anna kannatust

Jälestan silmakirjalikke inimesi

On palju asju siin ilmas, mis mind natuke (või natuke rohkem) närvi ajavad. Siin on üks lahtine nimekiri.

Esiteks inimesed, kelle järel ma ootama pean. Kui on kokku lepitud, et midagi tehakse mingiks ajaks ära, siis võiks see nii ka olla, mitte nii, et ma pean ette arvestama juba, et see inimene raudselt jääb neli tundi hiljaks. Samas tuletas see eelmise nädala tõlketöö kohe meelde, miks ma ei saaks iial vabakutseline tõlkija olla — kohe, kui mind panna olukorda, kus mul pole kindlat rutiini, ei suuda ma enam normaalsel ajal tööga pihta hakata ja kõik jääb viimasele minutile. Ka siis, kui ma teen terve päeva vabaks, et just selle asjaga tegeleda, mu aju lihtsalt ei hakka tööle, sisemus karjub, aga ma EI tööta. Selleks, et olla tõhus, peab mul olema võimalik endale mingi rutiin ehitada (ja ka see töötab teatud tingimustes).

Vahemärkusena olgu öeldud, et see oli üks huvitav tõlge kõigile Eesti politseiriigi teemal kirejatele. See oli nüüd siis viimase kohtuastme otsus (ma ei jaga mingeid saladusi siin praegu, see lahend on prantsuskeelsena täiel kujul netist leitav), kus esimese hooga mõisteti kahele tüübile neli tuhat eurot trahvi (per koon, mõistagi) kohtu solvamise eest. Ja kui keegi mõtleb, et nad üritasid kohtusaalis kohtuniku pihta sülitada või kasutasid seal inetuid sõnu vms, siis te eksite, nad kirjutasid neli blogipostitust, kus kritiseerisid olemasolevaid kohtulahendeid viisil, mis Prantsuse riigi (või noh, vähemalt kohtu) meelest kahjustas kogu kohtusüsteemi mainet ja kvalifitseerus seega kohtu solvamiseks. Tuhat eurot blogipostituse kohta, kusjuures pange tähele, kirjutajaid oli ju kaks, vaevalt nad neid kõiki päriselt koos kirjutasid.

Ehk siis oleks meil siin selline elu, istuksime me Varrokesega mõlemad juba võlavanglas ja jagaksime õnnetult kuivikuid. (Jah, ma olen kursis sellega, et tavaliselt on naised ja mehed eraldi vanglates, aga kas te tõesti arvate, et ta oleks nõus meestevanglasse minema? See oleks ilmselgelt liiga gei ju. Ta on heteroseksuaalne mees, kes ei mõtle homoseksile, seega peaks ta olema segavanglas. Kui sellist veel ei ole, siis tehtagu!) Rääkimata sellest, et sel ajal, kui meil oli esimene lockdown ja rahvas nuttis, sest sõbrad võisid ainult kahekaupa jalutada, käisid Prantsusmaa politseinikud ka väikelinnades pahandamas emadega, kes lapsega kahekesi liiga kaua omaette pargis olid, sest ilmselt iial ei tea, millal koroona põõsast ninna kargab vms. Me oleme nagu või sees olnud siin.

Teiseks. Eestlased, kes ei saa aru, kus riigis nad elavad. Nagu jumal hoidku, vaata aknast välja ja pane helkur külge. Paari päeva eest oleksin õhtul kell kaheksa peaaegu sõitnud üle lapse, kes tuli JOOSTES põõsa tagant ja jooksis üle ülekäiguraja. Mitte üht helkurit. Ma saan aru, et ega nad Lasnamäel loetud ei ole ja lapsed ongi lollid, aga kas papat-mammat siis ka ei huvita, kas nende laps ellu jääb? Ja ma sõitsin kiirusepiirangust aeglasemalt, sest ülekäiguraja lähedal olid mingid muud inimesed ka, nii et ma tahtsin näha, kas nemad hakkavad sebra poole astuma või mitte. No ja täna sõitsin ma koju ja minu ees ületas sõites teed jalgrattur, kellel taas polnud ühtki helkurit peale selle standardvarustuse rataste küljes. Nii et pani mul nina eest läbi ja alles siis sain ma aru, et … rattal oli ka lapseiste ja selles istmes laps … Nagu tõesti, kas raske oleks vähemalt lapsele helkuritega riided selga panna v? Ma näen neid siin jalutades, pooled helgivad ka tänavalambi paistel nagu jõulupuud, ja hea ongi.

No ja siis tulin ma koju ja läksin jalutama. Ning kilomeetrikese pärast avastasin, et viskasin autovõtmed tuppa, aga sealt võtmekonksu all riiulil olevast helkurihunnikust ei võtnud midagi. (Mul on need, mis ümber käise käivad, et saaks kiiresti iga erineva jope külge panna.) Ei saa ju inimesele pahaks panna, ikka vahel ununeb. Proovige ometi natukenegi mõistmist üles näidata, kes meist siin ikka patuta jne.

Kolmandaks. Inimesed, kes sõltuvad liigselt välisest valideerimisest. Ainult iseendast räägin praegu. 😀 Olen kolm nädalat järjest igal nädalal Duolingos tahapoole kukkunud, sest nad muutsid oma süsteemi, ja see ajab mind NII ebaratsionaalselt närvi. Sest pole oluline, kas sa õpid, oluline on, kas joonistatud öökull sind selle käigus kiidab.

Neljandaks. See, mis hetkel Rittenhouse’i ümber toimub. Ma saan igati aru, miks teda süüdi ei mõistetud — kui asitõendeid vaadata, on täiesti selge, et polegi seaduslikku põhjust teda süüdi mõista. Nii lihtsalt on, nii et ma ei saa aru neist demokraatidest, kes internetis kisavad, nagu oleks tegu räige ülekohtuga. Kohus lähtub seadustest, seaduse kohaselt oli kõik korrektne. Aga moraalsel tasandil on vale nii see, et tal on vanemad, kes üldse lasevad 17aastasel sellisesse olukorda sattuda, kui ka see, et vabariiklased üritavad temast praegu mingit kangelast teha. Põhimõtteliselt laps tappis mitu inimest olukorras, kuhu ta poleks pidanud üldse sattuma (ja kuhu ta kogu saadaoleva info põhjal TAHTIS sattuda), seda käitumist ei peaks heroiseerima. See on lihtsalt kurb. Ja teiseks on see kahjulik. See kohtuotsus on küll ainumõeldav, kuid kahjuks annab see paratamatult ka hagu teistele vaimuhaigetele (mõlemalt poolt “rindejoont”), kes end vabadusvõitlejatena näevad.

P.S. Kui te tahate midagi toredat, mis tõesti on selline feel-good ja keegi ei saa igas osas surma ja naljad on sõbralikud jne, siis Ted Lasso on see sari. Esimene hooaeg ei tõmmanud mind nii hullult käima (seda enam, et pool ajast tundsin, et ma saan kõigist sõnadest subtiitriteta aru, aga lausete tähendusest ei saa, sest ma tean USA slängi, aga mitte briti oma), aga teine oli juba meganunnu. Point siis selles, et Ameerika jalgpalli treener satub Inglismaale jalgpallitreeneriks (mitte, et ta jalgpallist väga midagi teaks sel hetkel) ning sari jälgib seda, kuidas see eluke neil seal veereb, tüüpiliste (stereotüüpsete) jalgpalluritega, kes kõik tahavad olla peategelased, aga mõni on ikka pallipoiss jne.

13 kommentaari “Jälestan silmakirjalikke inimesi

  1. Valetada tuleb nii, et see raha sisse tooks, siis ei ähvarda mingi vangla. Ma usun, et see vaene ekreiidist kohvikupidaja on varsti poliitikas, riigikogus ja ministritoolis.

  2. Sõnavabadus polegi nii lihtne, et ütled valju häälega avalikus kohas mida sülg suhu toob 😉 Piiranguid on palju ja igal pool isesugused ja nendest üleastujaid karistatakse vähem või rohkem karmilt. Kas sellist demokraatiat me tahtsimegi 91’l aastal särasilmil vabasse maailma tormates?

  3. Kõik see demokraatia on silmakirjalikkusele üles ehitatud. Rohepööre ajab niipalju kuuma välja, et sulatab viimasedki jäämäed ära, aga nad sulavad niisama ka ära. 🙂

  4. Iga mölin pole veel sõna, mis peab vaba olema.
    Tehniliselt justkui oleks, aga.
    Karta on, et päris suurele osale inimkonnast demokraatia ei sobi. Ei sobi ka inimõigused, suhteliselt tasuta põhiharidus, solidaarne haigekassa ja meditsiin, reproduktiivmeditsiini kättesaadavus lihtrahvale jne. Sest millegi puudumine annab kellelegi võimu ilmaolijate yle ja võim on magus. See nähtus algab koduseinte vahelt md.

  5. Ma ei saa aru, mis sõnavabaduse piiramine siin on — rakendati ju vabadusega käsikäes käivat vastutust. Inimestele võimaldati eeldatavasti õiglast kohtupidamist, mitte ei visatud niisama pikema jututa kongi, või ei läinud saladuslikel asjaoludel kaduma. Ma selle juhtumi detaile ei tea, aga ilmselt on siin oluline nüanss see, KUIDAS nad kohtusüsteemi ja -lahendeid kritiseerisid.
    Teiseks.. mina sain alles ise autorooli minnes aru, KUI vähe on näha ilma helkurita liikleijaid. Ja tegelikult peaks helkurid olema eelkõige umbes põlve kõrgusel, aga miks ei ole ikka veel leitud head lahendust riputatavate helkurite kinnitamiseks, ilma et need paari esimese korraga kuhugi bussi- või autoistme vahele kinni jääks ja ära kaoks? (Või keegi teab midagi soovitada?) Helkurribad sobivad küll randme külge, aga jala või põlve ümber nagu hästi ei istu.
    Kolmandaks — kui keegi siin oma ülesandes feilib, siis on see ilmselgelt see validaator-öökull. Sest noh, öökull dopamiinipräänikuna on seal justnimelt selleks, et ka vähe algelisemad instinktid toetaks õpihimu, mitte et tahtejõud üksinda peab ratsionaalse mõistuse heaks kogu aeg musklit pingutama. Ma pean ennast kohati sellistest “mängudest” teadlikult distantseerima, kui ma tunnen, et mingite aktiivsusmonitori hourly või daily goalide (mitte)saavutamine hakkab kerge utsitamise asemel stressi tekitama/tuju rikkuma. Ja see juhtub nii hiilivalt, et mingi hetk üllatusega märkad, kuidas aju tegeleb tööülesandele keskendumise asemel hoopis sammuarvestusega.

    1. Ma selle esimese punktiga rohkem ironiseerisin ka. Aga helkurribadega olen ma sellel seisukohal, et kui öeldakse, et “helkur peaks olema põlvekõrgusel”, siis ei mõelda, et Martin Müürsepal ja viieaastasel lapsel peaks see ühtviisi põlve juures olema, vaid lähtutakse sellest, et autotuled on keskmisel mehel (sest keskmine inimene on alati mees, eks ole) põlvekõrgusel. Nii et kuna mina olen täielik jupats, siis mul võiks randme ümber olev riba asja ära ajada küll.

      1. Ma argumenteerin mõttes alati samamoodi oma õlakoti alumise nurga küljes tilbendava helkuri kohta: ma olen lühikeste jalgadega, see, mis minu puusast allpool on, ongi keskmise einimese põlvekõrgus.

        (ja koti küljes oleva helkuriga on palju parem šanss, et ta minuga kodust kaasa tuleb, kui millegagi, mille ma peaks iga kord ekstra kuhugi panema.)

        1. Koeraomanikel on siin hea, ma kümme aastat oma elust lootsin öistel jalutuskäikudel lihtsalt helkurtrakside peale – kui ikka helendav suur koer tee ääres helendava rihma otsas on, saavad kõik aru, et ju seal rihma teises otsas on inimene ka. 😀

        1. Ja siis kähku kaarega mööda, et helendavast tyybist kiirguvad ogavalgud su autot ära ei kraabiks.

  6. Muide, kohtu solvamisest: kuni 2015. aastani oli ka meil selline kord, et “[k]ohtu või kohtuniku laimamise või solvamise eest seoses tema osalemisega õigusemõistmisel karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.”

    Alates 2015 löödi kohtu solvamine ja laimamine lahku ja solvamisest sai kuriteo asemel väärtegu, tähendab, rahalise karistuse asemel trahv (mis ei saa praeguse seisuga olla suurem kui 1200 eurot, aga võib olla ka vähem) või arest (mis on lühem kui vangistus ja mis istutakse ära politsei arestimajas, mitte päris vanglas)

    Argument (ja minu arust hea argument) oli: “Kuigi kahtlemata on kõik nimetatud isikud ja
    nende töö väärt austust ja kaitset, on igasuguse laimamise ja solvamise (mille karistamisväärsus sõltub sageli kannatanu subjektiivsest hinnangust) kuriteoks lugemine käsitletav ülekriminaliseerimisena. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, kuid teo lugemine kuriteoks ei tohiks olla sõltuvuses määratlematust mõistest – see võimaldab liiga laia tõlgendamispraktikat ning kahjustab õiguskindlust.”

    Click to access karistusseadustiku_ja_sellega_seonduvalt_teiste_seaduste_muutmise_seaduse_eelnou_seletuskiri_3.12.2013.pdf

    Laimamine on selgem mõiste, seal ei piisa sellest, et “keegi ütles inetult” (mispeale läheb siis vaidluseks, mis kelle arust inetu ütlemine on), vaid peab olema tegemist ka valeinfoga.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.