anna kannatust

Lihtsalt mööblijutt

Minu põnevas elus on vahepeal juhtunud see, et titetuba on peaaegu valmis. Ehk siis tapeet on seinas, nii paljukest kui ma seda sinna panna tahan, tite enda mööbel on ostetud ja koos ning ülejäänud kraam (tugitool ja vaip, ega sinna muud vaja ei ole alguses) välja valitud. Uued rulood peaks ka sinna panema, aga sellega pole õnneks kiiret. Ma meie tuppa tuleva beebihälli sain ühe suurepärase blogilugeja käest, nii et selle pärast ei pea muretsema — ja oi kui palju vandumist sellega kaasnes, sest üks kulunud peaga mutter tuli välja puurida, et saaks uued mutrid asemele panna, aga lõpuks sai tulemus väga super. Igatahes mõtlesime, et tegelikult võiks sellele lisaks lapse oma tuba suurema voodiga ka ikka kohe alguses valmis olla, sest see annab ühele vanematest võimaluse vajadusel vahepealt uksed kinni panna ja lapsega teise maja otsa minna, et teine vanem veidi rahu saaks. Nii et sellest ei saa alguses mitte otseselt titetuba, vaid titega tegelemise tuba, kus talle voodi ja kummut ning lapsevanemale tugitool jne.

Valisime lõpuks voodi ja kummuti YappyKidsist, mille kohta ma olin varem ainult ülipositiivseid ja ilmselgelt kinnimakstud postitusi näinud (ja oskasin kahtlustada ka, et neid ei peaks ehk puhta kullana võtma, aga siin-seal nägin lisaks ka mõnda kiitvat kommentaari, nii et julgesin ikka tellida). No näiteks Malluka ja Marimelli sulest (kuigi mõlemad ütlevad kohe ära, et isiklikku kogemust neil tegelikult pole). Ja minu mittesponsoreeritud arvamus päris NII roosiline ei ole. St mööbel tundub igati okei (näiteks voodikülge on ülilihtne kergitada ja langetada, voodipõhja saab panna ka kalde alla jne), kuigi me pole saanud seda ju veel reaalse kasutusega testida, aga kummutit kokku pannes sattusin nii segadusse, et kirjutasin neile, sest sahtlid jooksid mingitel kolmeosalistel siinidel ja no ma lihtsalt EI SAANUD kuidagi nende kinnitamiseks ühte õiget auku kätte. Tegin pildid oma murest ja puha ning võtsin nendega ühendust, kusjuures ütlesin ise ka, et minu eeldus on, et need siinid PEAVAD käima vähemalt kaheks osaks lahti, et ilmselt ma ei suuda lihtsalt välja mõelda, kuidas. Me nimelt jõllitasime siin kolme inimesega seda juhendit ja neid siine ja no ei mõelnud välja. Ja YappyKids, kes lubas, et nad vastavad mõne päeva jooksul, ei vastanud lihtsalt … mitte kunagi. Või noh, ma kirjutasin neile vist teisipäeval, täna on sellest lugedes neljas päev, nii et internetiajastul võib vist selle kohta öelda “mitte kunagi”, seda enam, et küsimus oli lihtne. Õnneks sattus vahepeal juhuslikult külla sõbranna, kes oli samasuguseid siine varem näinud ja teadis, kuhu pressida, et need kaheks jupiks laiali käiks. Aga firmat ennast huvitad sa ilmselgelt ainult nii kaua, kuni nad raha kätte on saanud. Ma ei tea, kas Eesti ettevõtted on mind ära hellitanud, aga eestlastega suheldes pole vahet, kas jutt käib kallima või odavama otsa firmast, kõik alates Oriensist kuni Pesapuu või kas või Seegi mööblini on viitsinud kliendi küsimustele vastata ka PÄRAST seda, kui papp tasku aetud. Ehk siis järelteenindus jättis seekord veits soovida, nii et ma kiusu pärast kohe ei pane ühtki linki siia ning madratsi tellin kuskilt mujalt. 😀

Ma tegelikult oleksin ise eelistanud üldse praegustes oludes Eesti firmat toetada, aga ma olen nii pirtsakas, et mulle ei meeldinud ükski muu asi. Või kui meeldis, siis värv ei meeldinud, sest mulle ei meeldi valge mööbel. Vahepeal mõtlesin juba, et ostan valge mööbli ja värvin ise ära, aga olgem ausad, siis kasvaks mu laps lihtsalt valge mööbliga ja ma mõtleksin ta ülikooliminekuni, et ma järgmisel nädalal värvin. Ma näiteks tellisin vahepeal elutuppa uued rulood ja sain need oktoobri keskel ka kätte, aga kui keegi teist arvab, et need kas või elutoa põrandale jõudnud on, siis ta eksib. Ja noh, kui on üks äri, mis praegu jätkuvalt õitseb, siis on see kõik ehitusega seonduv, nii et ilmselt Eesti mööbliettevõtted pole ka pankrotiäärel. Kui meil enda voodiga see jama oli ja kaalusime, et saadame esialgse firma pikalt ja maksame Oriensis veits juurde, siis jäi näiteks asi muuhulgas selle taha, et neil oli parajasti järjekord “vähemalt kolm kuud”, sest tellimusi oli lihtsalt parajasti nii palju (jah, koonerluse taha jäi ka, ma ütlesin MUUHULGAS). Nii et ilmselgelt nad päris peost suhu ikka ei ela.

Ahjaa. Teine asi, mis mind üldse kogu mööbliga seoses häirib, mitte seoses ühegi konkreetse firmaga, on see, et ma olen nüüdseks korduvalt näinud klausleid stiilis “kontrollige kogu kaup üle kulleri juuresolekul, hilisemaid pretensioone ei arvestata”. Selle ühe tellimusega sain mina näiteks ca 30 juppi. Kas te olete kunagi proovinud kullerile öelda, et “kle, istu joo tass kohvi ning tee tunnike aega parajaks, kuni ma üle vaatan, kas kõik 30 juppi on a) olemas, b) terved ja c) need, mida vaja” (sest kontrollima peab ju ka seda, et midagi puudu poleks, mitte ainult seda, et kõik terve oleks)? Tahaks kohe teada, mis see kuller vastu ütleb. Mina ausalt öeldes ei ole, olen hea õnne peale välja läinud ja siiani on ikka vedanud. Aga väikevend näiteks tellis mingi hetk seisulaua ning pakki avades selgus, et lauaplaat oli katki. Vahetati ilma suurema kobinata välja ja kõik super. Aga kas siis selle klausliga kohtades öeldaks selle peale, et ise olid loll, et kulleri juuresolekul kõiki pakke lahti ei teinud? Kuidagi absurdne. Seda enam, et me ei räägi siin ainult odavatest kohtadest, kui me juba vähegi keskmisesse ja kõrgemasse hinnaklassi jõuame, tundub mulle, et kui ma ka tõesti ise ühe voodipulga ära lõhun, siis firmale oleks ju ometi kasulikum selle järelteeninduse raames mulle lihtsalt uus pulk saata, lootuses et ma neid ka sõpradele soovitan, mitte hakata näkku panema.

Aga see ei ole üldse kurtmine, tegelikult olen ma väga rahul, et kõik nüüd koos on. Isegi ema jättis ütlemata, et “issand jumal, LAPSE tuba ja NII tumedates toonides” (eks te öelge ise, kui tahate), nii et hea päev. Nüüd on vaja ainult sobiv madrats leida, sest valik on üle mõistuse suur ja ma ei jaksa lugeda enam seda jura teemal “kookose-tatramadrats on ikka kõige parem” ja “no kõik tatraga madratsid välistaksin ma juba eos”. Nii et liigume tagasi punkti “eks ta magab siis (loodetavasti) puhaste mähkmete hunnikus, kui vaja”.

P.S. Kuna siin on vahepeal igasugu imelikke inimesi, siis äkki oskate imeliku probleemiga nõu anda. Ma siin sain kingiks pisut raha. Ja mulle raha väga meeldib! Aga … See raha on American Expressi kinkekaardil. 😀 Ja no ma ei suuda välja mõelda, kuidas seda sealt kätte saada, Wise ja PayPal ei toiminud. Kas on üldse mingeid variante peale selle, et lasta see mõnel USA sõbral rahaks teha ja siis mulle üle kanda?

17 kommentaari “Lihtsalt mööblijutt

  1. Hubane lugu, ja see tuba ei ole ju yldse tume. Sinu valikud tunduvad nii terve mõistuse ja põhjaliku kalkuleerimise abil tehtud, et rõõm vaadata kohe.
    American Expressi tema kõrgete teenustasude tõttu vähemalt mõned lõunaeesti firmad keelduvad kasutamast, vaevalt, et see 300 km põhja pool teisiti on. Paypalist mistahes raha kättesaamise keerukust on kirjeldanud paljud pillikolaga tegelejad, Wise’i ja tuttavaid ma rahaasjades põmst ei usalda… seega ma soovitaksin see võimalusel mõnes viisakalt käitunud netipoes realiseerida.
    Ma olen imelik ja selle yle uhke!

  2. Mulle hakkab tunduma, et te teete kõik oma interjööri-otsused kassi järgi. Et ta ikka iga toa värvilahendusega sobiks.
    P.S. NII äge nursery.

        1. Värviteooriat õppind inimesena soovitaksin rangelt rohelisi ja siniseid toone, kõik muu on big no-no!

        2. Roheline ja oranž?! Oo, ma olen lõpuks ometi hingesugulase leidnud! Ma omalt poolt lisan veel ka kirsipunase 🙂

  3. Pisut teemast kõrvale, aga siiski beebidusest: meil siin California kuberner sai hiljuti puid alla nii paremalt kui vasakult, kui kohustas titekraamiga kauplevaid poode sooneutraalseid osakondi lisama – et olla woke ja mis kõik veel. Aga tuleb välja, et isegi konservatiivsemat sorti lapsevanemad on tüdinud kohustusliku roosa/sinise terrorist, mistap nn. kolmas variant on teretulnud mõnegi kohaliku Varro Vooglaiu peres, avarama mõtlemisega lapsevanematest rääkimata.

  4. Siinimure on tuttav. Aga me leidsime peale suuremat ahastamist mõned õppevideod 🙂 Kohe kui trikk selge, tundub see siinide kaheks lahutamine lihtne ja geniaalne.
    Peale kummuti kokkupanekut tuli suurepärane uni, sest aju oli omaarvates rasket tööd teinud.
    Olen vahel mõelnud ka, et kui mu vanemad oleks mu roosas üles kasvatanud, siis oleksin ehk hiljem pikaaegset ravi vajanud.

  5. Lihtsalt ära osta väga pehmet madratsit. Mul lapsed tatra-kookose peal maganud. Nagunii on mul seal veekindel kate olnud, siis veekindel lina ja siia tavaline lina. Et noh, kui meelega liguneda ei lase, siis on ok. Ma ei viitsinud ka üle mõelda.

    Ja noh, ma soovitan sinna lapse tuppa üks kušett ka vaadata😆 et üks või teine saaks vahepeal seal magada.
    Aga mis ma räägin… ma magan kolmesega koos ühes toas, mees magab 1,5aastasega teises toas (kummalgi 140cm voodi, võrekad on, aga lapsed ikka tahavad kaissu), sest noh, lihtsam on veel mõnda aega nii elada, kui panna nad ühte tuppa ja öösiti joosta, sest keegi lampi karjub läbi une “EIII EIII EIII” nagu täna öösel😅

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.