anna kannatust

Nüüd olen siis mina ka varastavate blogijate kambas

Täitsa pekkis, mul on NII piinlik praegu, elus ei oleks osanud arvata, et ma SELLESSE seltskonda satun. 😦 Lühidalt … No seda lugu ei saa lühidalt rääkida, see on pikk lugu. See nimelt hakkas juba juulis, kui ma olin Soomes ronimas. Panin sellest instasse pildi ka ja tuttav lätlane kirjutas mulle, et öelda, et ta unustas just oma Scarpad (ronimissussid) Soome ronihalli maha ja minust oleks väga kena need kaasa korjata. Kahjuks oli uks lukus juba, aga minu kopsimise peale tegid ikka lahti ja lasid mu sinna mahaunustatud asjade kasti kallale, kus oligi muuhulgas täpselt üks paar Scarpasid, nii et korjasin need rõõmuga kaasa.

TÄNA oli see päev, mil ma nende omanikuga Kreekas kokku sain, sest kus mujal lätlastega ikka kohtuda. Ainult et nagu te ilmselt juba arvata oskasite, siis … Ta ei ole nende omanik. Tema kadunud sussid olid number 42 ja mina varastasin talle kellegi 39, sest no mina ei osanud midagi kahtlustada ja ainult üks paar seal kastis oli, nii et ma ei hakanud numbrit vaatamagi, silma järgi nägin, et minu omadest hulga suuremad, mis seal enam arutada.

Ja noh, mis ma teen nüüd, ma ei lähe ju juulis kadunud susside õiget omanikku neli kuud hiljem otsima, seda enam, et enne sünnitust ma igatahes Soome ei jõua, tõenäoliselt imiku kõrvalt ka kohe mitte. Nii et ei olegi muud varianti vist, kui selle häbiga nüüd elada. Või kas ikka on nii? Need ei ole odavad sussid, heal päeval saad 125 euroga selle paari, Soomes ilmselt on kallimad. Nii et ma täitsa tõsiselt mõtlen siin nüüd, mida hea inimene sellises olukorras teeks. Kirjutaks ronihalli neli kuud hiljem ja küsiks, kas nad mäletavad, kas õige omanik tuli neid otsima ja kes ta olla võiks? Sest piinlikkus piinlikkuseks, aga võimaluse korral võiks vist üritada oma patte heastada kuidagi. Oleks eelmise nädala teema, poleks mingit probleemi, võtaks ühendust ja maksaks kinni, sest noh, loll peab ikka oma vigade eest maksma, kuni õpib. Aga nüüd tagantjärele on seda omanikku ilmselt raske leida ka. :/

Ma ei tea, andke nõu mulle. Annetan orbudekodule raha ja unustan selle loo või üritan kuidagi seda õiget ohvrit üles leida?

P.S. Seda kirjutades meenub mulle, et ma olen korra teismelisena ka kogemata välismaal kirikust varastanud, sest ma täiesti tõsiselt arvasin, et tegu on tasuta võtmiseks olevate asjade riiuliga, kus on nö usku reklaamivad asjad (see oli mingi pisike värviline raamatukene piiblilooga). No erakonnad ju ka jagavad tasuta nänni enne valimisi, usklikel on alati valimised. Mitu päeva hiljem juba teises riigis olles tuli kellegagi vesteldes välja, et see, et hinnasilti polnud, tähendas seda, et kuskil oli mingi kogumiskast, kuhu oleks pidanud selle eest enda poolt sobivaks peetud annetuse panema … Nii et kui Jumal peaks tõesti olemas olema, on paradiisiuks minu ees juba ammu suletud.

24 kommentaari “Nüüd olen siis mina ka varastavate blogijate kambas

  1. Ma täiesti häbenematult kirjutaks sinna ronihalli sussidega juhtunud eksitusest, sest hea tahe maksab ka midagi. Vaevalt, et neile unustatakse jalanõusid tonnide kaupa, keegi vbl mäletab just neid.
    Tahad stiilne varas olla, mitte moblade, veinide, kosmeetika vm tiluliluga jännata, siis pane parem mõne imaami turban pätsa. Saad 10 korda kuulsamaks.

  2. Vahel saab oma tegusid heastada, vahel ei saagi, aga alati tasub endast parim anda vähemalt üritadeski.
    Mul oli kunagi päris ammu kogemus, et täitsa kogemata lõhkusin võõrast vara. Selgitasin välja, kellele kuulus ja saatsin meili. Vastuseks sain, et teevad ise korda ja saadavad mulle arve parandustööde eest. Seda arvet pole ma siiani saanud ja kunagi aastaid hiljem nägin, et nad pole ka parandustöid teinud. Noh, kui neid ei huvita, siis mis minagi põen; aga parem tunne on ikka, kui oleks ilma selle meili saatmiseta.

  3. Loll lugu aga sa ei ole üksinda vastutav selle jama pärast ja tahtsid ju ainult head. Lätlasega oleks pidanud muidugi suuruse jm detailid enne üle rääkima või piltidega kindlaks tegema, et võtsid õiged. Igatahes on nii tema kui see 39 kandja ise ka parajad udupead. Sinu asemel ma Eestisse jõudes saadaks need sussid lihtsalt sinna halli tagasi kas pakiga või kellegi abiga ja paneks juurde kirja või seletaks meilis, mis juhtus. Ehk nad siis mingi aeg juhivad ka kuidagi rohkem tähelepanu sellele, et inimesed oma kadunud asjad kaasa võtaks. Nii jääb ikkagi lootus, et jõuavad õige omanikuni ja sul on südamerahu, et andsid endast parima.

    1. Kusjuures välimus oli 100% õige, õige värv ja mark jne. Nii et pildi pealt tunduski nagu õige asi, sest nii on numbrierinevust ju raskem hinnata.

  4. Peaksid need juustud andma ohtlike jäätmete käitlejatele, need teavad kuidas euro harmoniseeritud standardi järgi käidelda.

      1. Ma mõtlen ka – puha tolad koos oma meilide ja südametunnistuspiinadega.. edvistajad rsk :p ei oska siis rõõmu edasi kinkida või mis :p

  5. Ma saadaks nad sinna halli tagasi vabandava selgitava kirjakesega. Siis jääks omanikul mingigi võimalus oma asjad tagasi saada. Ja kes teab, äkki ilmuvad ka lätlase papud välja ja rõõmustajaid on veel rohkem ja sina saad ka hingerahu tagasi, sest kõigi muude variantide puhul võib ikka painama jääda.

  6. Lihtsaim, odavaim ja samas hinge rahustav oleks saata email. Sihuke asi juhtus, kui omanik välja ilmub, andke teada, saadan tagasi. Suure tõenäosusega keegi 4 kuud hiljem enam ei otsi ja sussid jääks lihtsalt Soomes kasti hallitama.

    Teine võimalus uskuda … saatus, jumal, universum, … tahtsid nii, mis mina lihtsurelik ennast sinna segan ja unustada kogu lugu.

    Muidugi tüüpiline milline jama kui üritad kedagi heast südamest aidata🤪

        1. “Hävitasin Kartaago, aga ülejäänud Aafrika jätsin täitsa puutumata.”
          “Sain lapse ja kiirendan uue tarbija ilma lisamise kaudu kliimakriisi, aga..”

        2. Hakkab tulema, aga asja mõttest pole ikka veel aru saanud. Seletan hästi aeglaselt korra veel.
          Ülejäänut ei jätnud puutumata. Ülejäänud Aafrika on sinu kingitus, togu.

        3. “Togu” on täiesti ülearu, aga ma pidasin muidugi silmas ässitajat, Cato Vanemat. See oli üks konservatiiv nagu konservatiiv olema peab, meie praegused on hapupiimapudi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.