anna kannatust

Jälle need sõnad, sõnad, sõnad

Ei saa me eemale sellest teemast, alles kurtsin, et ei lasta sojapiima piimaks kutsuda, nüüd olen ise selle joone teisel pool. Läksin nimelt Prismas hoogu, nägin sarnast pakki (ma ei viitsinud seda päris õiget otsida) ja ilma üldse verbaalsele keelele mõtlemata lasin end pildikeelel petta. Nimelt oli sellel asjal eesti keeles kirjas küll, et see on maasikakissell, aga minu mõtted olid kohe sellel imelisel ja kahtlemata ebatervislikul asjal, mida paljud rootslased hommikusöögiks söövad. Teate küll, midagi sellist kreemi ja tarretise vahepealset, mis on piimaga NII HEA. Noh, selgus igatahes, et see asi, millel oli eesti keeles juures kiri kissell (ja tglt oleks ilmselt rootsikeelne soppa ka pidanud vihje andma), pigem selline lääge jook, mille sihtgrupp mulle täiesti aru saamatuks jääb. Kes see tahab sihukest asja?

SEDA lootsin ma tegelikult muidugi saada

Ma lihtsalt olen vaadanud, et mõni teine välismaine hitt on viimase paari aastaga järsku populaarseks saanud. Näiteks mõne aasta eest oli pumpkin spice latte veel selline imeasi, et eestlane sai seda ainult Soome laevas olevast Starbucksist, aga nüüd müüb iga hipsteriurgas (ärge ostke, see on lääge solk). Nii et tõesti mõtlesin rõõmuga, et ju on ka mu maasikakreem lõpuks Eestisse jõudnud. Seda enam, et normaalselt guugeldada seda ju ei saa, sest eesti keeles on maasikakreem hoopis teine asi, eeldaks selle nimega mingit kohupiimakreemi sarnast konsistentsi. Aga võta näpust, kaks eurot nagu maha visatud.

Väike lisalugu, ka keelest. Õpetasin Cyrusele selgeks sõna väntsutama, sest tema ja ta õde mõlemad rabavad Freddy igal võimalusel sülle ja tassivad teda mööda elamist ringi, kuigi kass ise tahaks üldiselt tagasi oma toidukausi juurde minna, vaatama, kas ehk on varsti söögiaeg. Ja inglise keeles polegi nagu selle kohta head sõna, manhandling on peaaegu see, aga minu jaoks natuke teise varjundiga. Igatahes hoiatasin ette, et kui aasta aja pärast siin majas pidevalt käratatakse, et “ÄRA VÄNTSUTA KASSI!”, siis hoidku kõrvad lahti, sest on täiesti 50/50, kummale see käratus siin mõeldud on. Võib-olla ma olen lihtsalt kade, sest ma ise ei jaksa seda seitset kilo hetkel ringi tassida.

Ja kolmas minilugu. Meil rasedajoogas loetakse tihti tunni alguses tunnis käinud naiste sünnituslugusid. Viimases tunnis oli lugu naiselt, kelle rasedus oli juba 41 nädalat ja kellele öeldi, et kui ta järgmiseks hommikuks ise sünnitama ei hakka, kutsutakse sünnitus esile. Ja ta ütles oma kirjas nii kenasti, et läks mehega veel veidi tülli, sest tema tahtis oksütotsiinitaset tõsta, lootuses, et see algatab sünnitustegevuse, aga mees tahtis magama ära minna. See on nagu kõige viisakam eufemism, mida ma kunagi kuulnud olen selle kohta, et “üritasin keppi nuruda, aga mees tahtis magada”. 🤣 Nimelt oksütotsiini vallandumisele organismis aitavad kaasa igasugu füüsilised õrnutsemised, käesurumisest ja kallistusest kuni seksini välja, aga orgasm on siin muidugi see imerohi.

Hilisem täiendus: mulle tuli veel see ka meelde, et kõige lahedam kokandusalane mahuväljend, mida ma tean, pärineb Martha Washingtoni kokaraamatust, kus oli an egg’s worth of butter. Täiesti geniaalne mõõtühik lihtsalt.