antropoloogia

Kui materialistlik lähenemine

Jagasin siin Cyrusega Eesti traditsioonilisi unelaule, sest no need on lahedad. Kahjuks ei leidnud üles seda kunagi nähtud Kihnu naistega versiooni, mis oli tõesti nii võimas, et natuke tuli hirm peale, aga juba selle kohta küsis mu abikaasa, kas me hirmutame siin lapsi magama. 😁 Aga hakkasin mõtlema, et need kõige kuulsamad laulud on USAs ja Eestis küll ühtviisi materialistlikud, aga täiesti erineva nurga alt.

Ameeriklased laulavad oma nunnule sellest, mida issi-emme talle kohe ostma hakkavad. Eestlased küll alustavad õrnalt oma äiu-äiuga, aga lähevad kohe selle peale, et kle, mis sellest magamisest nagu tglt kasu on – uni ei anna uuta kuube. Alatoon on selline, et äkki ikka lähed tööle ja hakkad ise end elatama, kulla laps. See, et ta sealt kolmeaastasena hanekarja jõudis, oli ainult järgmine loogiline samm.

Huvitav, eks ole, et miks just SELLISTE sõnadega laulud end kindlalt kultuurilukku kirjutavad.

34 kommentaari “Kui materialistlik lähenemine

  1. Eks orjarahva taak, mõisnike kaval trikk juba titest peast harjutada mõttega, et tööd peab tegema😁 Ainult pursui võib endale lubada lapsukesele iPhone uuest mudelist laulda🤪

    1. ei oska!

      a mulle meenus süngetest unelauludest üks barokne jõululaul? või neitsi Maarja hällilaul Jeesusele (esitusnäide L’Arpeggiatalt) . Barokne nii aja kui sisu mõttes, mis on kokkuvõttes “maga-maga, lapsuke, ja ära nuta, sest tuleb aeg, kus nutta on vaja” (järgnevad tulevaste kannatuste ja hädade kirjeldused, barokkesteetika värk – et ei ole ilus, kui üldse õudne ei ole, ja parem olgu selgeid räigusi ka sees).

      Sealjuures hästi ilusa muusikaga ja tõepoolest päris hällilaulu meenutava äiutava generaalbassiga, mis on samas kogu aeg sünge kõlaga.

      Kuni väike Jeesus magama jääb, äiutav sünge bass katkeb ja muusika muutub ootamatult helgeks, mis paneb kõik hoopis kahtlustama, äkki püüdis helilooja sisse põimida unevaeguses kannatava titeema vastuolulised tunded ja vägivallafantaasiad. Vt ka Tšehhovi “Magada tahaks”.

      1. Oli vist Jüri Üdi ühes kogumikus midagi sellist:
        “Kui usud Kolumkilisse,
        ta laulab sulle nii:
        Veri ja üdi, veri ja üdi, ei ma tüdi.
        Vere rada temal taga,
        maga lapsuke, maga.”

        Uinutav, kas pole?

  2. Meil oli 3 unelaulu: Kui on meri hülgehall, Viire takka ja Muumi. Lastel täna puudub igasugune materialismus ja auahnus. Pole kindel, kas ma seda just tahtsin

    1. Jap, proovisime seda enda oma peal. Esimese rea said ära laulda (või plaadilt mängida – nii et ei, pole küss laulmise kvaliteedis) – ja lapsel hakkas lõug värisema ja silmad läksid märjaks. Kindel viis ta nutma saada:)
      Me lõpuks võtsime selle heeringalaulu (See oli ennemuistsel aal…) – see oli pikk ja monotoonne – umbes kahe korra järel enamasti magas.

      1. Uvitav on see, et hoolimata monotoonsusest pole ma seda laulu ise pähe õppida suutnud, seega ka laulda. Mingid kunstipärasused on seal sees, nii et alati on sassi ja improvisatsiooniks läinud 😁 ja mis magamisest sa enam räägid.

      2. “Kolm sõpra” võiks sellest vaatest ka hästi sobida (Kord läksid kolm sõpra, kord läksid kolm sõpra …). Või “Haanja miis” (haanija miis vedi lubjakivvõ …). Säänsed kenad ja montoonsed, samas ilusa meloodilise viisiga :). Heeringalaul on nende kõrval isegi suisa reibas, ma ütleks :).

  3. Meie pere põhilaul oli “Mõmm mõmm, nutab karujõmm” – lapsest, kes peab ise end unele äiutama ja ette kujutama mesilase moraalset tuge, sest vanemad on ära ja hangivad metsast toitu.

    1. (seda, mis mulle lauldi, ma ei mäleta, a ma ise laulsin seda oma väikevennale ja veel mõnele lapsele, keda vahel hoida tuli, kusjuures minu motiiv oli lihtsalt “hea unise kõlaga laul, töötab”.)

  4. Võrlduseks populaarne prantsuse hällilaul, mis algab toidulubadustega (sa saad piima, ema on üleval ja teeb kooki, isa on all ja teeb šokolaadi) ja lõpeb tingimuste ja ähvardusega: kui sa magama jääd, tuleb ema kohe. Kui sa ei jää, läheb isa ära.

    https://fr.wikipedia.org/wiki/Fais_dodo_(chanson)

    Või pikardia oma, kus algul lubatakse lapsele igasugust maiust kokku ja palutakse, et Jeesus annaks lapsele unenäo, et äiutajal on raha ja lapsel siirupisaia, aga lõpuks tuleb “kui sa oled hea, toob püha Nikolaus sulle head ja paremat, aga kui oled paha, annab ta vitsa” ja see viimane ähvardus on see, mispeale laps kohe magama jääb.

    http://laplouve.free.fr/Chansons/Autres/Petit%20Quinquin%20traduit.htm

    Nüüd peaks kohe süüvima, kas seal Prantsusmaal on kõik hällilaulud sellised, mis algavad moosimisega ja lõppevad ähvardustega.

    Bretoonide kõige kuulsam on teistsugune: muudkui tudu-tudu ja ema rõõmustab jne, aga lõppeb sellisel kõhedal noodil, et “inglike, ära siruta tiibu, et taeva lennata”. Väikelaste kunagise suremuse jäljed ilmselt.

      1. See pole isegi mitte põgusanalüüs, rääkimata sellest, et süva-. Mitte analüüs, vaid tavaline jokutamine, kui ei viitsi tööga pihta hakata, tuntud ka kui “peseks-või-sokke-sündroom”.

  5. Unelauluks sobib kõik, toon on oluline. Minu esimesele lapselapsele luges ta ema Stephen Kingi “Udu” ette, uinutas kenasti.

    Kaamos

  6. Osale lastele loeb ka korduvus. Mu täditütrele pidi igal õhtul “Punamütsikest” ette lugema, Grimmi varianti, niipea kui lugeja sõnaga eksis, parandati teda kohe.

  7. Ja see originaalis vist Itaalia oma: Teistel on vorsti pirukat, meil pole leivapalukest…… Jutustan sulle muinasloo, kuidas me õhus hõljume, kuu poole üles kõrgele. Et siis nutta pole mõtet, see ei muuda nagunii midagi.

    1. Ma seda Jää-äärt ei tea eriti (mingid lõuna-eesti protohipsterid?), aga “Parting glass” on mõrtsuka poomise-eelne viimane laul. Hea valik, AbFab, hea valik! Mulle meeldib kõige rohkem Dublini ülikooli kammerkoori (Choral Scholars) esitus.

    2. “Kuulsin, et tahtsid mind näha
      Eile ei saanud ma tulla
      Las ma siis väheke istun
      Saabastelt raputan mulla”?

  8. Ma olin nii ebaoriginaalne ja jorutasin lastele sedasama Karujõmmi unelaulu, Kui on meri hylgehall, Sõit-sõit sõtsõlõ, Uni tulõ uigatõs (see kihnu päritolu laul) neid oli veelgi, aga kuna eesti keel ei ole minu esimene keel, siis panin kõik jorud jooksvalt võru keelde ymber. Ka raamatuid sai sedamoodi ette loetud, synkroontõlkes. Ykskõik mis, peaasi, et kindel unine viis ja lihtne sisu.
    Md, synnitamiste ajal ymisesin enda rahustamiseks samuti kuskilt kylge jäänud viisijuppe, samamoodi monotoonseid ja põmst regivärsi ehitusega. Olin olnud kunagi kuskil miski võru ja setu rahvalaulude eestytleja ja seal materjali kyllalt. Ja, nagu Rents yhea varasemas postis kirjutas – neid lauladki ENDALE, fakkseik, kui keegi kõrvaline hakkab sinult muusikalist tähelepanu tahtma.

  9. Esmasündinud pojale sai igasugu laule lauldud, ka vanu eesti laule, nt “kasu poja karjussess” ja meenub veel mingi ähvardav “hää laps pandas hällü sisse, kuri laps pandas koti sisse”. Kolm aastat hiljem sündinud tütrele ei laulnud ma vist midagi. Hiljuti tuli ta lasteaiast ja teatas, et õppis täitsa uue laulu “kiisu läks kõndima”. Ma olin suures hämmingus, sest enda meelest ma laulsin aastaid ikka muudkui seda “nurr-nurr nurr-nurr kiisude seas”. A ju see oli siis ikka pojale… õudne.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.