anna kannatust

Miks ma pean seda maski kandma???!!!

Nägin jälle ühte sellist videot Facebookis ja olin täiega segaduses, sest … ei peagi ju? Selles mõttes, et MINA kannan maski, hoolimata sellest, et olen juba kuulnud paljude teiste vaktsineeritute vingumist teemal “miks ma pean, olen vaktsineeritud” – kes see hakkab sinu meelest iga inimese puhul eraldi kindlaks tegema, kes on vaktsineeritud? Ole vait ja ära vingu, kuni meil on nii palju suurem vaktsineeritute protsent, et saaks näiteks eraldi ainult vaktsineeritute trenne teha vms, kus siis kõik on soovi korral maskita.

Aga nii üldises plaanis, ma pole isegi maskivastane ja isegi mina tean, kuidas saaks soovi korral maskita läbi ajada. Jah, Stockmannist ilmselt visatakse maskita välja, aga mine siis mõnda Lasnamäe Maximasse või Grossi poodi ja mitte ainult sina, vaid ka kõik müüjad on rõõmsalt maskita ja saad hiljem kirjutada, kui hea energia ikka oli. Ma ei tee nalja, meil on üldiselt toit koju tellitud, aga kui ikka piim või jogurt otsa saab, jalutan mina ka Grossi poodi, sest see on kõige lähemal — neljal juhul viiest on müüjal mask ees, aga nina väljas. Olen valmis kihla vedama, et selline inimene ei hakka probleemi tekitama, kui sa maskita oled. Nii et sinu mure on selles, et sa oled harjunud oma apelsine just Stockmannist ostma, mitte see, et sa kuskilt maskita süüa ei saaks.

Nädalavahetusel oli meil lemmikloomapoodi vaja, nii et nägin ühes Lasnamäe keskustest ühte spordipoodi (Sportland?), kus üllataval kombel päriselt riiklikest juhistest kinni peeti. Töötaja oli uksel ja lasi uusi inimesi sisse ainult siis, kui mõni teine parajasti välja oli läinud, ehk siis kontrolliti täituvust. Kui mina sealt möödusin, sõimas mingi maskita venelane parajasti noorukest müüjat, nagu tema oleks selle reegli teinud. Eesliinitöö, seisad seal ja lased maskita inimesel endale näkku karjuda, nii et tatti pritsib kahte lehte.

Üldse tundub, et venelased ei ole kuulnud sellest haigusest. Mulle käisid täna kaks tüüpi seinakappi toomas ja kokku panemas, mõlemad maskita, üks köhis. Mul oli ükskõik, sest a) ma olen vaktsineeritud ja b) sellise ilmaga olen mina ise nagunii õues ja kõik aknad on pärani, küll tuuldub kenasti ära tuppamineku ajaks. Kui ei oleks olnud ükskõik, küllap nad siis oleks palve peale maskid ette pannud. Aga meil on siin mitusada tuhat inimest, kes ei taha maski kanda ja näed, elavad ja ei kanna ja neil pole vaja sel teemal ühtki debiilset videot teha.

Trennis on meil väga selgelt näha, et see joon läheb mööda rahvust, terve idablokk on juba aru saanud (nädalaga!), et on küll maskikandmise kohustus, aga keegi sõimama ega välja viskama ei tule, kui sa seda ei tee. Ma igaks juhuks ei taha väga sellistega külg külje kõrval kügeleda, sest uued tüved ja eestlaslik isikliku ruumi vajadus jne, nii et mina maskipooldajana leian võimaluse ja käin trennis sel ajal, kui seal teisi inimesi parajasti pole või on mõni üksik. Ehk sina maskivastasena leiad ka mingi variandi, et teisi võimalikult vähe häirides oma asjad aetud saada?

Ehk siis lühidalt, ma tahaks neilt Facebookiinimestelt alati küsida, et ok, oled loll, aga miks sa seda nii valjusti pead olema?

Aga ok, ma nüüd õue tagasi. Päike ja kodukontor.

77 kommentaari “Miks ma pean seda maski kandma???!!!

  1. Osad inimesed on siiralt veendunud, et
    a) mask ei kaitse viiruse eest,
    b) seega on maski nõue valitsuste poolne jõudemonstratsioon ja ajupesu
    Kui ma ise nii arvaks, siis ma samuti lõugaks.

    Selle pandeemia epidemioloogiline pool on minu jaoks jube segane ja mitte keegi ei ole seda aasta jooksul normaalselt lahti seletanud. On tohutu virn infokilde, mis ei anna kokku mingit pilti. Kas see viirus siis levib pindade kaudu? Õhu kaudu? Enne või pärast nakatumist? Kas ma pean poest toodud kilekotte desinfitseerima või ei? Kas kogu see käte ja asjade keemiasse uputamine oli bluff?

    Ja maskiasjanduse sees on sama seis. Kas on vahet, mis maski kanda? Õiged nõuded on sellised, et maski tohib puutuda vaid nööridest, iga kord uus võtta jne. Kas see on tõesti nii? Miks siis KÕIK teevad teisiti? Äkki ikka ei ole vahet? Kas kogu trall maskide sertifitseerimise ja ffp2 ümber oli udujutt? (vist jah)

    Kui ma võtaks teemasse päriselt süveneda ja tahaks aru saada, oleks ma tunni aja pärast valmis hull. Tõenäoliselt pole ühelegi küsimusele vastust või ei klapiks need vastused Terviseameti jauramisega. Ja ma läheks samuti Vabaduse platsile või vähemalt kurdaks Facebookis.

    Õnneks ma ei viitsi. Aga ma saan väga hästi aru neist, kes on mitmel eri viisil segaduses. Või on teisel arvamusel kui sina ja mina.

    Ja miks nad ei võiks seda siis sots-meedias väljendada?

    1. Sotsmeedias, why not. Minagi oma arvamust jagan siin ju avalikult. See inimene lihtsalt jagas videot sellest, kuidas ta poes müüja peale karjub. See vaene müüja pole mingi otsustaja nagunii, mine lihtsalt teise poodi.

      1. See on täiesti kolmas teema ju. Oskus oma arvamust viisakalt väljendada on… oskus.

        Olen minagi poes põrandale sülitanud. (On küll häbi.) Ettevõtte peale karjumisest oli mul hiljuti facebookis ühe sõbraga juttu…

        1. Esiteks pole mina kellegi peale karjunud, olen ainult öelnud, et tahaks juba karjuda. Emotsioon ja reaalne käitumine on siiski kaks erinevat asja. Teiseks on mulle pood siiski midagi lubanud ja nüüd keeldub üldse midagi selgitamast, kuigi raha on neil taskus – see ehk on vähe erinev olukorrast, kus mitte keegi pole kliendile lubanud, et ta saab elu lõpuni aluspesu pähe tõmbamata poes käia?

        2. Ma arvan, et kui mitte just karjuma, siis nt isiklikult vestlema minema, tarbijakaitsest nõu kysima või muid äärmuslikke asju tegema hakata on täiesti sobiv aeg. Kui ikka oli jutt ettemakstud, aga kätte saamata mööblist. Segase asja juures on mõnikord kasulik teine osapool ootamatult tabada.

    2. Epidemioloogilise poolega on nii, et alguses oldigi väga ettevaatlikud ja muudkui oletati. Praeguseks on minu meelest selgunud, et pindadelt nakkab see umbes niipalju, kui sa katsud eeldatavalt värskelt saastunud pinda ja siis hõõrud selle käega silmi või nokid nina. (näpu suhupanemine ei loe, sest esiteks maskiga sa ei pane näppu suhu ja teiseks on suu üldse võrdlemisi hästi relvastatud igatsorti sissetungijatega tegelema, sellest pääsevad läbi peamiselt siseparasiitide munad, mittte väikesed kaitsetud geenitombud nagu viirused).
      Millega see viirus nakkab, on, nagu hetkel kehtiv ametlik seisukoht ütleb, hingamisel suust väljuvate üliväikeste veepiisakestega transpordituna. Iga veepiisake suudab muidugi kaasa haarata mitmeid viiruseid. Kuigi viirus ise on tõesti maskiavadest väiksem, ei ole need veepiisad seda mitte ja mask peab need kinni. Maski puutumise teema on tugevalt üle pakutud, eriti kui arvestada, et mask peab parimini kinni seestpoolt väljspoole suunduvad osakesed ja on mõeldud teiste, mitte enda kaitsmiseks.
      Välja arvatud ffp2 ja tugevamad maskid, mis on mõeldud mõjuma ka teisipidi.
      Ilmselt see vajadus teisi endast lähtuva potentsiaalse ohu eest kaitsta on mõne inimese jaoks keeruline kontseptsioon. “Miks, kui ma pole haige?”, mjah.
      Ma võiks sel teemal, pluss vaktsiini mõju pluss distants ja tuulutamine, veel pikalt jaurata, kui keegi viitsiks sm kunstiteadlast kuulata, aga ma ei usu, et ma siin midagi väga uut ütlesin.

        1. Kokkuvõte ta jee.

          Küsimus:
          Kas läbi põdenul ei teki “kuskil piiril probleem sellega, et olen ainult ühe doosi saanud”?

          Vastab Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda:
          Tõepoolest näeb praegune korraldus ette, et kui läbipõdenud inimesed vaktsineerivad end kuue kuu jooksul peale haigestumist, siis nad loetakse vaktsineerituks ja kuur lõpule viiduks juba peale ühte doosi.

          On teada, et ka peale ühte doosi on vaktsineerimine neile piisava kaitsega uue haigestumise suhtes. Nende inimeste tervisekaarti tehakse märge, et vaktsiinikuur on lõpetatud ning see jõuab ka immuniseerimispassi. [jätkub samas stiilis]

          MIDA T_RA ma või see Grossi poe müüja siit nüüd teada saab?
          Mul on jah / ei küsimus, andke mulle jah / ei vastus, mitte ärge jaurake võõrsõnarohkes kantseliidis mingit meditsiinibürokraatia ila mulle!!!!

        2. “Ei teki. Läbipõdemine + üks vaktsiin = korralik kaitse, see on ametlik seisukoht, mine vabalt.”

        3. Täpselt seda seal kirjas EI OLE, eks.

          Ja muud materjalid on sama tobedad. Kuulasin haridustöötajatele mõeldud avalikku loengut – umbes kolmandal minutil said minul taip ja arusaamise võime otsa. Mõtlesin kokku lugeda, mitu võõrsõna igas lauses on, aga ei viitsinud. Ja ma olen läbi lugenud hulga päris tehnilisi artikleid selle viiruse kohta ja neid saksa nimega videosid vaadanud ja värki.

    1. Vaktsineeritud inimene ei levita ka nakatumise korral haigust nii palju kui vaktsineerimata inimene, sest tema kehas ei paljune viirus nii jõudsalt sest tema kehas on juba viirusevastased antigeenid. Nakatumine on statistilne mäng. Üks viirus ei ole tegija, neid on selleks palju vaja. Kui sa oled kenasti antigeenistatud, siis su kehas ei teki palju viirusekoopiaid ja üldiselt lõpeb see paljunemispidu neil kah rutem. Lisaks, tuletame meelde, et viirus saab paljuneda ainult raku sees raku DNA abil ja selleks, et järgmist inimest nakatada, peab ta pärast raku ärakasutamist (ning hävimist) organismist välja jõudma. Seega, vaktsineerimine vähendab oluliselt nakatumise tõenäosust elanikkonna hulgas, nagu ka maskide kandmine ja kontaktide ning ringiliikumise vähendamine. Statistiliselt. Mis on aga omaksvõtmiseks väga ebameeldiv tõdemus – viirusnakkuse seisukohast oleme me kõigest statistilised ühikud.

  2. 110% nõus Kauriga:
    “Selle pandeemia epidemioloogiline pool on minu jaoks jube segane ja mitte keegi ei ole seda aasta jooksul normaalselt lahti seletanud. On tohutu virn infokilde, mis ei anna kokku mingit pilti.”
    “Kui ma võtaks teemasse päriselt süveneda ja tahaks aru saada, oleks ma tunni aja pärast valmis hull. Tõenäoliselt pole ühelegi küsimusele vastust või ei klapiks need vastused Terviseameti jauramisega.”
    Õnneks ma, nagu Kaurgi, kah (enam) ei viitsi

    1. Tohutu infohulk, mis rohkem kui aasta jooksul ustest ja akendest sisse tuli, annab võimaluse panna oma isikliku elu- ja haiguskogemuse põhjal kokku pilt, mille põhjal siis edaspidi valikuid teha. Ka infist keeldumine on valik ja selles ei saa niigi stressis inimesi väga syydistada – Inemise aju kaitseb ennast hulluksmineku eest väljalylitamisega, st erinevaid tõrjumistaktikaid, näiteks. Mind metsaelanikuna kaugel päälinna poil möllav karoovaviirus väga ei kõlguta, aga maskikandmise loomkatsest selgus, et vastikud adeno, rino- ja noroviirused, mida ma iga aastaga järjest raskemini talun, on pea ära kadunud, köhijaid ja tatistajaid poodides ka ei näe. Seega, muu maailm võib arvata, mida tahab, mulle isiklikult on maskikohustus tervistparandav olnud.

  3. Mis tohutu info hulk? Kanna maski, vaksineeri istu, kodus, lõbusta ennast internetiga. Mask ja vaktsiin vähendavad riski. See et inimesi teaduslikult töödeldakse erineva infoga mida neil vaja ei ole on nagu omaette viirus, depressioon on see mis tekib täitumata lootustest ja saamata tahetest, väljendubki erineval moel, kes sõimab süüdistab teisi kes iseennast. Kui hakkad maailma päästma, siis on vaja juba tugevamaid rohtusid. Rohud mõjuvad ka nii, et need kes olid ennem maskivastased hakkavad maske kandma, aga need kes ennem kantsid need on niipilves et enam ei kanna. 🙂

  4. Ei vaidle vastu, et valitsuse/teadusnõukogu/terviseameti/arstide sõnumite selgusel on arenguruumi, aga ebaaus on tuua siia eelmisel kevadel antud infot ja soovitusi (poekottide pesemine jne), kus viiruse kohta oligi oluliselt vähem teada. Ja info edastamise teeb keerulisemaks kindlasti ka see, et sihtgrupp ei ole ainult Grossi müüja, vaid erineva infovajaduse ja eelteadmiste (ja eelarvamustega) tegelased. Igale jah/ei vastusele tuleb ju kohe järgmine küsimus, et MIKS, ja siis läheb asi lappama. Ühest küljest tahetakse kindlaid reegleid ja soovitusi, et asi oleks selge, aga kui detailis peaks selguma, et olukorras X käte desinfitseerimine suurt võitu ei anna, siis on häda, et ebavajalik nõue (kuigi olukorras Y ja Z on desinfitseerimine väga oluline, aga nüüd olukorra eraldi hindamine on üksikisikule liiga suur koormus, et tahaks ikka ühte kindlat reeglit, ja olemegi alguses tagasi).
    Pandeemia on selgelt näidatud, et inimesed ei saa ikkagi hakkama
    1) teadmatuse ja ebamäärasusega, st sellega, et polegi kedagi, kes 100% kõike selle viiruse kohta teaks ja ütleks, kuidas on “õige”.
    2) ajas muutuva infoga — uued andmed päriselt ka muudavadki teadlaste, arstide jne seiskohti. Jah, PRAEGU loetakse läbi põdenud + 1 vaktsiin täisvaktsineerituks, mis ei tähenda, et poole aasta pärast see ikka nii on, ja ilmselt tekib mingi hetk ka vajadus vaktsiini uuendada.
    3) tõenäosuste ja riskihinnagutega (sh risk vs reward kaalutlus), mis ka ajas muutuvad — no üldiselt ei ole vaja seda poekotti pesta, mis ei tähenda, et väga halbade kokkusattumustega ei oleks võimalik sealt viirust saada. Jah, koolis käimine levitab viirust rohkem kui avatud restoranid, aga kahju koolide sulgemisest ühiskonnale on suurem kui restoranis mitte käimine. No ja klassikaline, et “käisin suurel sünnipäevapeol, ei jäänud haigeks, järelikult ohtu pole ja piirangud mõttetud”.
    4) ajalise ja sisulise kontekstiga — nt maskide mitte kandmise soovitus seoses sellega, et alguses oli suur maskide defitsiit. Ehk et pealtnäha vastukäivatel infokildudel on suure tõenäosusega kummalgi oma kontekst, milles nad on/olid õiged või õigustatud.

    Tegelikult on Morgie oma blogis ja kommentaarides juba väga hästi selgitusi jaganud, aga jällegi, võibolla tahetakse vastuseid küsimustele, millel lihtsalt ei ole (veel) selget vastust, või ei saagi olema.

    1. Ma tänan.
      See algse maskide mittekandmise soovituse põhjendus on ausalt öeldes nurjatu. Ma saan aru, et oli paanika, aga… Eksimused on inimlikud, lausvalesid võinuks vältida.

    2. U, “arenguruumi”, jah.

      Kui valitsus ütleb hommikul “koolid pannakse kinni” ja linnapea ennelõual “ega ikka ei panda küll”, siis see pole “arenguruum”, see on sigadus.

      Jah, ma saan aru, et see on poliitika ning et teadlik vastandumine ongi osa sellest mängust. Kuid kommunikatsiooni krahh on see ikkagi.

      1. Mu kommentaar oli mõeldud vastusena “epidemoloogilisest poolest” pildi saamise kohta, valitsuse otsused ja nende kommunikatsioon on juba samm edasi. Ma esialgu kaalusin, kas ma üldse lisan loetellu “valitsus”, aga kuna valitsuse kehtestatud reeglid põhinevad teoreetiliselt vähemalt osaliselt epidemoloogilisel olukorral, siis jäi sisse. Ning jah, ka teadlased ja terviseamet on üsna ühel ajahetkel justkui sama info pealt erinevat juttu rääkinud (AZ sobivus erinevatele vanusegruppidele). Aga no ei ole lõplikku epidemoloogilist tõde ja head vastust küsimusele, mis nüüd on õige ja mis mitte, ja selle ebaselguse kommunikeerimine on juba eos väljakutse, kus võib kergesti viltu minna ja tulebki hiljem sõnu süüa. Ja (värske) info kinni hoidmine tekitaks veel hullema usalduskriisi.

        Morgiega nõus, et oli küll nurjatu ja eks see maksis pikemas perspektiivis jälle inimeste usaldust, aga mingi külje pealt mõistetav.

        1. Nojah.
          Aga tulemusena on väga kerge jõuda seisukohtadele, et
          – mitte keegi ei tea, mis on päriselt õige
          – valitsus ja ametid teevad otsuseid kohvipaksu pealt
          – eri jõukude lobby ja politiiline ambitsioon on otsustes olulisem kui sisulised aspektid
          – riik mängib jõumänge, pannes kodanikke ja ettevõtteid tegema suvalisi asju
          – armee bürokraate treivad kasutud pabereid nagu “sellel nädala X staadionil treenida tohtivate atleetide nimekiri” ja “teatri monoetenduse korraldamise lubamise taotlusele vastamise menetlemise kord”
          – segadusest väljub võitjana politseiriik (mitte kumminuia oma, vaid riigikantselei situatsioonikeskuse oma)
          – kaotajaks jääb eestikeelne haridus ja kultuur (netflix võtab kinode rolli üle, kaovad eesti omakeelne teater-kino-muusika)

          Mind ennast ajab nutma puhas haldussuutmatus. Vt Targo eilne kirjutis vaktsineerimise kuupäevade ja saadavuse kohta.

        2. Kommunikatsiooni koha pealt on ka tervishoiuspetsialistid, kel on ütlemise hetkel mingi kindel teadmine olemas, teinud selle vea, et ajanud segi ideaalse ja kasuliku. Millest tulevad ka soovitused à la “enne ja pärast maski käsitsemist tuleb käsi pesta või desinfitseerida ning maski tohib puutuda ainult aasadest”. Nii on jah võimalikult hügieeniline ja võib-olla mõni saabki muidu oma pruugitud maski küljest mingi pisilase, aga see ei tähenda, et populatsioonil tervikuna ei oleks kasu ka lohakamast kandmisest, nii, nagu praegu laiemad rahvahulgad kannavadki.

          Aga ei oska ka nõu anda, mismoodi oleks parem öelda, sest kui panna samasse sõnumisse “ideaalne oleks nii, et…” ja “hädaga ajab asja ära ka…”, siis osa jaoks on juba liiga pikk jutt.

      2. +1 Kaur. Meil on suitsiidiepideemia ka muidu aga selles osas kedagi ei huvita, seega ma annan kõigile Grossi müüjatele andeks nende koroonapatud.

        Kui elus miskit juhtub ja kodukontorist välja pekstakse, siis on kõigil hea võimalus Grossi eluülikool läbida ja vaadata mis väikekodanlusest järgi jääb.

        Kannan maski hea meelega, aga koroonast on paar kuud juba suva. Mina enam ei jõua. Istuge sisse rsk… vaimne tervis on ka oluline. Inimestel on mured nagu sissetulekute kaotus, võlaorjus, suitsiid kutsub iga nädal unenägudes… Lapsed täiesti arust ära, täiskasvanud proovivad end mitte koheselt surnuks juua.. mõni ei julge enam füüsilise traumaga EMOssegi minna, et mitte tülitada arste.. fucking fuck noh.

        1. Olgu taas öeldud, et mina ei pane pahaks ei kandjaid ega mittekandjaid enda ümber, pahandan ainult nendega, kes teistele näkku karjuvad. Saan isegi aru, et olen mitmes mõttes privilegeeritud eit siin.

        2. Et oleks selge – ma ise kannan maski, olen vaktsineeritud, olin vahepeal korralikult isolatsioonis ja nii edasi. Ma vaid viitan, et väga lihtne on jõuda risti vastupidiste seisukohtani.

        3. “Kui elus miskit juhtub ja kodukontorist välja pekstakse, siis on kõigil hea võimalus Grossi eluülikool läbida ja vaadata mis väikekodanlusest järgi jääb.” – takerdusin sellesse lausesse ja üritan nüüd iga natukese aja tagant mõtestada. Kas mõte oli selles, et kodukontoris on lihtne maskikohustust täita, sest kodukontorlasel on seda kohustust minimaalselt, suurem osa ajast nagunii ilma maskita? või et kodukontorlane on üldisemalt nii privilegeeritud, et mõni ime siis, et mitte-kodukontrolasel närvid kergemini üles ütlevad?

        4. Mitte-kodukontorlasel võivad, vastupidi, närvid hästi treenitud olla mitmesuguste olukordade peal, kuhu töö tõttu sattuda võib.

        5. jah, aga on ka uuritud, et raskema (vaesema) eluga kaasas käiv otsustusväsimus hakkab konkreetselt ajudele, ses mõttes, et ühel ja samal inimesel on vaesemal ja rikkamal ajal erinev IQ.

  5. @epp, Villu Zirnask:

    Demokraatide-vabariiklaste vastasseis loonud USAs otsekui hiiglasliku laboratooriumi, kus osariigid on olenevalt kuberneri parteilisest kuuluvusest ajanud väga erinevat koroonapoliitikat.

    Ühe värske analüüsi USA osariikide koroonatulemuste kohta leiab Mises Institute’i veebilehelt: osariikide piirangute ranguse ja koroonasurmade arvu vahel ei paista olevat vähimatki korrelatsiooni. Justkui purjus relvahull oleks lasknud märklaua pihta sihtimata valangu. Samasugune pilt vaatab vastu selle analüüsi graafikult, kuhu on kokku pandud maskikandjate osakaal ja koroonasurmade arv osariigiti ja ka graafikult maailma riikide koroonasurmade arvu ja poliitika ranguse kohta.

    (tsitaadi lõpp)

    FB lõim arutleb, kas see metoodika on õige või ei. Alaskat ja Floridat võrrelda piirangute ranguse järgi on niikuinii kasutu. Aga – seal on koos üsna mitu tarka, paljulugenud ja pädevat inimest, ja konsensust ei leita.

    Ma võiks selle artikli pealt vabalt uskuma jääda, et riiklik regulatsioon ei anna suurt midagi ja on palagan, mitte meditsiin.

    1. Jah, jah, jah!!
      Ma plaanisin (jälle) USA teemaga sisse sõita, aga Kaur, kena inimene, tegi asja minu eest ära.
      Jumala eest, kui USA erinevaid osariike koroonanduse võtmes vaadata, ei jää võhikul muud üle kui nentida, et riiklik regulatsioon ongi palagan.
      (Igaks juhuks lisan, et ma ise olen korralik maskikandja, kuigi minulgi on koroonast juba paar kuud suva. Enam lihtsalt ei jaksa.)

      1. FYI, kui mind kenaks inimeseks kutsuda, siis ma vaevlen nädal aega ja püüan aru saada, millega ma selle konkreetse sarkasmi-litaka nüüd ära teenisin.

        1. See polnud sarkasm. Ma peangi sind kenaks inimeseks.
          Aga kui see sulle vaevusi tekitab, võin teinekord säärast iseloomustust vältida 🙂

  6. Ma ausalt öeldes ei saa aru miks maskikandmine rahvast nii pöördesse ajab. Jääb mulje nagu oleks tegu lausa maailmavaatelise veendumusega. Tegelt pole isegi kultuuriline fenomen nagu avalikus kohas püksata käimise peale viltu vaatamine. Äkki on maailm jõudmas sellisesse pandeemilisse perioodi, kus maskikandmine muutub eetiliseks normiks – 10 aasta pärast imestatakse, et küll ikka inimesed olid barbaarsed omal ajal 😛

    Personaalselt võtan maski kandmist filosoofiliselt: kui pood, ettevõte, riik seda tahab siis jumal temaga, isegi kui efektiivsuse osas väga lai arvamuste erisus. Maski kandmine ei võta mult tükki küljest, ei viitsi sihukese tühja asja pärast skandaali tekitada, endal rahulikum ja teistel lihtsam. Vahel poodi minnes olen pidanud ukse pealt tagasi pöörama, sest unustasin maski autosse, vannun omaette ja toon maski ära. nüüd muideks ettenägelikult toppinud pükste ja pusade taskutesse varumaskid.

    Trenni tehes tõepoolest segab ja siis ka ei kanna ning seega treenin üksinda, grupitrenni enne karjaimmuunsust ei pääse. Revolutsionääriks hakkamiseks olen praeguses vanuses liiga laisk. Ei viitsiks minna tänavale protestima ei maskide poolt ega vastu, nagu pole piisavalt oluline väärtus mulle. Selline allaheitlik ma olen 😛

    1. Mina töötan tootmisettevõttes. Suures. Meie ettevõttes on juba kaua-kaua nõue kanda maski kõikjal tööandja ruumides viibides. Ehk siis meie inimesed töötavad maskides terve vahetuse. Täna ma just mõtlesin, et huvitav, mis küll saab, kui tuleb soe suvi ja meie plekist akendeta tootmishooned muutuvad tavapäraseks kuumaks ilma õhuta saunaks, kus ilma maskitagi midagi hingata pole… Ma ei tea, mis siis saab. Ilmselt mingi mäss. Jah, siin võib nüüd tulla välja lausungitega “aga arstid töötavad kogu aeg maskides” – ei, normaaltingimustes kõik ei tööta kindlasti. Ja ma arvan, et arstiks õppinud inimene on sellega ka eos arvestanud. Elektroonikatööstusesse tööle läinud inimene ilmselt sellise asjaga arvestanud ei ole.

      1. Pluss ma mõtlen… bussiga tööle sõidad maskis. Töötad päev otsa maskis. Bussiga toidupoodi sõidad maskis. Poes oled maskis. Koju sõidad maskis. Päevas kümme tundi maski kanda, ja nii iga jumala päev…

      2. Jah, see on kindlasti väga rõve. Nüüd läheb õnneks vaktsineerimine kõigile vabaks, saab teha reegli, et vaktsineeritud ei pea maski kandma tööl vms.

        1. Eee…. harige mind palun. Kas vaktsineeritud olemine tähendab, et haigust üldse külge ei saa? Mina olen aru saanud, et vaktsineerimine ei kaitse 100% nakatumise eest, lihtsalt kui põed, põed kergemini. Mis omakorda tähendab, et ka vaktsineeritu võib tõbe edasi kanda. Mis (kui võtame aluseks mantra, et maski peab kandma eelkõige selleks, et teisi kaitsta) omakorda tähendab, et ka vaktsineeritud peaksid maski kandma.
          Täitsa aus küsimus, ei ole sarkasm ega midagi.

        2. Morgie selgitas ju juba siin samas lõimes, miks isegi vaktsineeritu haigestumise korral on tema võime nakkust edasi kanda TUNDUVALT väiksem. Mitte null, aga statistiliselt on see siiski ebatõenäoline.

        3. Jaa, ma lugesin Morgiet. Minu point on selles, et see number pole null.
          Mistap mingit REEGLIT teha selle hetkel uduse numbri alusel on mu meelest vale.

        4. Iisraeli kogemus (kontserdid ainult vaktsineeritutele, kes siis ei kanna maski) näitab, et selline tegevus on küll korrelatsioonis pommide langemise sagenemisega, aga mitte nakatumise suurenemisega. Ja ka see pommide langemine oli pigem korrelatsioon, mitte kausaalsus, seotud muude pisiasjadega, mida parajasti samuti tehti (ramadani ajal mošee ründamine jne).

        5. Epp, mitte miski, mitte ükski vahend ei anna tulemuseks null nakkust. Valitsus peab lihtsalt otsustama – ja ilmselt ka iga asutus eraldi – kus on tema jaoks aktsepteeritav riskipiir, millal võib maskide loobuda.

      3. Meil on töölkäimise tingimuseks maski kandmine “condition of employment”. Kuna see liigitatakse ohutustehnika valdkonna alla toetab ka ametiühing (nagu ehitusel kiiver). Valik on lihtne: kui tahad meil töötada, pead maski kandma. Algne vastuseis summutati jõuliselt paari päevaga kui maskita tüüpe pääslast sisse ei lastud. Nüüdseks oleme kandnud pidevalt maske peaaegu aasta. Muidugi on mugavam maskita aga kui valik käia maskiga tööl või olla maskita töötu pole raske otsustada 😉 Kas see kaitseb ja kui palju on sekundaarne küsimus 😛

        1. Eri inimestel on eri “nupud”, mille peale nad käima lähevad. Mõnel on üksikvanemlus, teisel riigikaitse teemad, kolmandal Malluka uus eks-kallim, neljandal looduskaitse, viiendal keelekorraldus, ja nii edasi.

          Mina plahvatan kahe asja peale:
          1) halvasti disainitud kasutajaliidesed, nii arvutis kui päris-asjade maailmas,
          2) põhjendamatud nõuded ja piirangud.

          2) alla lähevad minu arust ebavajalikud liiklusmärgid, jabur ja üleliia keerukas töökorraldus ja muu selline.

          Kui ma arvaks, et maskide kandmisest poleks kasu, siis ma sureks sisemiselt iga issanda päev, iga tund ja iga minut neid kandes. See oleks lakkamatu enese vägistamine. Ning ei, sellega ei saa harjuda. Saab leppida, aga see on pidev vaimne koormus. Tom, sulle on see tunne tundmatu, seega ole õnnelik, aga ühtlasi ole empaatiline ja tunne vaikselt kaasa teistele, kelle pea on ehitatud teisiti (aga mitte halvemini) kui sinul.

          Igatahes tunnen ma _teadlike_ maskivastastega tugevat solidaarsust. Nagu omal ajal ACTA-vastastega (siis ma käisin ise ka protestimas kohal) ja kõikide muude üle-regulatsiooni vastastega.

          Rentsi sissekande käivitanud näide on natuke nagu miski muu (ebaviisakus), kuid natuke ei ole ka. Kui te panete mulle mingi nõude, mida ma hambad ristis täitma pean, siis millalgi saab minu karikas täis ja üle. Ja uskuge – teil endal saaks ka.

        2. ma siis panen siia Eesti ja Kanada tootmisettevõtte kogemuse juurde võrdluseks Inglismaa oma ka: meil tuleb maski kanda siseruumides ringi liikudes ja teistega suheldes, aga oma töökohal (olgu siis kontorilaua taga või tootmisliini ääres) tohib olla ilma. sööklas süüa tohib ka ilma. Koosolekuruumides peavad maskid olema (aga väga vähe tehakse f2f koosolekuid). Need on siis konkreetse firma reeglid, mul pole aimu, mida teistes tehastes tehakse.

          öelda ei taha ma selle kõigega mitte midagi, lihtsalt huvitav on Klari ja Tomi kogemusega kõrvutada.

        3. Kaurile: Mind ka häirivad ebavajalikud piirangud: elan end välja omaette vandudes, sümpatiseerivatele kaaskodanikele inimkonna lolluse üle kurtes ja siis löön käega sest mõistan, et maailma paremaks muutmiseks pole mul piisavalt mõjuvõimu. Milleks enda aega raisata tuuleveskitega võitlusele, ennastsäilitavam leppida ja aju välja lülitada. Tunnen kaasa neile, kes seda ei suuda aga olen õppinud, et nõu anda ei tohi, ärrituvad veel rohkem.

          Kittyle: Meil sööklas tohib maskita olla kuid ainult 5 meetrise vahemaaga laua taga istudes ning süües.

        4. Järgnev lõik piirangutest Torontos, mida isegi mina pean ülepingutatuteks:
          “City officials warn that, under current physical distancing bylaws, any two people who don’t live together and fail to keep two metres of distance between them in parks, beaches or public squares can receive tickets of $1,000 each.”

        5. Huvitav, kuidas nad mõtlevad seda kohapeal kontrollima hakata, kas kaks inimest elavad koos või ei ela? Isikut ja aadressi tõendav dokument peab 24/7 taskus olema? Ja kui ei ole, pannakse käed raudu ja viiakse politseijaoskonda, kus isik tuvastatakse?
          Ma ei ütle seda esimest korda – olen Canadat kogu aeg terve mõistuse kantsiks pidanud, aga näib, et koroona on juhtide ja otsustajate ajudele hakanud 🙂

        6. Teiseks ju noortel inimestel suhted muutuvad nii kiiresti – eile kolisime kokku, pai politseinikuhärra, pole veel registreerida jõudnud!

        7. Politseil on õigus seaduserikkumise kahtluse korral nõuda isikut tõendavat dokumenti, usun et ka USA’s ja Eestis. Kooselamise kinnituseks ilmselt loetakse aadressi juhiloal. Aga muidugi on see üks umbmäärane värk, eks rohkem üritavad hirmutada.

        8. Tom: me elame nii v2iksel saarel, et meil ei ole kuidagi ruumi 5m vahesid j2tta s88klalaudadele 😀 2m maksimum, ja minu meelest laudade jagamine kolleegidega pole ka otseselt keelatud. mingid diagonaalsed triibud on teibiga yle laua t6mmatud, mis n2itavad, et 2 inimest sama laua taga on ok, aga et nad ei tohi otse teineteise vastas istuda.

      4. Nõudke tööandjalt korralik ventilatsioon välja.
        Praeguseks on ruumide ventileerimise vajadusest räägitud juba päris palju, mh ka sellest, et enamike koolimajade ventilatsioon ei vasta nõuetele. Soe ilm võimaldab koolides vähemalt aknad lahti teha, aga ma saan aru, et teid see ei aitaks.

        1. Toimiva ventilatsiooni teema on üleval olnud palju aastaid, aga siiani pole kontserni juhtkond säärast investeeringut heaks kiitnud. Kohalike meeste otsustada see ei ole. Võibolla siis järgmisel aastal (sel aastal kindlasti midagi selles osas ei juhtu)… unistused jäävad.

        2. Krt, kas tervisekaitse amet ei saa siinkohal kellegi peale uriseda? Töötajate peedistamine selliste ebamugavustega, mis oleks välditavad, on küll kurjast.

        3. Amet saab sekkuda siis, kui on rikutud seadust. Töötaja ebamugavus ei lähe ühegi ameti pädevusse. Minul näiteks on ebamugav, kui temperatuur on alla 25 kraadi, mis amet siin midagi teha saaks? Ma tean, et töökoha temperatuur ei ole üheski seaduses otseselt sätestatud (seilasime, teame – aastaid ja aastaid…), ventilatsioon on meil ju ka põhimõtteliselt olemas ja töökorras, aga kui maja on sisuliselt plekk-karp, siis see lihtsalt läheb kuumalaine ajal väga palavaks ja sinna ei saa mitte midagi teha (peale nende asjade, mida juba niigi igal suvel tehakse, näiteks kõikide uste avatuna hoidmine ööpäevaringselt jms). Ei ole nii hull see asi, et inimesi põhjendamatult piinatakse või midagi. Aga ventilatsioonisüsteemi ümberehitamise hinnapakkumisi on võetud juba vähemalt kaheksa aastat järjest mu meelest ja see summa on nii suur, et seda heakskiitu juhtkonnalt lihtsalt ei tule ega tule. Eriti kuna ventilatsioon, nagu öeldud, on ju olemas ja töötab. Kuigi suvel palavaga seda lihtsalt keegi ei usu 😀

        4. ee, töötervishoiu ja -ohutuse seadusest:

          “§ 6. Füüsikalised ohutegurid
          /…/
          (4) Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.”

          Siin ei ole küll täpselt temperatuurivahemikku märgitud, aga tööinspektsioon on seda tõlgendanud nii (küsimus oli tookord selles, et ruumid olid liiga külmad, aga vahet pole):

          “Kui leiate, et tööülesannete täitmine seab ohtu teie tervise, on teil õigus tööst keelduda või töö peatada. Sellest tuleb viivitamata teavitada tööandjat või tema esindajat. Kui olete tööandja poole korduvalt pöördunud ja rakendatud abinõud ei taga ohutust, on teil õigus pöörduda tööinspektori poole. Meie kontaktid on leitavad koduleheküljelt www.ti.ee.”

          Kas te olete tööinspektsiooniga suhelnud?

  7. Politseil on õigus seaduserikkumise kahtluse korral nõuda isikut tõendavat dokumenti, usun et ka USA’s ja Eestis. Kooselamise kinnituseks ilmselt loetakse aadressi juhiloal. Aga muidugi on see üks umbmäärane värk, eks rohkem üritavad hirmutada.

    1. ÕIGUS nõuda – väga tore. Samal ajal ei ole kodanikul KOHUSTUST seda kaasas kanda, vähemasti USAs mitte: “There are no laws that require you to show your ID, even to a cop. Still, if a cop stops you, just ask if you are under arrest. If they say no, you are not required by law to tell them who you are or show them identification. Walk away because you’re legally free to go.”
      https://people.howstuffworks.com/does-us-require-citizens-carry-id.htm

      Mulle hakkab tunduma, et kõigi nende käskude ja keeldudega kaasneb seesamune vana hea idamaiste võitluskunstide fenomen – suru, ja vastane surub vastu. Anna järele, ja vastane kukutab iseennast pikali, sest vastusurve puudub. Ehk siis mida rohkem valitsused vinti peale keeravad, seda rohkem vastuseisu tekib. Mul igatahes on hea meel, et USAs on ohjad suht lõdvaks lastud, toogu see siis kaasa millised numbrid tahes. Statistika on üht-või teistpidi väänatud nagunii.

      Ja veelkord – ma ei ole maskivastane. Kannan. Igal pool, kus nõutakse. Pesen käsi. Distantseerun. Aga kohustuslikus korras vaktsineerimine ületab minu taluvusläve.
      🙂

      1. Ütleme nii, et minu taluvusläve ületas üks taskuhäälingust “Järgmine peatus” kuuldud juhtum, kus Portugali inimtühjas rannas oma automajas pesitsevad perekonnal keelati automajast välja tulla kui koroonakriis algas. Perekond üüris aiaga maja. Hiljem kuulsin sarnast, natuke leebemat, Eestist – kortermajas elav noormees, kelle korteril oli täiesti eraldi välisuks, ei tohtinud õues käia ka ajal, mil see oli inimtühi – politsei käis teda vähemalt korra kontrollimas.
        Ülereageerimisi on koroonasaagas palju. Vaktsineerimine kohustuslikus korras, ma ei teagi. Mäsu kutsub see kindlasti esile, kui juba mingi näkane reis, mille Maxima loosis välja oma nende töötajate vahel, kes ennast vaktsineerida lasid, mõnes teises, kes seal isegi ei tööta, pahameelt äratas. Meil ei ole tegelikult ühtegi kohustuslikku vaktsiini praegu, lapsevanemad võivad ka imikutele mõeldutest loobuda.
        Teisest küljest on rida ameteid, mida ei tohiks vaktsineerimata inimene pidada. See ei ole riiklik kohustus, see on ametist tulenev. Minu arust normaalne.
        On ameteid, kus inimesed võiks valida – kas vaktsiin või jäädki maski/ visiiri taha. Või selle uue ja edevad respiray seadme taha. Õpetaja nt.

        1. Vaktsineerimis-präänikust rääkides. Meil siin ikka kõik suurem ja uhkem, eks. Mingi näkase reisiga ei hakata jamamagi, selle asemel laotakse miljon dollarit peo peale. Näide Ohio osariigist:
          “Five vaccinated Ohioans will win $1 million each through a new lottery announced Wednesday, in one of the largest financial incentives announced by a state to combat declining demand for the COVID-19 vaccine.”
          https://abcnews.go.com/US/ohio-give-people-million-covid-19-vaccine-lottery/story?id=77656133

        2. Lugesin seda ka, oleks mul lotoõnne põrutaks üle piiri, hiljem tühiasi mõnituhat trahvi maksta Canadasse tagasi tulemise eest 😀 Nimelt momendil pole vahet kas oled põdenud, vaktsineeritud või koroonasse suremas – kõik tavakodanikud saadetakse riigi hallatud koonduslaagrisse (mida viisakuse pärast nimetatakse karantiini keskuseks) omal kulul, kolme päeva kohustusliku viibimise eest kasseeritakse kolm kuni viis tonni. Samas ei kehti see reegel neile, kes saabuvad eralennukitega. Sealjuures räägitakse, et ei tohi koroonaga seoses tekitada ebavõrdsust. Tehniliselt muidugi ei tekitatagi, sest eralennuki omamine või kasutamine eeldab juba eksisteerivat ebavõrdsust 😛

  8. Ennäe, spetsialist on täna öelnud täpselt sama mis mina eile .-) – et ranged nõuded tekitavad vastuseisu:
    “Dr. Anthony Fauci, director of the National Institute of Allergy and Infectious Diseases, said on CBS This Morning Thursday he’s not so sure Covid-19 vaccines should be required for children to go back to school.
    “Whenever you’re talking about requiring something, that’s always a charged issue,” Fauci said on CBS. “I’m not so sure we should be requiring children at all, we should be encouraging them. But you got to be careful when you make a requirement of something, that usually gets you into a lot of pushback, understandable pushback.”
    (The US Food and Drug Administration extended emergency use authorization for the Pfizer/BioNTech Covid-19 vaccine to 12-to 15-year-olds on Monday.)

      1. Kohe hakatakse, vähemalt meil pannakse juba nimekirja, Pfizer sobivat ka neile ehkki ma ei tea kas laste peal veel mingeid katseid tehtud on.

        1. Pole laste peal katseid tehtud? No problem. Pange oma lapsukesed nimekirja, kohe hakkame katsetama.

        2. See on ka päris huvitav vastuolu, et kui hoolivad vanemad ei lase oma lastele katsetamata vaktsiini süstida, siis kuidas, kelle peal neid vaktsiine ikkagi lõpuks katsetatakse ja nii edasi.

      2. Jaa, see kirjeldab lihtsalt inimeste psühholoogiat, et vaja nendega ikkagi käituda nagu lastega, meelitada ja manipuleerida. See on strateegia, kuidas saada võimalikult suur hulk inimesi vaktsineerima, jäädes seejuures demokraatlikuks riigiks, kus kehtivad inimõigused. See ei lükka ümber (üsna kindlat) fakti, et ühiskonnale tervikuna oleks parem, kui maksimaalne hulk inimesi, sh lapsed, oleks vaktsineeritud. Samas oleme kõik ise nii targad ja tahame ise otsustada, kas maski on vaja kanda või mitte.

        Ma ei oska muud öelda, et Eesti inimestel oli üsna leebete piirangute juures võimalik näidata, et ranged piirangud ei ole vajalikud viiruse leviku kontrolli all hoidmiseks. Ja ikka jõudsime sinna, et intensiivravi kohad said täis ja ikka tuli hakata kehtestama rangemaid piirangud, et viiruse levikut kontrolli alla saada (ei, viiruse levik ei pidurdunud iseenesest).
        I fucking wish, et saaks asetada kogu süü valitsuse õlgadele, aga kui ühiskond on täis individualiste ja alati peaks maski kandma ja kodus istuma KEEGI TEINE, siis samamoodi toimub ju valitsuse poolt pushback, et “aga me ju peame siin politseiriigi kehtestama, sest inimesed ei pea soovitustest kinni ja muidu meditsiinisüsteem.. “. Ja I fucking wish, et see oleks tühi ähvardus. Mitte keegi ei tahaks kogeda sellist olukorda nagu praegu Indias, mitte keegi. Nii et ei ole nii, et oleks ainult rohkem vabadusi “ükskõik mis näitajate juures”, koroona ignoreerimine ei tee seda olematuks. Ehk et mis ma tahan öelda, kui inimesed tahavad (õigustatult) vabadusi, siis kuhu jääb vastutus? Pandeemia puhul ongi nõrk koht see, et enamus asju, mis sa teed, on nö üldsuse ehk teiste heaks, ja 5% inimeste valede valikute all kannatavad 95% inimesi, kes tegelikult ka püüavad (nagu nähtavasti kõik siin kommentaariumis).

        PS Seejuures ma võin iga kell nõus olla, et Eestis on mõlemad valitsused lati alt läbi jooksnud ja haldussuutmatus lokkab. Kui eelmise kevade ähmi täis eriolukorra võib andeks anda, siis edasiste plaanide (millal mis piirangud ja mis näitajatest lähtuvalt kehtestatakse, kellele ja mis alustel toetusmeetmeid rakendatakse, jne) tegemata jätmine oli äärmiselt vastutustundetu. Jokutati esimesest päevast haiguraha hüvitamisega (Ida-Viru töökoha kolded), tugi on nõrk nii lastevanematele, õpetajatele, tööandjatele jne jne. Ja halloo, vaktsineerimiskava?! Smfh..

        1. No just, kodanike individualistlike valede valikute läbi kaotab kogu ühiskond. Paraku on demokraatlikud lääneriigid individualismile ja vabadustele üles ehitatud, oma õiguste tagaajajatele tundub vastutuse võtmine liiga suure pingutusena.

          Poliitikud teevad seda mis neile võimalikult rohkem hääli tagab, üksikud julged võtavad vastu vajalikke ja raskeid mitte populistlikke otsuseid, hiljem muidugi maksavad kallist hinda. Praegune maskikandmise leevendamine ja spade avamine Eestis on õnnemäng: läheb hästi võidab peaminister populaarsust, läheb nihu maksame selle eest suve ja eludega.

  9. Mina pean maski kandma, laps ei pea, eksole? Sealsamas veedan ma ainsana lapsega ööd-päevad koos ja olengi sunnitud teda igale poole kaasa vedama. Lapsed, teatavasti, katsuvad kõike ja hõõruvad 5 sec hiljem silmi, nokivad nina ja ei pane iga normaalse tõmbasin praegu tati kurku köha peale kätt suu ette.. Ja ma tegelt ka ei saa aru kuidas ma olen lapsest ohtlikum või mismoodi lõppkokkuvõttes see mask mind kaitseb. Muidugi passin ma tõbisena kodus aga pool ilma seda ju ei tee!??

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.