatus pigem meeldib siinsamas kirjeldatud põhjustel.

          Samas on tõenäoline, et ma eksin.
          Saamatu ja seadustest kammitsetud sots-sektor ei suuda minu andmeid kahes andmekogus kokku panna ka siis, kui mõlemas on mul sama isikukood ja kõik muu.
          Pol-riigi andmekaevurid aga seostavad faktid ära ka siis, kui ma olen vaheldumisi kaur, rents, notsu ja hunt kriimsilm.

        9. Ma kaldun arvama, et pol-riigil pole neid takistusi, mis riigi tarbijapoolel. Tehniliselt ei peaks see kõik ju üldse keeruline olema – pigem juriidiliselt.

        10. Siis tuleb mul veel jälgimise torpedeerimise tarvis pähe teadlik infomüra tekitamine. Uputada olulised detailid hunniku mudru sisse.

      2. Kui see jutt nüüd tõele vastab siis ma ei imesta, et paljud riigid on Huawei ja üldse laiemalt Hiina päritolu elektroonika kasutamise puhul väga ettevaatlikuks muutunud. Samas julgen veits kahelda süsteemi efektiivsuses ja töökindluses just sel lihtsal põhjusel, mis Morgie mainis: aku tühjenemine, telefoni rikki minek, maha lülitamine, mitme mobla kasutamine (no ma kasutasin ka teist moblat jooksutiiru ajal kui pidin ametlikult keldris karantiinis istuma), jne … Inimene on üldiselt leidlik, igast piirangust saab hea tahtmise korral mööda hiilida – tõestuseks igat sorti kuritegevus ja häkkerid.

        1. Mitme telefoni kasutamine ei peaks politseiriigi seisukohalt probleem üldse olemagi, kui vaid kõikidesse on sama kasutajatunnusega sisse logitud. Ma ei tea, kas seda on kusagil tehtud, aga pmst on võimalik teha seadus, mille järgi teatud teenustesse tohib ainult passinimega ja riigi kasutajakonto, st isikukoodiga, sisse logida.
          Tähendab, olulisemates teenustes see juba nii ongi – apteek, digilugu, maanteeamet, elanikeregister – aga seda piirangut saaks laiendada ka mõnedele sotsiaalmeediakanalitele.

        2. Jaapanis on (oli) mingi seadus, et kohalikku sim kaarti ja telefoni numbrit sai omada vaid Jaapani sissekirjutusega. Samas pakuvad mitmed firmad ikkagi sellest möödahiilimise võimalust. Sutsu kallim aga sain kenasti sim kaardi kätte, sisse olin siis kirjutatud oma AirBNB kohta, tegelt nemad oleks ka pakkunud oma telefoni, ma lihtsalt ei teadnud ette seda võimalust.

          Ja otse loomulikult kasutad oma teises moblas mingit suvalist ajutist sim’i. Neid saab paari euriga vähemalt Eestis veel vabalt selverist osta.

        3. ja minu kuritegelik vaim näeb siinkohal suuri võimalusi libaidentiteetide mustale turule. No nag praegusel ajal on libadokumentide must turg olemas. Mis on pmst samamoodi identiteetide must turg, lihtsalt laieneks digisfääri.

    1. Ei saa. Väidetavalt käite te politseiriigi vastu protestijad, aga teie loosungid ja käitumine räägivad mingist muust protestist. Kui te muidu korrektselt käituksite ja oma uhhuu-juttu ei ajaks, võib-olla siis jõuaks see seadusemuudatuse vastane protest paremini kohale.

      1. See on kõikide protestide üldine häda. Protestitakse enamasti täiesti asja eest / õige asja nimel. Aga tähelepanu saamiseks tuleb teha nii kõva kisa ja jama, et ühiskond mõistab kõike täiesti teisiti.

        1. Äkki teeks seda kisa siis õige asja eest, mitte ei segaks sinna uhhuud ja LGBT vihkamist?

        2. Ilmselt võimalik, aga sama ilmselt raske. Mida sa teed, kui protestid Toompeal parajasti loomade õiguste eest, aga LGBT vaenajate kamp tuleb ka kohale? Ajad nad ära ja hakkad kaklema? Aga just seda nad tahavadki. Talud, et nad võtavad su piketi suuremate plakatitega üle ja kleebivad sulle endale kiusupunni sildi külge? Ka halb.

      2. Me käitume väga korrektselt. Aga me muidugi ei järgi maskikandmise nõuet ega 2+2 reeglit, mis on täiesti mõttetud ja teaduslikult põhjendamata. Ja teeme ka grupi-kallistusi. Muuhulgas ka selleks, et näidata, et mingit eriti nakkavat ja kohutavat koroonaviirust pole. Ja pole meie hulgast ka kedagi haigestunud, kuigi protestid on kestnud juba üle kuu aja. Ma loodan, et see julgustab ka seda osa elanikkonnast, kes on tõsiselt hirmul ja peitunud maskide varju ning kodusesse karantiini. Ja mingit uhhuu juttu me ka ei aja. Kuigi mõnedele võib igasugune peavoolust erinev jutt tunduda uhhuu-jutuna.

        1. Ma tunnen endast (varasemalt) paremas füüsilises vormis inimest, kes kaotas 25% kopsust, nii et see on siiski täielik õnnemäng. Põhimõtteliselt on see lõpuks siiski Vene rulett, nii et võib rõõmustada tõesti — enamasti käib ju ainult väike plõks, kui sedagi.

  3. Ja võlts-koroonapandeemia ja esialgu veel pool-sunduslik vaktsineerimine, maskikandmise kohustus, 2+2 reeglid jne. on vaid ettekäändeks seaduste pidevale karmistamisele.

    1. Mingit sunduslikku vaktsineerimist ei ole, kes ei taha, see ei vaktsineeri. Pigem on probleem, et kõigile soovijatele ei jätku vaktsiini.

      1. Sellepärast ütlesingi, et esialgu veel pool-sunduslik. Pool-sunduslik sellepärast, et paljud töökohad nõuavad vaktsineerimist, vastasel korral kaotad töö. Ja näiteks lennukiga ei lubata sõita. Ühest riigist teise ei lubata jne.

        1. Paljud töökohad nõuavad ka erialast (kõrg)haridust, töökogemust, keele- ja arvutioskust, mõni lausa füüsilist jõudu. Õudne. Ja VÄGA paljudesse riikidesse reisimine eeldab juba VÄGA palju aastaid vaktsineerimist. Selle jaoks nüüd küll mingit uut pandeemiat polnud vaja välja mõelda. Aga ma ausalt öeldes ei tea, miks ma selle kommentaariga üldse vaevun.

        2. Neid töökohti, kus vaktsineerimise kohustuslikkus on põhjendatud, on vähe, saad alati valida mõne muu. Ja isegi nendel töökohtadel pole seni mitte kedagi vallandatud, kuna inimesi lihtsalt pole võtta.
          Aga ma ka ei tea, miks ma üldse vaevun.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.