Mäletate, lubasin käia ja ikka ära mõõta, kui pikk see rattaring tegelikult oli? Võtsin end juba kunagi eelmise nädala lõpus kokku, kui ühel õhtul mõnusalt jahe 21 kraadi oli, ja käisin ära. Tulemus sai selline:
Sedapuhku siis ilma ühegi pausita, nii et ma olen ikka päris uhke enda üle. Arvestades seda, et ma pole muidu üldse aeroobse trenni fänn, on see minusuguse kohta ikka päris korralik saavutus. Ignome siin seda, et mu väikevend jookseb ainult natuke aeglasemalt, kui mina rattaga sõidan, ma ikka kruiisin väga rahulikult ka. 😀 Aga üldises plaanis siiski peaks süda veidi trenni saama + sadulas istumine on ometi diivanile hea vaheldus.
Lisaks tahtsin teile võidukalt kirjutada, et mu ranne on ka lõpuks ometi teatavaid normaalseks hakkamise märke näidanud, nii et olen isegi veidi ronida saanud. Boulderdades midagi rasket ei tee (seal on tunduvalt rohkem käe koormamist nurga alt, mida ma väldin + ma ei taha hetkel kukkuda), aga köie otsas annab juba trenni teha, kuigi piirangutega. Lühidalt võiks öelda, et ma ei riski ka köies eriti teha midagi, mis meenutab undercling’i – mis väljaspool ronimist avaldub kummalisel moel, näiteks ma saan normaalselt nägu pesta (peopesad üleval, sõrmed suunatud minust eemale), aga ma ei saa näiteks pärast hambapesu parema käega suud loputada (peopesa üleval, sõrmed suunatud vasakule), see on kohe valus.
b) sundisin teda uut pilti tegema, sest esimesel olid võõrad lapsed taustal
Igatahes on randme üldine seisund nii hea, et julgesime isegi nädalavahetusel Soomes käia. Korraldus oli naljakas. Teel Soome saime me ilma naljata VIIS korda kõiki oma tõendeid ja dokumente näidata, neist kaks korda Eesti poole peal (kusjuures need tegelased, kes D-terminalis enne esimesi väravaid pabereid kontrollisid, olid soomlased, nii et ilmselgelt on meil siin väike usalduskriis), kaks nö tavakontrolli Soome poole peal + siis viimane PÄRIS passikontroll, kus su kraami mitte ainult visuaalselt ei puurita, vaid ka masinaga kontrollitakse. Ja teel koju ei tahtnud keegi MITTE KORDAGI isegi ID-kaarti näha, muudest paberitest rääkimata. Ise piiksutasid oma pardakaardi ära ja läksid, mitte kedagi ei huvitanud, kes sa oled selline. Täpselt selline mulje jäi, et soomlastel on hea meel neist prusseritest lahti saada, nii et igaks juhuks ei hakka kedagi kontrollima, muidu on pärast nende probleem, mitte eestlaste oma. 😀 Oleks pomm kotist välja paistnud, oleks ehk saanud soovituse see paremini kinni katta.
Aga ronimine ise oli megamõnus. Rääkimata sellest, et seal on maailma parimad töötajad. Ajal, mil eestlased pakuvad sulle võimalust kuue euro eest kuus riiulis nurgakest rentida, vaatas soomlane, et mu kümne korra pilet on pandeemia ajal aegunud ja … taastas tollal kasutamata jäänud piletid lihtsalt ära! Ilma et ma küsinudki oleks! Ehk siis põhimõtteliselt 50 eurot nagu maast leitud. Kuna ma pole nii ammu korralikult ronida saanud, piirdusin seekord madalama seinaga + väga metsikuid asju kangutama ei hakanud, aga rõõm oli näha, et Soome 6B oli siiski fläshitav (ärge teie nii rääkige, tegelikult ei loe keegi ülaltjulgestuses redpointe või fläshe, aga Sirru ei taha, et ma praegu altjulgestuses väga midagi teeks, nii et jätke mulle mu väikesed rõõmud).
Ainus väike mure selles, et täna oli mul siis lõpuks see kauaoodatud kohtumine usaldusväärse füsioterapeudiga ja … mul kästi kolm nädalat ortoosi kanda. Ei-ei, midagi pole rohkem katki kui eile või üleeile, ikka see sama aprilli vigastus, mis juba niigi paranes. Lihtsalt kuna mõned asendid teevad jätkuvalt haiget, siis STATISTILISELT olevat suurem tõenäosus see asi vähem kui aastaga päris korda saada, kui see alustuseks kolmeks nädalaks korralikult fikseerida. Isegi siis, kui see fikseerimine tuleb mitu kuud hiljem, nagu mul.
Kusjuures mul on ikka füsioterapeutidest natuke kahju, kogu aeg pead idiootidega vaidlema. Tulevad kohale ja hakkavad läbirääkimisi pidama, nagu SIND peaks neist rohkem huvitama, kas nad saavad terveks või mitte. No stiilis:
– Okei, kas ma lõuatõmbeid võin edasi teha?
– Kõike võib teha, mida ortoosiga saab teha, aga liigset raskust ei ole statistiliselt kasulik sinna panna.
– Ahhaa, nii et tohib edasi ronida?
– (Sügav ohe) Kõike võib teha, mida ortoosiga saab teha, aga statistiliselt TÕESTI ei ole kasulik seda koormata.
– Aga …
Jne, ad nauseam.
Mis ma oskan öelda, eks ma siis proovin mõistlik olla. Üks päev kahekümneühest juba üle elatud.
Pärdikute päevaraamat 
Võrdlus – Rootsi, eelmine nädal. Eestis tuli teha mingi test, otse sadamas enne laeva minekut. Check-in küsis korraks id-kaarte näha. Rootsis ei huvitanud absull mitte kedagi, kes me oleme või mis tõbesid me kanname, mitte üht kontrolli. Laevalt autoga maha ja lenda kuhu su käru sind kannab. Tagasitulek Eestisse – sama. Laevafirma putka vaatas korra dokumentidele otsa, andis kajutite ja söökide kaardid ja läks.
Äsja Soomes käinuna: üks kontroll Eestis, kusjuures näis, et kontrollija nägi esmakordselt vanakooli kollast vaktsineerimispassi ja kolm kontrolli Soomes, enne viimast olin, arvates, et nüüd on kõik, visanud id-kaardi koti põhja. Andis otsida. Aga erinevalt talvisest sõidust olid kontrollijad rahulikud, heas tujus ja viisakad. Talvel oli mingi veider pinge õhus, umbusk ja kaitsepositsioon.
No küll nüüd puistab vihjeid…. Ma vist olen asjast (uudisest) õigesti aru saanud küll. Nii tore!!!
Mis vihjeid, kõik näevad piltidelt niigi, kuidas ma paisun ja paisun, mis seal eraldi teadustada. 😁 Seda enam, et endale/lähedastele pole ju ammu enam uudis.
Aga kõik õnnitlused võtame muidugi rõõmuga vastu. Aitäh-aitäh.
AWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWWW!!!!!!!
Gaasid!
Kui tore uudis! Üldse ei pannud piltidel tähele 😀 Palju õnne teile!
Rattadistants ja aeg on sellise jalgratta puhul muljetavaldav! Ma muidugi ei osanud kusagilt mingit vihjet välja lugeda aga su eelneva vastuse põhjal võtan julguse õnnitleda 😉
Õige jah, sa ju boulderdaja. Suure seina sõbrad oleks kohe aru saanud, et mul pole pildil tavaline julgestusvöö, vaid spets pregnancy harness. 😁 (Kõrgtöödel kasutatakse ka selliseid, aga tavaronimises mitte.)
Öeldakse, et mängige pisiparasiidile muusikat, soovitavalt klassikalist, lugege valju häälega luulet, soovitavalt klassikalist, vaadake kauneid maale, soovitavalt…ah, saite aru küll, siis kasvab tulevikuinimene, kelle peas on ainult klassika ja M&M kommid. Ronimise ja muu fiskultuura kohta ei mäleta. Kuid mõeldes induktiivselt võib järeldada, et…
Kujuta ete, kui raske on mähkmeid vahetada kardinapuu küljes kõõluval lapsel?
Aga tagasi tõsisesse režiimi minnes: ära endale liiga tee. Seda keha läheb veel päris kaua vaja, varuosadega on ikaldus niikuinii.
Fiskultuura poole pealt soovitatakse vähemalt 30 minutit liikumist päevas, sest sellega paraneb ka tite kättesaadav verevarustus. Eeldan, et M&M on viide Mariah Carey kuulsale tsitaadile? Muusikat kuulame nagunii, kuigi titt peaks praegu alles kehasiseseid hääli kuulma. Aga ongi ehk parem, hakkab veel Eminemi isaks pidama.
Tsitaati ei tea, lünk hariduses. M&M oli lihtsalt kõige värvilisem asi, mis pähe tuli 😁
Kahtlustati kunagi, et Mariah’l ja Eminemil susiseb. Kui ajakirjanik selle kohta küsis, sai vastuseks:
Avalik õnnesoov ka: olge te kõik õnnelikud nüüd ja muinasjutu lõpust kaugemalegi!
(Kogu aeg arvadin, et ma olin viimane pime, kes asjale pihta sai. Muidugi pole ses mõistatamises midagi “võidu peale”, lihtsalt mõte.)
❤
Kaamos, ma ei saanud enne pihta, kui selle postituse kommentaariumis vihjamisele vihjama hakati.
Jõudu!
Ma enda arust ka ei vihjanud millelegi, mitu postitust tagasi juba vastasin kommentaarides kellelegi ausalt, kui küsiti, miks ma kala ei söö. 😀
ju ta siis kahe silma vahele jäi. Jälgin blogi ka vana kooli moodi, brauserist, ja kui ma just otse postituse peal ei kliki, on uute kommentaaride tulek näha ainult külgribal ja seal on mõistagi need kõige värskemad, nii et kui see jutt käis kuskil vanema postituse all ja mingil päeval, kui ma blogisid ei vaadanud, siis jäi ofkoors nägemata.
Avalik nimevõistlus ka tuleb?
Alati võib ilusaid tüdrukunimesid pakkuda. Hetkel kaldume Eesti nime poole, pole veel otsustanud, kui traditsioonilise – meile mõlemale meeldivad vanemad nimed, aga samas meeldivad meile mõlemale ka nimed, kus R sees, ja traditsioonilistes Õiedes ja Tuultes seda üldiselt pole (ja Torm ometi ei saa panna, sest Stormie oleks USAs stripparinimi 😀 ). Nii et ilmselt midagi moodsamat, aga head nimed on alati oodatud.
Mari on traditsiooniline, rahvusvaheline, ka eesti keeles tähendusega ja sisaldab r-tähte!
Veera!
Ma ise ütlesin, et Siiri sobiks ometi nii hästi meie perenimega kokku. 😀
The name Ziri is a boy’s name meaning “moonlight”.
Klaara.
Nagu Clara Zetkin.
Meie suures traditsiooniliste nimedega suguvõsas on R-iga tüdrukud Kärg, Ere ja Sirel. Sirel on vist küll pigem baltisaksa kui soomeugri, aga siin viimasel ajal ju kõigutataksegi neid eestlaste soomeugri päritolu legende.
Yeeha!!
Nii tore, NII tore!
Mõnusat ootamist ja kasvamist teile kolmele.
Ma juba mõnda aega arvasin end üht koma teist postitustest välja lugevat, aga kuna ma ei taha toita enda peas elavat stereotüüpset vanemat lastetut naisterahvast, kes õhkõrnade märkide järgi kellegi teise lapseootuse ära tunneb =), jätsin vihjed tähelepanuta.
Seda ka veel, et su blogi nimi omandab mõne kuu pärast uue tähenduse? Pärdik(ud), noh =)
Eeldades muidugi, et postitustes värskest ilmakodanikust juttu tuleb.
Ronja oleks väga loogiline 🙂 Vanematest nimedest Erna, ameeriklastel tähendab kotkast.
Ronja on täiega lahe nimi, kahju kohe, et suguvõsas lähedal olemas. Poisile oleks meil nimi võtta olnud, tüdrukuga keerulisem.
Nüüd teame, siis nende tähelepanuhäirete tegelikku põhjust. Arvan sinust saab sumomaadleja. 🙂
Hissand, kui ilus uudis.
Kuna ma ei näinud, et jutt oleks olnud LÄÄNEMERE kalast hoidmisest, siis ei hakanud midagi arvama. Õnne soovin siis, kui Rents2. 0 kohal 🤩
Kas käikudega jalgrattast oled mõelnud?
Ei, sest ma ei taha jalgrattaga sõita, ma tahan ronida. Ratas on natukenegi sport ainult seniks, kuni ronida saab. Muul ajal ainult kulgemisvahend.
Traditsiooniline vana nimi, kus R-sees on Roosi. Kõlab ka muus keeles. Marta ja Rahe on ka ilusad.
Palju õnne!
Need on KÕIK ilusad!
Siin on juba väga ilusaid nimesid pakutud, aga ma lisan veel väikse nimekirja. Kui minu nimekirja lugeda, kõlavad eelpool kommetaarides toodud veel ilusamalt 🙂
(tsitaat on kopeeritud siit: http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/AnnikaHussar30012014.pdf )
“Kuidas meil, iseäranis maal, eesnimesid moonutatakse ja milliste
võimatute kombinatsioonidega esinetakse lastele eesnimede
andmise juures, ilma et selle juures ka mõeldakse, kas täiskasvades
ja hariduse saades lapsed tihkavad oma eesnime kõvasti välja öelda
ehk paberil kirjutatuna näha, näitavad kujukalt järgmised eesnimed,
mis maal ümberrännates üleskirjutatud:
Agreta Marie, Lehte Reweline, Aina Gelanda, Belanje
Margarete, Milderine Wilhelmine, Hermanda Melanda,
Aurelie Ernestioosa, Elliada, Aide Martsede, Peebi,
Edisso Dagmar, Awita Aurelie, Walmisa, Erna Adelette,
Weleida, Millidrisse Madlie, Melania Ilmerisse, Wiktora
Thalia, Fernandras Helga, Aino Ruprosine, Wiobaane,
Herta Heleta, Milda Mehwalde, Heina Melitta, Austraalia
Hirlanda, Aralda Irja, Karmiila Adelheid, Margentoliwie
jne. Järgmised eesnimed on poisslastele antud: Huuberg
Harald Jaak, Haller Karoolus Lande, Wuda Jalmar,
Liander Halson Heldur, Wellington Maniwalde Heldur,
Rahu Aler Tõnu Edward, Guido Waldeko Eldorf, Rawul
Jaan. Wõiks veel lõpmata sarnaseid eesnimesid tuua,
kuid – ehk aitab…”