climbing

Olin siin Kivis

Nagu ronijad ilmselt juba kuulnud on, avati esmaspäeval uus boulderkeskus — suisa Baltikumi suurim ja puha. Nii et loomulikult käisime meiegi kaemas, kuigi tegelikult on mul plaanis sel aastal rohkem suurele seinale (ja lõputööle!) keskenduda. Mis ma oskan öelda? Kaua tehtud, kaunikene? Ilus on ta küll. Suur ka, pildilt pole näha, aga lisaks on seal ka eraldi lastesein ja system wall. No ja eraldi ala venitamiseks ja jõutreeninguks + erinevad hangboard’id.

Ma mäletan, et Shingo (üks omanikest ja rajakeerajatest) kunagi ütles, et tal on oma kontseptsioon selle jaoks, millised need seinad lõpuks välja nägema peaksid. Ma ei tea, kas see on osa sellest kontseptsioonist ja parem feng shui või lihtsalt kvaliteedi kvantiteedist olulisemaks pidamine, aga minu esimene emotsioon oli, et selles hallis on üllatavalt palju vaba ruumi. Tartu ronihallis on seinapinda vähem kui siin, aga parajasti on seal üleval ca 135 rada — ma ei tea, palju siin on, aga kindlasti tunduvalt vähem. Huvitav näha, kas piisavalt tegemist neile, kes neli korda nädalas ainult boulderdamisega tegelevad, või tuleb igatahes hakata Ronminniga kombineerima — mis nii kaua, kui raha on, on muidugi alati hea mõte, sest isikliku arengu seisukohast on kasulik mitte liiga ühekülgseks muutuda.

Eraldi olgu öeldud, et need rajad olid väga head. Jah, mina graviteerusin kohe oma lemmikute juurde ja hakkasin lõuatõmmetega üles ragistama, aga tegelikult on seal väga paljud rajad üsna tehnilised. St ainult pikk või tugev olemisest enamasti ei piisa. Ja teisipidi ka, mul ei tekkinud seal tunnet, et midagi pikkuse taha jääks, kui hakkama ei saanud, siis pigem selle pärast, et lihtsalt olen saamatu.

Teine asi, mis kohe silma torkab, on see, et nad võtavad pandeemiat tõsiselt. Ronima saab hetkel ainult eelregistreerimisega, et oleks tagatud, et ruumi täituvus pole üle 25%. Ronida tohib ainult maskiga, mis oli alguses omaette väljakutse. Teises trennis oli juba lihtsam, aga esimene kord võttis ikka suht õhku ahmima. Ma saan aru, et “välismaal saavad kõik maskiga ronitud”, mul on Instagram olemas, nii et eks ma saan ikka ka, lihtsalt maskiga trenni teha ON raskem kui ilma. Ma tõesti väga loodan, et varsti saavad kõik soovijad vaktsineeritud ja elu jälle rahulikumaks. Sest no tegelikult saan ma aru, et need piirangud on hetkel väga vajalikud, üks tuttav näiteks oli just aasta jooksul teist korda koroonas (nii palju siis sellest, et läbipõdemine teid nüüd igavesti kannab, kuigi tal oli teine raund tunduvalt kergem).

Ahjaa, lastega külastajatele on see eriti sobiv koht, sest kui ma Instagrammist õigesti aru sain, on ainuüksi lastele 100 ruutu seinapinda. Suht ulme. Nii et võtke oma algajad ja lapsed näpu otsa ning viige radu testima, Kivi Climbing on ametlik nimi ja tegemist jätkub kindlasti kõigile.

P.S. Lõpuks ometi müüb keegi Eestis Tenayasid ja ma ei pea enam välismaalt susse tellima. Nii et kui keegi teine on veel minu paadis, siis selle nädala lõpuni on Kivis kõik Tenayad (st nii ronimissussid kui ka approachid) 25% odavamad.

7 kommentaari “Olin siin Kivis

  1. Olen küll tuline maskipooldaja aga maskiga natukenegi pikema maa jooksmist (või mingit kestvusala) ette ei kujuta, kui see just taskus pole.

  2. Ilus saal ja tutikad vidinad seinal kohe kutsuvad näppima ja käppima, aga… pärast peab alla ka ronima!

    1. Vabandust, allaronimisehirmu selgituseks – mul on sihuke imelik kõrgusekartus, et yles ronida ja seal olla pole probleem, puu otsas, maja katusele, redelitel v tellingutel jne jne, aga allatulek on õõv ja õudus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.