anna kannatust

Jälle need sõnad, sõnad, sõnad

Ei saa me eemale sellest teemast, alles kurtsin, et ei lasta sojapiima piimaks kutsuda, nüüd olen ise selle joone teisel pool. Läksin nimelt Prismas hoogu, nägin sarnast pakki (ma ei viitsinud seda päris õiget otsida) ja ilma üldse verbaalsele keelele mõtlemata lasin end pildikeelel petta. Nimelt oli sellel asjal eesti keeles kirjas küll, et see on maasikakissell, aga minu mõtted olid kohe sellel imelisel ja kahtlemata ebatervislikul asjal, mida paljud rootslased hommikusöögiks söövad. Teate küll, midagi sellist kreemi ja tarretise vahepealset, mis on piimaga NII HEA. Noh, selgus igatahes, et see asi, millel oli eesti keeles juures kiri kissell (ja tglt oleks ilmselt rootsikeelne soppa ka pidanud vihje andma), pigem selline lääge jook, mille sihtgrupp mulle täiesti aru saamatuks jääb. Kes see tahab sihukest asja?

SEDA lootsin ma tegelikult muidugi saada

Ma lihtsalt olen vaadanud, et mõni teine välismaine hitt on viimase paari aastaga järsku populaarseks saanud. Näiteks mõne aasta eest oli pumpkin spice latte veel selline imeasi, et eestlane sai seda ainult Soome laevas olevast Starbucksist, aga nüüd müüb iga hipsteriurgas (ärge ostke, see on lääge solk). Nii et tõesti mõtlesin rõõmuga, et ju on ka mu maasikakreem lõpuks Eestisse jõudnud. Seda enam, et normaalselt guugeldada seda ju ei saa, sest eesti keeles on maasikakreem hoopis teine asi, eeldaks selle nimega mingit kohupiimakreemi sarnast konsistentsi. Aga võta näpust, kaks eurot nagu maha visatud.

Väike lisalugu, ka keelest. Õpetasin Cyrusele selgeks sõna väntsutama, sest tema ja ta õde mõlemad rabavad Freddy igal võimalusel sülle ja tassivad teda mööda elamist ringi, kuigi kass ise tahaks üldiselt tagasi oma toidukausi juurde minna, vaatama, kas ehk on varsti söögiaeg. Ja inglise keeles polegi nagu selle kohta head sõna, manhandling on peaaegu see, aga minu jaoks natuke teise varjundiga. Igatahes hoiatasin ette, et kui aasta aja pärast siin majas pidevalt käratatakse, et “ÄRA VÄNTSUTA KASSI!”, siis hoidku kõrvad lahti, sest on täiesti 50/50, kummale see käratus siin mõeldud on. Võib-olla ma olen lihtsalt kade, sest ma ise ei jaksa seda seitset kilo hetkel ringi tassida.

Ja kolmas minilugu. Meil rasedajoogas loetakse tihti tunni alguses tunnis käinud naiste sünnituslugusid. Viimases tunnis oli lugu naiselt, kelle rasedus oli juba 41 nädalat ja kellele öeldi, et kui ta järgmiseks hommikuks ise sünnitama ei hakka, kutsutakse sünnitus esile. Ja ta ütles oma kirjas nii kenasti, et läks mehega veel veidi tülli, sest tema tahtis oksütotsiinitaset tõsta, lootuses, et see algatab sünnitustegevuse, aga mees tahtis magama ära minna. See on nagu kõige viisakam eufemism, mida ma kunagi kuulnud olen selle kohta, et “üritasin keppi nuruda, aga mees tahtis magada”. 🤣 Nimelt oksütotsiini vallandumisele organismis aitavad kaasa igasugu füüsilised õrnutsemised, käesurumisest ja kallistusest kuni seksini välja, aga orgasm on siin muidugi see imerohi.

Hilisem täiendus: mulle tuli veel see ka meelde, et kõige lahedam kokandusalane mahuväljend, mida ma tean, pärineb Martha Washingtoni kokaraamatust, kus oli an egg’s worth of butter. Täiesti geniaalne mõõtühik lihtsalt.

17 kommentaari “Jälle need sõnad, sõnad, sõnad

  1. Otsisin, kuidas rootslased kodus oma maasikakreemi teevad ja tundub, et see on lihtsalt paksemat sorti kissell, kuhu nad panevad sidrunimahla sisse, et liiga lääge ei oleks. Maasikad, vesi, tärklis, suhkur, sidrunimahl.

      1. ma arvan, et ma ise nii teekski. Lisatärklis külma kisselliga ära segada ja siis kuumutada, et paksuks läheks. Sidrunimahla muidugi ka, kui su põhihäda oli, et läila.

  2. Rootsis olles ei teadnudki, et sihuke asi nagu maasika-kreem olemas on, küll aga õppisin nende pohlamoosi kaifima. Momendil on meil pohlamoosivarud otsakorral, ootame pikisilmi millal Rootsi valge laev uue laariga kohale jõuab. Tavaliselt tellib kaasa Rootsi jõululaadalt ikka kaks ämbrit – rootslased ise kutsuvad seda kraami süldiks, aga eks need svenssonid alati veidi kentsakad olnud 😛

      1. Mõnes mõttes on Tomil seekord õigus: rts “sylt” tuleb verbist sylta, mis alguses tähendas “soolaga sisse tegema”, sest sool oli kõige tavalisem konservant, ja neil oli sellest verbist juba moodustatud ka nimisõna “sylta”, mis tähendab meie süldi moodi toitu (loogika see, et “liha on soolaga ära keedetud ja leem tarduma lastud”). Kui ka suhkur piisavalt odavaks läks, et säilitusainena kasutada, laienes sama sõnatüvi üldse hoidistamise peale, sh moosikeetmise. Nii et sisuliselt võiks öelda, et rootslaste jaoks on moos suhkrusült.

        1. Aga sylta ongi Rootsis sült, mitte moos ega tarretis. Sylta ajalugu on jah selline, aga sylt on hoopis teine sõna. Meil on oma keeles ka selliseid sõnu, mis väga sarnased, aga millel pole sama tähendus 🙂 Teine teema on muidugi sõna päritolu, et kas sõnal sylt, mis tähendab moosi või tarretist, et kas sellel on seos soolamisega. Ma püüdsin sõnaraamatust päritolu leida, aga ma ei näe, et sylt oleks syltaga kuidagi üldse seotud.

        2. vt sõna “sylt” etümoloogiat.
          https://sv.wiktionary.org/wiki/sylt

          Viitab soolamisele (“Etymologi: Sedan cirka 1755, av sylta; besläktat med salt.”).
          Ma juhiks veel korra tähelepanu sylta-artiklile – verb “sylta”, mis tähendab suhkruga konserveerimist, on etümoloogiliselt seotud algse soolamistüvega. Ja ma ei näe põhjust kahelda, et “sylt” ‘moos’ tuleb verbist “sylta” ‘suhkruga keetma’. See ei ole juhuslik homonüümia.

        3. vt ka rts etümoloogiasõnaraamatust http://runeberg.org/svetym/1014.html

          kus sylt on määratletud kui tuletis verbist sylta.

          Mille kohta omakorda:

          “1. sylta, /…/
          sv. även: salta in, göra sur, /…/
          Alltså möjl. egentl.: lägga i saltlake,
          sedan i allm.: konservera matvaror (också
          med socker).”

          lühidalt – kõrvuti tähendused ‘soolama, hapendama’; hiljem üldisemalt ‘konserveerima, sh suhkruga’.

          Viitab mh ka sellele, et see poleks esimene kord, kus on toimunud tähendusenihe soolasest magusaks:

          Dock kan betyd.-skiftningen även tänkas återgå på den gamla
          betyd.-växlingen av ’salt’ o. ’söt’.

          Või vt siit: http://www.allaord.se/sylt
          “Etymologi: Sedan cirka 1755, av sylta; besläktat med salt.”

        4. Natuke läks lappama. Ma tegelikult reageerisin sellele, et Tom väitis, et rootslased kutsuvad seda (sylt) süldiks. No ei kutsu – kui kutsuks, siis oleks selle nimi ka moosipurgil sylta. Leidsin ise ka nüüd viite etümoloogiale: http://www.allaord.se/sylt

      2. Tegu oli äpardunud üritusega nalja teha🙄 Rootsimaal elanuna õppisin ka svenskat praatama, lihtsalt tore sarnaseid eritähenduslikke sõnasid võrrelda😉

        1. Samas sõna päritolu kohta polnud aimugi, blogikommentaariumi lugedes võib veel enne surma targaks saada. Tegelt mulle hullult meeldib uusi juhuslikke teadmisi omandada – tänud!

        2. siis teeb sulle kindlasti heameelt teada, et ungari keelest on “sült” hoopis praad. See on tõesti juhuslik sarnasus (ja ainult kirjapildis, sest hääldatakse š-ga) – tegusõna “sül” tähendab “küpseb” ja -t seal lõpus näitab minevikku – “küpsenud”.

  3. Rootsis müüakse ka Ekströmi maasikakreemi pulbrit, aga mai tea, kas Eestis on võimalik seda kuskilt osta. Muidu kreemi koostises on 20 % maasikat ja kissellis 12%, niiet ainult tärklise lisamisest ehk ei piisa, et läägusest lahti saada. Võibolla natuke maasikamoosi lisaks päästaks asja.

  4. Pähh, maasika pildiga vesi.
    Isegi Canada kuivatatud jõhvikad on paremad.
    Või siis reaalne moos – igast pakijoogid on vrdl vanakooli kissellidega kuidagi liiga, ee, delikaatsed.
    P.s. oxytotsiini tekitamine töötab, mul aitas see reaalselt 2. lapse syndimise juures.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.