faith

Nii väiklane, et piinlik

Redditis on selline alafoorum nagu pettyrevenge — mõte siis selles, et kättemaks, mis on nii pisike ja väiklane, et polegi nagu päris kättemaks, aga inimene ise tunneb ikka, et “oh, sain ära panna”. No vot, ma olin eile nii petty queen, et ise ka ei usu. Nimelt ajas üks auto mind liikluses närvi ja sattus seejärel täpselt minu taha. Nii et ma sõitsin kõik need kolm kilomeetrit 40-alas, kus ma pole kunagi kedagi kiirusepiirangust kinni pidamas näinud, ülikorralikult 40-ga, mis sellest, et ta samal ajal mulle oma autost kolonoskoopiat teha üritas. 😀 Ära tõmble siis teine kord. Väga loodan, et ma ei ole ainus selline inimene, aga pole midagi, kui ka olen, olen valmis sellega elama.

P.S. Teate, kuidas räägitakse neist vanatüdrukutest, kes on igavesti üksi ja valivad mehe asemel viis kassi? See lugu on hoopis vastupidi! Mõni vaene inimene lihtsalt võtab juhuslikult vallalisena kassi ja ei oska kahtlustadagi, et sellega on tema seksielul nüüd igaveseks kriips peal. Kui enne seda lapsi ei olnud, siis pärast kassivõtmist ei tule ka. Sa võid ju hommikul mõelda, et roniks mehele külje all kaisutama, aga nii, kui see loom kuuleb, et sa ärkvel oled, on ta teile näkku karjumas, mida ta arvab sellest korralagedusest, kus kell on kaheksa hommikul, aga kassi söögikaus täitsa tühi. Ja see ei loe, kui mitu korda sa teda jalaga üle ääre maha lükkad, ta on kohe tagasi. Ja kui sa vahepeal mõtled, et täna on ta vist teises toas, jumal tänatud, kasutaks võimalust, ilmub ta poole pealt kohale ja hakkab end NURRUDES TEIE VASTU HÕÕRUMA, nii et sa tunned end nagu mingi zoofiil ja ei taha enam iial sellistele asjadele mõelda ka mitte.

61 kommentaari “Nii väiklane, et piinlik

  1. Hahaaa. Ma ei hakka siis ütlema, et meie kassi ei sega miski ja ta läheb väga harva voodi pealt ära 😀 Nii, sain mitte öeldud.

  2. “ilmub ta poole pealt kohale ja hakkab end NURRUDES TEIE VASTU HÕÕRUMA” – või ronib kõige otsa ja hakkab õnnelikult sõtkuma. Seilasime, teame.

  3. Või siis karjub ja sõimleb teisel pool ust.
    P. S. Agraaryhiskonnas (mis mõnel pool valitseb tänaseni) oli toiduvarude säilitamine st näriliste eest kaitsmine elutähtis. Kuna kass suutis paremini hiiri pyyda kui mees, lisaks sellele sõi vähem ja oli muidu ohutum ja odavam yleval pidada, siis valis intelligentne naine sellise eluvormi, mis tema elule ja tervisele kasulikum oli.

  4. Ma usun, et seda autoasja on paljud teinud. Ma ise küll mitte. Aga mul on tihti tulnud ette hoopis olukordi, kus ma rahulikult õige kiirusega sõites neile kihutavatele “slaalomisõitjatele” järele jõuan (ummikus, foori taga, või on juhtunud ka seda, et politsei on nad kinni pidanud).
    Minu “petty revenge” oli kunagi ammu see, kui ma enne autosõidu lõpetamist härra X’i autos keerasin raadio hääletugevuse põhja, mis tähendas, et kui ta ise sõitma läks, siis kohe autot käivitades sai “mõnusa” tümaka osaliseks.

  5. Jah, ma teen seda pidevalt. No linna piirangualades sõidan puhtalt selleks piirkiiruses, et see on mõistlik ja pidurdab vähemalt ajutiselt neid kihutajaid (mu jaoks on eriti jaburad need juhid, kes ei suuda maanteel 90 km/h tempot hoida, aga vahepealsetest asulatest uhavad 70-ga läbi, ohtlikkuse tase on vastavatel lõikudel ju vastupidine).
    Aga seda teen küll, et kui autojuht sebrale lähenedes kuidagi märku ei anna, et kavatseb mind üle lasta, siis ma astun õkva sebrale ja ületan selle väärika aeglusega, sundides autojuhi peatuma. Tavaliselt üritan aga sebra nii ületada, et auto ei pea seisma jääma – võtab autojuht varakult jala gaasilt, jõuan ma tee ületatud ja ta saab rahumeeli jälle gaasi vajutada. Tartus üldiselt sellist “hammas hamba vastu” suhtumist pole vaja, seal reeglina juhid võtavad hoo juba siis maha, kui jalakäija kas või sebra poole vaatab, aga muudes linnades, eriti Tallinnas, tuleb juhtide koolitamisega tegeleda. Enda elu ja tervisega riskides, muidugi.

    1. Hm. Minu arust pole Tallinna autojuhtide viisakusel häda midagi. Kui jalakäijat vähegi nähakse, siis antakse ka teed.

      Samas ütlevad mõned tuttavad, et Tallinna liiklus olevad “närviline”. Ma ise oska seda üldse tajuda. Tallinna autoliiklus on kindlasti suhteliselt kiire, kuid “kiire” ja “närviline” pole ometi üks ja sama? Kui kõik sõidavad ühtlaselt +10 või +20, ilma manöövrite ja ja muude trikkideta, lihtsalt kiiremini kui liikluskorraldus ette näeb – siis kas see on “närviline”?

      Või on siis hoopis nii, et kohaliku juhi jaoks ongi kõik sujuv. Kuid tuleb mitte-tallinlane, sõidabki 50 alas 50 kmh ja siis tekitab enda ümber lakkamatu tõmblemise vööndi, sest kogu ülejäänud autode voog üritab temast mööda saada?

      Mul on liiklusele kolm vaadet (autojuht, linnarattur, jalakäija) ja ma üldiselt ei oska väga kurta ühestki vaatenurgast.

      1. Ma arvan, et üks põhjus on see, et Tallinnas on lihtsalt autosid arvuliselt rohkem kui mujal. Ja mõistagi ka see, et kui sa ise elad Tallinnas ja igapäevaselt seal autoga sõidad, siis see ongi sinu jaoks normaalne, aga kui tulen mina, siis minu jaoks on palju autosid, teed on suured, ristmikud on keerulised ja johhaidii. Meenutame, et kui mina autokoolis käisin, siis Pärnus oli üks üherealine ringristmik. Hea, et seegi oli, ütleme nii.

        Närviline on näiteks Pärnu suvine rannarajoon. Iga mõistusega inimene väldib sinna autoga sattumist 😀

      2. Kaur, Tallinna närviline liiklus seisneb sellest, et vahtralehega juhile sõidetakse foori punase tule taga täiega tagant sisse, sest: “ma arvasin, et proua lipsab kollasega läbi” ja need kollasega läbi lipsajad ongi norm; selles, et ummikus seisjale hakatakse tagant signaali laskma, kuigi tal pole minna kuhugi, vähemalt siis mitte, kui ta ei raha eraldussaarele sõita või pidevjoont ületada; selles, et taksojuht otsustab ummikust mööduda kruusasel ja porisel teepeenral, oma senisest sõidurajast paremal; selles, et eriti pohhuistlikud juhid harrastavad aegajalt ühesuunalisel teel vastassuunas sõitmist, kuigi õige rada on silmaga näha ja vaja oleks ainult ringristmik läbida, jne, jne.

    2. Kui mina oma kodulinnast Pärnusse sõidan, siis ma sõidan mööda sellist teed, kus on vaheldumisi 50, 70 ja 90 alad. Mitu korda vahelduvad umbes seitsme kilomeetri vältel. Mu erilised lemmikud on need eessõitjad, kes kogu seda teed ühtlase 65-ga lasevad 😀

        1. Rannamõisa on klassikaline planeerimisviga. Ei linn ega vald ei saanud aru, mida valglinnastumine tegelikult tähendab. Esiteks müüdi krunte otse magistraali kõrvale. (Ma mäletan, kui tekkis esimene maja, Pikaliivale, küll ma alles imestasin – kes tahaks siin küll elada? Olin ma alles totu.) Ja seega jäeti maanteega paralleelsed kogumisteed ehitamata. Siis hakati ristmikele 70, siis 50 märke panema… Seda jama helbib nüüd kogu rajoon Õismäest Murasteni veel pikka aega.

          Paldiski maantee linnast väljuv suund Astangu kandis on praegu samas seisus – arenduse alguses. Tundub, et nii linn kui vald on midagi õppinud. Kuid 50 piirangud ja järjestikused valgusfoorid otse maanteel on ikkagi.

  6. Mul käis siin kord üks külaline. Jäi ööseks. Esimest ja ainumat korda tuli kass minu jalgade peale magama. Et mul mingeid mõtteid ei tekiks.
    Ausalt öeldes ei tekkinudki. Kassi võit või lihtsalt oligi nii?

    Aga Tallinna liikluse muudavad närviliseks igasugused maakad. Käisin seal poolteise nädala eest, magasin ühe ümberreastumise maha, aga mind lasti lahkelt vahele. Ja siis, tänamatu mats, ei märganud ma õigel hetkel jalakäijat. Võinoh, oleks pidama saanud, aga vb veidi liiga dramaatilisel moel. Ja jalakäija ka selgelt ootas, et mida juht teeb. Minu taga sõitnud auto peatus kenasti ja juht pakkus jalakäijale tee kõrvale šokileevenduseks ka šokolaadikommi.
    Niiet, paari minuti jooksul panustasin pahupoolele.

    Kunagi pea kahekümne kahe aasta eest kui vanema tütre vankrit lükkasin pealinna tänavail, siis tundus, et kõige lahkemalt peatuvad uhkemate ja erilisemate autode juhid. St. mitte küll kallimate bemmide, aga nt uue Alfa Romeo peale võis kindel olla. (ei, ma ei arva, et sellise osaluseksperimendi tulemusi tasuks tõsiselt võtta).

  7. Aga ma sõidan 40 alas alati 40ga, sest et mis nad siis kihutavad, isegi kui keegi mind pole närvi ajanudki. Mina olen ise see, kes teisi närvi ajab. Kahjuks pole mul ühtegi JOKK võtet nende vastu, kes õigel ajal suunatuld ei näita…

    Pisibitšlust harrastasin hoopis eelmisel töökohal – seal oli üks kolleeg, kes alati raadio puhkeruumis käima pani ja ära minnes ööseks ka käima jättis. Mingi eriti kommertsliku kanali peal, kus tuli vaheldumisi reklaami ja noorte muusikute halvasti värsistatud rumala sisuga laule. Avandi ja Sepa paroodia eurolauludest on nende laulude kõrval (ba)rokk-ooper… Igatahes ei lubanud see proua raadiot ööseks välja lülitada, sest see loll pill ei pidanud kanaleid meeles ja öövalve pidi oma õhtust suppi raadio saatel sööma. Ükskord mul viskas nii üle, et ma keerasin selle krapi klassikaraadio peale. Julm kättemaks, mis?

    1. Kusjuures seda olen minagi märganud, et Tallinnas näidatakse julgelt kaks korda vähem suunatuld kui Tartus – ja isegi lähedastes kohtades, nagu Saue või Saku, on näha, et inimesed oskavad seda paremini kasutada. Mine võta kinni, milles asi.

      1. ja mu Lääne-Eestist pärit elukaaslane väidab jälle, et tartlased ei näita põhimõtteliselt suunatuld, tema omal ajal Haapsalus harjus korralikumate juhtidega.

        1. Aga kuidas on üldse võimalik, et suunatuld ei näita? Kui ma ujun ma ei mõtle ju, et “nüüd parem käsi, nüüs vasak käsi…kurat, jalgade siputamise unustasin ära” või jalgrattaga vändates ei pea iga pedaalivajutuse peale mõtlema..?
          Ma näitan metsa ka suunda. Ja oma õues. Täiesti refleks. (Tagurdades ei näita vist, see on üldse mu jaoks ebaselge ja närviajav tegevus)

        2. Ma näitan kah koju jõudes hoovi peal parkides suunda, sest see tulebki automaatselt.
          Jah, Tartus on ka neid rikkis suunatule kangiga tüüpe, aga ikka kordades vähem kui Tallinnas.

        3. Ee… mis mõttes sa, Kaamos, tagurdades ei näita suunda? Tagurdades on ju parim parkida ja siis on ikka oluline ära näidata, et vaat sinnapoole ma oma perse paigutan.

        4. No ma’i oska tagurdada. Türgi keelt ka ei oska.
          Tegelikult saan muidugi hakkama, aga ma siiski ei tunne end seda tehes hästi ja teen vigu, ei näita suunda näiteks. Seega väldin.
          Nüüd on mul elu esimene tagurdamiskaameraga auto, küllap see lünk mu oskustes saab paigatud.

  8. Bemmide ja mersude peatumine jalakäija ees on ehk analoog iidsele kombele, kus ülikud talupoegadest mööda sõites (tõllas, mist on pmst bemmi vastand) vaskmünte laiali viskavad? Et “noh, koerad, ma ju võin seda endale lubada.”

    Ma olen nüüd kaks päeva Tallinnas nii ringi sõitnud, et hoian hästi hoolega üldise autovoo kiirust. Ei mingeid möödasõite ega manöövreid. Osalusvaatluse tulemus: 50 alas sõidetakse enamasti 60 kmh, 30 alas 50 kmh, 70 alas 80-85 kmh.

    Aga mingeid närvilisi signaale ja värke juhtub siin kindlasti. Kas tihemini kui mujal võrreldava suuruse ja liiklustihedusegal linnades? Ei tea. Minu viimane intsident Tallinnas (hea mitu aastat tagasi) oli soomlasest juhiga, kes hakkas liikluses kummaliselt reegleid jõustama. Lõppvaatus oli see, et politsei kutsus mu vaikselt kõrvale ja palus ära sõita, jäädes ise soomlasega vaidlema. Ah ja veel eelmine avarii enne seda juhtus mul Seattles, teine osaline oli hiljuti sinna kolinud ja džiibiga uljalt kihutanud venelane.

    1. 30 alas 50 kõlab päris karmilt, sest eeldatavasti on see piirang pandud kuhugi, kus idee järgi võiks jalakäijad igalt poolt üle tee jalutada ja üldse selline jalutatav tänav olla.

      1. Nii ja naa. Näiteks Kadriorg on läbivalt 30 ala.

        Ma ei oska Tallinna kiiruspiiranguid kaardile panna. Ritsik läheb õpib oma geoinformaatika ära ja siis näitab meile 🙂 Riigiteede piirangud saab Maa-ameti kaudu kenasti nähtavaks teha. Võtad Maa-ameti uue xgis lahti, sealt Teeregister => teemakaardid => kiiruspiirand.

        1. See on üks võimalik vaade. Teine vaade on see, et Kadriorg on ühendustee mere äärest Lasnamäele või bussijaama juurde või Sikupilli-Sossi-Katusepapi kanti või kuhutahes. Ja ka see teine vaade ei ole vale.

        2. “Teine vaade on see, et Kadriorg on ühendustee mere äärest Lasnamäele või bussijaama juurde või Sikupilli-Sossi-Katusepapi kanti või kuhutahes. ”

          Loomulikult. Ka Lasnamäe inimesel peab olema võimalik meeldivas keskkonnas mere äärde jalutada!

        1. See on kuus korda kiirem kui jalakäija tavakiirus, kaks-kolm korda kiirem jalgrattaga poodi sõitja kiirusest ja kokkupõrkel kellegi või millegi suhtes ikkagi tappev.

        2. ja 30 juures jääb see, kellele otsa sõidetakse, ikkagi palju suurema tõenäosusega ellu. Te olete kindlasti kõik neid tabeleid ja meeme näinud, aga ma panen ikkagi ühe dokumendi näidiseks juurde:
          https://ec.europa.eu/transport/road_safety/specialist/knowledge/speed/speed_is_a_central_issue_in_road_safety/speed_and_the_injury_risk_for_different_speed_levels_en

          (auto ja jalakäija kokkupõrkel saab 32 km/h sõidukiiruse juures surma 5 jalakäijat sajast; 48 km/h juures 45 sajast; 64 km/h juures juba 85.)

        3. Ma ei viitsi praegu välja arvutada ega guugeldada kui kiiresti ma joosta suudan (tippkiirus) Mumst jääb see isegi maailma parimatel sprinteritel alla 40 kmh. Ütleme, et mina suudan arendada kiirust 20 kmh. Ütleme, et 25 (noh, see on ilmselt liialdus). Kas ma julgen (kiivrid, kaitsmed ümber) selles tempos vastu seina joosta? Ei. Nii kiiresti kihutan.

        4. Aga kui nüüd jah teemasse rääkida, siis ma pole iialgi näinud, et keegi sõidaks 30 alas 30-ga.

          Muidugi oleks huvitav teada, miks ikkagi Eestis on normkiirus vähemalt +10 lubatud suurimast kiirusest, alla selle hakkad juba liiklust takistama. Ja kas see on mujal riikides ka nii. Ma ise pole mujal maailmas autoga sõitnud, välja arvatud Lätis, mis ei ole väga hea võrdlusmaterjal.

        5. Jah, 30 km/h on tõenäosus ellu jääda oluliselt suurem, kui 50 km/h. Rääkimata sellest, et kui lubadagi 50, siis hakatakse niikuinii sõitma sellest kiiremini.
          Kusjuures ma ei saa sinna midagi parata, et mind hakkab painama mõte, kuidas neid tabeleid tehakse – kas reaalsete jalakäijatega või mannekeenidega ja kui mannekeenidega, siis kuidas see on adekvaatne info?
          Samamoodi nagu mind painab mõte, kui räägitakse, et vaktsiinid on testitud, siis kelle peal ometi? Aafrikas, Indias, võetakse mõned sajad inimesed ja testitakse, nii või? Lapsed ka? Mida neile räägitakse?

        6. Klari – kui sa pole ise mujal autoga sõitnud, siis kas sa kõrvalistuja oled olnud?

          Skandinaavia ja USA liiklus on üldiselt rahulikum / viisakam / arvestavam kui Eesti oma. Kõik muud maad on hullemad. Läti on vist aastatega muutunud, Riia oli kunagi liikluse osas täiesti jube macho-paradiis, viimastel aastatel pole märganud. Mul kunagi ülemus käis Riia vahet ainult suure džiibiga, ütles, et muud moodi ei saa võõramaalasena üldse oldud.

          Ma olen ise roolis olnud umbes kümnes USA osariigis, kaasa arvatud New York / Manhattan, San Francisco, Las Vegas, Boston. Ja no siis Euroopas. Venemaal ja Kesk-Aasias ja päris-Aasias olen end võimalusel alati juhi kõrvale sokutanud. Lisaks proovin ma võimalusel alati võõras linnas (eriti suurlinnas) jalgrattaga sõita. Selle pealt ütleks, et Eesti liiklus on ikka üsna leebe. Kuid – kohati tobedalt väiklane.

          Meie ohutustiimilt mäletan arvu, et keskmiselt näitab auto pöördel suunda neljal korral kümnest. (See on siis üle nende riikide ja piirkondade, kus me teenust pakume, ehk siis UK ja USA madalatihedad linnapiirkonnad.) No ei ole Eesti siin mingitpidi eriline ei heas ega halvas suunas.

        7. Kaur – no ma jätsin peenelt ütlemata, et mu välismaa kogemus ongi Soome ja Läti 😀

          Ei, tegelt mis liiklusesse puutub, siis ma iga kord Stockholmis vaatan imestunult, et jalgratturid sõidavad linnaliikluses ja ei saagi surma. Ma ise ei julge Pärnuski jalgrattaga sõita. Meil siin muidugi pole jalgrattateid ka, ei punaseid ega muud värvi…

          Aga ükspäev ma nägin sellist pealkirja meedias, et enamus inimesi tunneb end ohustatuna elektritõukerataste poolt. Tundub, et hoopis need on kõige ohtlikumad asjad liikluses.

        8. Boltlased on ka mingi ajaga sõitma õppinud varem nägid siis ainult rikkusid, ega kui saab sõidetakse nii kiiresti kui saab dünaamiliselt ja ohtlikus kohas võetakse ikka kiirus maha, ehk sõidetakse enda jaoks mitte piirangute jaoks, kui kannatab kiiremini sõita ja näpitakse nutikat.
          Ei mõelda igasugu jama peale mis juhtub siis ja kuidas, pole lihtsalt aega. 🙂

        9. Ja, ei, ma tegelikult oskan guugeldada. Mu näide pidi ilmestama, et 30 kmh on päris kiire. Muidugi oleks olnud mõistlik kasutada täpseid numbreid, vabandust.

        10. Stockholmi rattaliiklus on mingi ulme. Käisin seal korra talvisel ajal komandeeringus, kui olid eriti lollid ilmaolud. Tänavatel all libe jää, mille peal paks pehme lumepudru kiht. Ja seal siis sõideti… massidena… minu arust täiesti tavaliste linnaratastega. Ma vaatasin ja vaatasin ja ei saanud aru, kuidas see lumes voolav ratturite mass saab ja elus ja olemas olla. Meie (Skype) kontor oli tollal täiesti kesklinnas (seal, kus on see imelik restoran-lift) ja rattad muudkui voolasid mäest alla ja sillale ja tagasi ja keegi ei kukkunud ja ma lihtsalt seisin ja imestasin.

        11. Mujal maailmas võin Toronto liikluse kohta öelda, et 15% kiiruseületamine on norm. Ainult selgelt märgitud kiirusekaamerate puhul tähelepanelikumad sõidavad lubatuga. Canadalased kiruvad USA suurlinnade “hullu” liiklust aga objektiivselt pole suurt miskit mida nad ei kiruks. Samas on Toronto liiklus viimase paari aastaga oluliselt närvilisemaks muutunud, lisaks ilmunud välja rullnokkade banded, kes GTA’d üritavad päriselus oma papade kallite sportautodega teha. Vahepeal on päris põnevusfilmi tunne kui 90 alas mitu tüüpi kesktihedas liikluses 150-160’ga “molutajate” vahel sõeluvad. Kus kurat politsei on??? Enda vähese kogemuse põhjal leian, et Eestis on ikka väga viisakas liiklemine. Üksikuid jõmme leidub ju igalpool.

        12. Eesti ja teiste riikide võrdlusest jagasin siin ise paar aastat tagasi linke selle kohta, et kuigi nt itaallased rikuvad kordades rohkem eeskirju, on raskete vigastustega või surmaga lõppevaid õnnetusi seal vähem kui Eestis – nii suhtarvuna autode kui ka elanike arvu kohta.

          Võib-olla see tajutav Eesti viisakus kehtib siis autojuhtidel omavahel. Või siis itaallased tõmblevadki omavahel rohkem ja sõimavad üksteist, aga surnuks sõitmisel tuleb selline pidur ette, mida meil on vähem.

        13. näh, leidsin tagantjärele isegi üles, tookord oli see teema, kui suur promill kus on lubatud.

          Iseennast tsiteerides: “Itaalias on piirmäär 0,5 promilli (vrd meie 0,18), aga liiklussurmade arv nii 100 000 inimese kui ka 100 000 auto kohta aastas on meil suurem (eriti suur vahe meie kahjuks on 100 000 auto kohta, nende 7,3 vs. meie 11,8).”

          See oli küll 2016. aasta seisuga. Praegu on meie numbrid 7 liiklussurma 100 000 elaniku ja 12,8 surma 100 000 auto kohta. Lätil on 100 000 elaniku kohta marginaalselt parem (6,9), autode kohta tunduvalt hullem (24,8!). Venemaal mõlemad veel tunduvalt hullemad. Reegleid põhimõtteliselt loominguliselt võtvas Itaalias on need numbrid 5,2 ja 6,3.

          Või noh, vaadake ise vastavalt wikilehelt. Laias laastus paistab Euroopa pilt selline, et Lääne-Euroopas jäetakse liikluses kaasliiklejad paremini ellu, Ida-Euroopas vähem, meie oleme oma statistikaga seal, kus geograafilseltki: kahe vahepeal.

        14. Võibolla aitab Itaalias lubatud kerge promill liikluses rahu säilitada vms :p Lisaks, ülereguleerimine pidavat ka inimesi tuhmistama, ehk et kui fooride ja joontega on rangelt kõik ette näidatud, siis juhi tähelepanu ja liiklustaju (awareness?) väheneb, ja ühtlasi ka võime teiste liiklejatega arvestada. Nii et itaallaste reeglite rikkumine võib viidata hoopis sellele, et nad suudavad hoolimata kõigest jätkuvalt oma peaga mõelda.

          Mind huvitaks erinevate riikide liiklussurmade statistika juures pigem liikluskorralduse ja linnaplaneerimise näitajad, sh ühistranspordi korralduse tase. Tallinna liikluse närvilisus ja ohtlikkus tuleneb suuresti kehvadest lahendustest ristmikel ja liiklusvoogude halval juhtimisel, ja muidugi ka sellel, et jalakäijate ja ratturite peale ei mõelda üldse. Või kui mõeldakse, siis vist plaaniga mõni kasutajagrupp välja suretada (vt Tallinna punased rattateed). Võime siin autode kiiruse ka 20ni tuua, aga eesmärk on ju ometi see, et autol ja inimesel oleks võimalikult vähe põhjust omavahel kohtuda.
          Tallinna piirimaadel kergliiklusteede võrgustik on isegi päris hästi arenenud (Rocca, Stroomi, Kalamaja, Kopli, Pirita, teiselt poolt Järvevana, Ülemiste, Männiku), raske muidugi hinnata, kui palju neid lisaks rekreatsioonile ka tööle-koju transpordikanalina kasutatakse. Kesklinnas rattaga liiklemine on üsna suur väljakutse, ja kui Reidi tee ja Kalamaja piirkonnas on vist isegi päris okei, siis Gonsiori lahendus jalgratturitele (laternapostid keset sõidurida) paneb küll ahastama.
          No ja muidugi ühistransport. Porgandite meeletu populaarsus näitab selgelt seda, et kiire ja mugav ühistransport ON lahendus autode vähendamiseks. Kahjuks tundub, et lihtsam on välja mõelda uusi ebamugavusi, selle asemel et energiat mõistlike alternatiivide välja töötamise peale suunata.

          Maanteedel annab ka ühtteist projekteerimise ja turvalahendustega ära teha, aga väiksematel teedel juhtuvatel õnnetustel on vist küll enamasti sotsiaal-majanduslikud põhjused..

        15. U. ütles:

          “Mind huvitaks erinevate riikide liiklussurmade statistika juures pigem liikluskorralduse ja linnaplaneerimise näitajad”

          puusalt pakuks, et ka va liikluskorraldus mõjutab asja seal, kus inimesed on rohkem reegliusku; kus reegleid pole kombeks ülearu järgida, on ilmselt igasuguse korralduse juures sisuliselt ikka nii, nagu neissamades reguleerimata kohtades, mis tähelepanu teritavad.

          (ning jah, nõus, et paljudes kohtades teeks üldse reguleerimata jätmine hoopis ohutumaks. vt ka jagatud ruum.)

          Muide, põhimõttel, et kus kiitmiseks põhjust, tasub kiita: oletan, et U. on kogu aeg seesama U. (nt Ritsiku pool) ja mulle kangesti meeldivad ta kommentaarid. Tasakaalukad, informeeritud, viisakad.

        16. Mm, jaa, liikluskorraldus vist ei ole päris õige termin selle kohta, mida ma mõtlesin.. äkki liikluslahendused? No näiteks ebaintuitiivsete liiklusskeemide (sh jalakäijate kannatust proovile panevad foorirežiimid) või oma olemuselt ohtlike elementide (nt ohutussaar) vähesus, aga see on otsapidi vist jälle linna(ruumi)planeerimine.

          (Aga jah, olen mh ka Ritsiku juures mõned korrad sõna sekka öelnud, püüdes hoida seda atmosfääri, mida ise lahkete blogipidajate juures otsimas käin. Et see on ehk isegi korda läinud ja seda on märgatud, on igal juhul ootamatu, sest ma tegelikult ei tunne ennast kirjalikult väljendades kuigi koduselt. Aitäh, nodsu, siiralt.)

        1. Äkki see korrelatsioon on hoopis kliima ja liiklussurmade vahel? Noh et Itaalias ei ole nii libe talviti.

        2. No Rootsi kohta võib kommenteerida, et kui neil Stockholmi kesklinnas toimib täiesti adekvaatne jalgrattaliiklus, siis tundub võimatu, et neil ka muu liiklus kuidagi hull oleks (välja arvatud see juhtum ükskord aastaid tagasi, kui ma olin Göteburgis lennukile hilinemas ja sundisin taksojuhti kahesajaga kihutama. Jõudsin lennukile.)

          Soome kohta on ju siin Eestiski näha, et soomlased sõidavad oluliselt rahulikumalt ja ka aeglasemalt, kui eestlased. Soomes ma olen ise ainult taksoga sõitnud, ja siis on ka pooled taksojuhid olnud venelased või eestlased, seega ma nende kohalikku kultuuri ei oska kommenteerida.

  9. Mumst on jalakäijale tee andmine (ka kalli auto roolis) elementaarne viisakus ja märk, et juht on tõenäoliselt oma positsioonile jõudnud suhteliselt ausalt, ilma kuritegevuse ja korruptsioonita. Me oleme võrdsed. Kord Piibeleht peal, siis jälle mina.

    Eile oli hea võimalus kontrollida tõelisi piiruskiiranguid. Või siis kiiruspiiranguid. Et kuidas on normaalne sõita. Maanteel 94-96 kmh. Ühes vaikses asulas 54-60 kmh.
    Testimeetodist: gps ja eessõitva (vilkuriteta) politseiautoga samas tempos püsimine.

  10. Selline arvamus-intervjuu:
    https://arileht.delfi.ee/artikkel/94633103/hololei-tallinna-kesklinnas-oleks-moistlik-rakendada-30-kmh-kiirusepiirangut

    Ma küll Brüsselist mingit 50 kmh piirangut ei mäleta, aga no ju siis on, kui Hololei nii ütleb.

    Ma olen lugenud läbi ka Dago Antovi / Stratumi uuringu Tallinnas läbiva 40 kmh piirangu seadisest. Aastast 2009. Neil on muidugi uuemaid ka. Need ei ütle aga midagi väga uut.
    https://uuringud.tallinnlv.ee/file_download/448

    1. Siis minu arust lahendab kiirusega proboleemid see, kui ühistranspordile (bussid ja taksolaadsed) pannakse sõidumeerikud peale. Ja hakatakse jõustama, et need sõidaks nii nagu peab, sh siis ka lubatud kiirusega. Eks sa ületa kiirust, kui buss sinu ees on täpne ja bolt drive tema kõrval samuti. Ja see üsna kindlasti juhtub ka, ainult et tehnoloogia peab veel paar aastat arenema ja odavamaks minema.

      1. Nojah, kui ühistransport (sh taksod ja äpitaksod) saab automaatsed kiirusepiirajad, siis see peaks liiklusvoo üsna tõhusalt lubatu piires hoidma, mis tähendab, et allapoole piiramine pole vajalikki. Aga ma paneks veel valgetele väikekaubikutele ka eraldi piiraja, kohe tehases, sest need teevad hullumeelseid manöövreid rohkem kui sõiduautod.

        1. Väikekaubikutega tööautodega sõidavad ehitusega seotud isikud, kes eraelus põhiliselt pemme ja audisid kasutavad. Neist päris paljudele oleks vaja 1) psyhhiaatrilist ravi ja 2) iganädalast sõidukoolitust.

        2. Kuna ma olen ise ka ehitustel töötanud, siis riskin kaaskodanike vihaga ja teatan, et neid inimesi ei tohiks tegelt ka ehituse kallale lasta, keeravad igasugu käkke kokku, mille parandamine hiljem kallis rõõm on. Minu silmis on “ehitaja” mitte spetsialist, vaid pigem sõimusõna. Ka liikluses.

        3. Igatahes ma arvan, et lähiajal (kümne aasta jooksul) võtab tehnoloogia kontrolli enda kätte. Mitte et kõik autod oleks isesõitvad, aga et kõik autod jälgivad su sõitu ja kui püüad kiirust ületada, siis see on kas võimatu või tulevad tagajärjed. Maailm saab mingis mõttes parem, mingis mõttes VEEL jäledam.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.