faith

Tarbimisharjumused

Pidin pärast kõiki neid netist tellimise nalju ikka end ise mingitesse väikepoodidesse vedama, sest Cyrusel oli vaja igasugu imelikke asju, nagu näiteks melassi- ja maisisiirup, ning loomulikult oli tal neid vaja juba selleks nädalavahetuseks. Igatahes hakkasin selle peale mõtlema, et see on täitsa huvitav, mille alusel me üldse oma tarbimisvalikuid teeme. No näiteks oleme ca aasta aega Rimis käinud, sest see on lihtsalt kõige lähemal. Selle aja jooksul pole mul kordagi tekkinud mõtet, et äkki võiks ikka kliendikaart ka olemas olla, kuigi nüüd, kui nägin neid naljakaid aastakokkuvõtteid, siis mõtlesin küll, et äkki peaks. Ühelt poolt, jah, see pole tegelikult üldse naljakas, et nad ütlevad mulle, et suur vend jälgib, aga teisalt, jälgivad ju ka kõik teised, ei ütle seda lihtsalt otse näkku.

Aga nüüd viimasel ajal olen sundinud Cyrust endaga Viimsisse Coopi sõitma, sest külma ilmaga tahan ma maitsestatud kakaod ja kodulähedastest poodidest on Coop ainus, kus üldse midagi sarnast on (selline poolkohv/poolkakao — mitte täpselt see, mis ma tahtsin, aga käib kah). Cyrus ei vaidle raseda naisega, aga eile sain varase jõulukingitusena terve paki tšillikakaod, nii et ju ta ei viitsi eriti käia seal. 😀 Minu seisukohast win-win, sest no just seda ma tahtsingi, aga poest ei leidnud. Samas koju toitu tellides tellin juba pool aastat alati Selverist, sest kuigi neil on kõige kallim kohaletoimetamine, on Selver ainus, mis kuivatatud ploomi mahla müüb. Ehk siis mu mõte oli see, et kui inimesele on midagi parajasti vaja, siis võib ÜHE odava toote kättesaadavusest sõltuda see, kuhu ta kogu kuu toiduraha jätab. Turundusosakond näeb vaeva, teeb reklaame, kampaaniaid ja mida kõike veel, aga lõpuks ostetakse nädala toidukaup korraga sellest poest, kust keegi oma kohvikakaod sai.

Ehk siis mul on veits nagu tunne, et toidupoodide puhul on reklaamile kulutamine üsna mõttetu, sest peamiselt otsustavad inimesed nagunii kas asukoha, endale vajalike kaupade saadavuse või mõne kõrvaltvaatajale täiesti arbitraarse tunnuse alusel. Või noh, kui on Rimi ja Maxima kõrvuti, siis ma lähen sellesse, kus on parajasti minu seisukohast parem valik, mitte ei boikoteeri ühte neist teadlikult. Ma ei tea, kui paljud seda üldse teevad, aga mul tuleb seda üsna harva ette. Ainus näide, mis pähe tuleb, on see, et boikoteerisin mitu aastat Olerexi, kuigi minu meelest on seal parem toit kui StatoiCircle K-s, sest üks teenindaja Põltsamaa tanklas ütles mulle, et nad ei müü mulle mu oma topsi kohvi, sest kust nemad teavad, kui räpane mu tops on. Alles siis hakkasin uuesti käima, kui keegi siin blogis ütles, et nüüd igatahes müüakse (sest ilma oma lahkete kommentaatoriteta olen ma ju abitu nagu vastsündinud hüljes). Ja ma pole mingi super-duper keskkonnasäästja, aga lihtsalt tundub mõttetu iga kord üks tops minema visata, rääkimata sellest, et ükskõik, mis materjalist su oma anum on, ilmselt on sealt joomine meeldivam kui selle ühekordse papi lakkumine.

Millega seoses meenub, et vaadake see hiljutine skandaal, kus paljud inimesed internetis jaurasid, et hakkavad Olerexi boikoteerima, sest Olerex maksab vaktsineeritud töötajatele rohkem boonust. Ma mõtlesin tollal, et eks peaks siis omalt poolt jälle neid toetama või nii, aga … Ega ma ei saanud seda eriti teha, sest kurb tõsiasi on, et Olerex boikoteerib hoopis mind. Ma ei tea, miks, mitte üheski teises tanklas mul seda muret ei ole — ja tegelikult pole ka KÕIKIDES nende tanklates, — aga paljudes kohtades nende püstol lihtsalt ei tööta minu auto paagis. Teeb korra tsurts, viskab 100 ml välja, ning siis lõpetab töö. Kui üritan ise vägisi päästikut all hoida, ikka ei tööta. Ja kuna mul pole kunagi meeles, millisest nende tanklast mul on võimalik kütust saada ja millisest mitte, siis ma praeguseks lihtsalt väldin neid. Ei teagi, miks ma nende jaoks persona non grata olen, poleks vist pidanud neid seoses selle topsisaagaga avalikult kiruma.

P.S. Tean, et kõik vihkavad mind selle eest, aga … Mulle tegelikult meeldib praegune ilm. Lihtsalt puhtast mugavusest. Autoga kuskile minekuks pole vaja enne lund rookida. Jalutamas saab jälle käia! Üleeile tegin üle kahe nädala taas kümnekilomeetrise ringi, vahepealsel liuväljal oli ka 3-4 km katsumus. Minu elukvaliteedi koha pealt igas mõttes parem kui need lõputud hanged. Lähengi kohe ja naudin, ega praegu ei tea kunagi, kauaks seda õnne on.

40 kommentaari “Tarbimisharjumused

  1. Mulle väga meeldib praegune ilm. Mu lemmik talv EVER oli see 2019/2020, kus lund ei tulnudki ja miinuskraade ka mitte. Ma ei igatse lund ega külma mitte kunagi mitte üheski kontekstis. Ilmselgelt ma ei peaks siin kliimas elama, aga jah…

  2. Teil seal võib juba jalutada saada, aga ma olin sunnitud täna kolm tundi JALGSI Tartu linnas veetma (auto oli remondis, tegin aega parajaks) ja päris õudne oli. Lihtsalt lumega ei ole iial nii libe, kui jää ja sulaga. Ning vähemalt Turu tänaval seda jääd ikka on.

    1. Põhja-Eestis hakkas nii palju hiljem lund sadama kui siin, ju siis see väiksem kogus sulas rutem ära ka. Tartus oleneb ka, kus, kesklinna jalakäijatsoonid on juba paar päeva käidavad olnud.

      1. Matkasin eile õhtul Elva metsades ametlikul matkarajal 3km. Juhtisin tõrvikumatka. Oli väga ränk, aga tulime toime, mitte ühtki luud ei murtud! Sulailm on matkamiseks saatanast, kui peab järgima sissetallatud rada.

  3. RIMI saalikujunduse osakond on aastaid hoolega tööd teinud, et mind sealt eemale hoida. Maxima personaliosakond – sama. Ainus neutraalne pood ongi Selver.

  4. Rimi kliendikaart mulle meeldib, siis “suur vend” näeb mida ostan ja annab üsna pidevalt mu põhiostudelt soodukat. Ja kuna tangime Nestes vahel siis see kogub ka kaardile lisaraha.
    Ja praeguse ilma suhtes kuulun ma ka ebapopulaarsete sekka, ma tõsiselt pigem sumpan mudas kui igal hommikul autot hangest välja kaevan ja mööda rööpaid tööle roolin. Natuke valgem võiks ju olla aga see pime aeg on mööduv nähtus…

      1. Vaata, Morgie, siin räägivad inimesed, kes elavad reeglina Tallinnas. Seal nähtavasti sellist muda ei ole, nagu meil siin kolkas.

        Aga kui nüüd postituse peateemast rääkida, siis jah, toidupoodide reklaam on enamasti mõttetu. Vähemalt meiesugustele küll. Kujutan ette, et mingi protsent inimesi (tõenäolisemalt pensionärid) lappavad kõik reklaamid ajaviiteks läbi ja siis ostavad ühest poest kolm kopikat odavamat võid ja teisest viis kopikat odavamat kohvi. Eks ma ise ka ostan soodukaga üht-teist, kui poes peale juhtun, aga eeltööd küll ei viitsi teha. Poodi lähen ikka selle järgi, kuhu mugavam või lähem minna on.

        1. Kinnitan postitöötajalt kuuldud infot: on olemas inimesed, kes helistavad posti ja nõuavad kurjalt aru, kui selle nädala sooduspakkumiste lehed on postkastist puudu.

        2. Mhmh, minust on pooleteise aastaga täielik maakas saanud ja ma eelistan iga kell sellist lund, mille all on jäätunud maapind, sest selleni on võimalik auto välja kaevata, mingile ilasele pehme porise pinnaga plussviiekraadisele ilmale, kuhu auto ennast kinni kaevab…

  5. Mina olen õrn lõunamaa loom ja talve ei armasta. Suuski hoian pööningul pantvangis ja kui kylm liiga kõvaks läheb, panen yhe paari õues rituaalselt põlema. Las siis talv nutab, vaat nii.
    Klari mainitud talveisend oli tõesti eepiliselt mõnus.

  6. P.s. ma kahtlustan, et inimeste postkastidesse topitavad ajalehed ei ole mõeldud töötama, nagu tavaline leht – loed, et linnavalitsusest saab tasuta sukapykse, ja tormad otsekohe järtsu, vaid et neil on kindel summa turunduse peale raiskamiseks mõeldud põhimõttel, et enamus inimesi loeb: “Rimi,” ahah, toidupood, ma siis nyyd tean ja möödaminnes jooksen läbi. Ylim lõviosa ka meie pere ostukorvidest sisaldab reklaamlehtedes leiduvat kaupa vähe, kui yldse. Ma ei ole MITTE KUNAGI menyyd koostanud selliste lehtede sisu uurides, sest pakutava valik on, ee, suvaline ja selle jälgimise rahanduslik mõju 0. Pigem sobib see tõesti advanced poeorienteerujatele, kellel see eluviisiks, nagu nt pensionärid.

  7. Eestis konkreetselt ostan kohvi ja õltsi rohkem kui lemmikmark juhtub minu väisatavas poes soodne olema. Valiku ja küpsetisteleti poolest eelistan Selverit(Järve). Väljamaal ostan seda puuvilja rohkem mis soodukal, banaani samas iga kell, hind niikuinii sama. Bensu soodusostmine on siinmaal levinud hasartne hobi. Hindasid teatatakse raadio uudistes kõrvuti koroonanumbrite ja valimitulemustega, osa kodanikke põrutab põhimõtte pärast linna teise otsa kus liiter 3 senti odavam🙄

    Olen talveinimene, mida rohkem lund seda uhkem, külm hakkab alles alla -30°C juures veits segama. Eile oli liiga palav joosta +14’ga, kuna olin harjumusest fliisi selga unustanud, täna paari miinuskraadiga mõnus

      1. Ma ei teagi, kas minust on väga ebaviisakas või lihtsalt väga maakas vihjata võimalusele, et mutta (mis on pikaajaliste 0 kuni +5 temperatuuride paratamatuks tagajärjeks) võib ka põlveni sisse vajuda ….

    1. Pm looduslik lahtisti jah. Mul enam pole nii hullu, praegu joon vähem kui paki nädalas ja saaks ka ilma hakkama, aga teisel trimestril oleksin nutnud ilma selleta. Ainult seda peab muidugi silmas pidama, et mõju pole kohene, kui jood suure klaasi ja ei tunne midagi, siis ära joo teist klaasi, vaid oota vähemalt mõned tunnid. 😁

    2. kuivatatud luuviljalised tunduvad seda üldse tegevat, mu tutvusringkonna soovitus on siiani olnud “kuivatatud aprikoosid ja joo külma vett peale”.

  8. Jaa, ma olen kah üks neid väiklasi inimesi, kes teadlikult boikoteerib kauplusi:
    a) Maxima oma personalipoliitika pärast
    b) Prisma nende nõmeda püsikliendisüsteemi pärast (aastaga aegub, nagu mida?), pealekauba on see mõttetult kallis ning oli mu jaoks põhipõhjus seal üldse käia üks konkreetne tuunikonserv, mida ühtäkki enam ei müüda ja kuskil mujal kah saada pole
    c) Sportland, sest hakkasid ühtede mitte just odavate saabaste garantiiprobleemiga mind solgutama
    d) Matkasport, kellel olin aastaid püsiklient olnud, sinna krooni ajal tuhandeid viinud, kuid kes pidas siiski tarvilikuks ühe mõneteisteurose garantiiremondiga ihnutsema hakata ja mind seljakoti sanga tahtlikus lõhkumises süüdistada. Lisaks on mul seal mitmeid sõpru-tuttavaid töötanud ja kõik on rääkinud selle pereettevõttes toimunud personali kehvast kohtlemisest.
    d) K-rauta suutis tellimusega kaasnenud suhtlusega välja vihastada, samuti nende manipuleerivad “hinnaalandused” (enne pühi tõstavad hindu, et siis pühade ajal kilgata, et näe, lasime odavamaks)

    Nii et reklaami asemel soovitaksin ettevõtetel oma pappi klienditeeninduse (p)arendusele kulutada, häid töötajaid hoida ja oma poliitikat kohendada. Matkasport ja Sportland on nt siinkirjutaja mõnitamisega kaotanud aastatega mõned tuhanded.

    1. Aa, sinu jutu peale tuli mulle meelde, et Matkaspordis ei käi mina ka tõesti kunagi, vaid eelistan Matkamaailma. Mitte mulle osaks langenud kogemuste tõttu, aga samuti on piisavalt paljud tuttavad rääkinud, et seal ei ole toredad inimesed. Matkamaailmas (vähemalt Nõmme esinduses) on kuidagi mulle hulga meeldivam suhtumine ka, väga hea teeninduse kvaliteet.

  9. Ma tellisin just selverist esimest korda kulleriga süüa, sest neil oli norm tort valikus ja mul ei ole aega maalt linna tordi pärast ainult sõita 😀 Samas odavam oleks vist olnud sõita siiski, nende kojuvedu on ikka kirves teistega võrreldes.
    Ma kohvi osas võin küll poodi vahetada, kui mu lemmikud on kuskil tavahinnast rohkem kui 50% odavamad.

    1. Ma olen Selveri kohta just vastupidisest aru saanud – et nad toovad täiesti pärapõrgusse ka söögi kohale üsna odava raha eest? Umbes et elad Piirissaarel või Endla rabas ja siis Selveri amfiib toob sulle arbuuse v konjakit.

      1. ma olen aru saanud, et võtmekoht on siin “pärapõrgusse”. Ehk sinna, kuhu ükski teine kett ei vea, siis ei ole ka hindu võimalik võrrelda.

      2. Ma ei ela pärapõrgus ja siin on valida Selveri, Rimi ja Coopi vahel. Olen kõik ära proovinud. Coopil oli pikalt teatud summast alates tasuta transa ja kuna ma tellisin kord nädalas, sain selle kenasti täis. Rimil oli mingil kellaajal 99 senti kui viimati tellisin ja neil on paberkotid, mis mulle meeldib. Coop küsib nüüd ligi 3 eurot ja alates 30 eurost saad üldse koju tellida, alla selle ei saa. Mul ei lähe palju üle, seega ma ei tea, kas suuremast kogusest alates on ikka tasuta või ei.
        Selveril praegu 4.90 ja ma märkasin siis kui olin juba toidukorvi komplekteerinud. Ja kuna mul on seda torti väga reedeks vaja ja kohapealsed tegijad on umbes tellimustest, siis pika hambaga tellisin. Mitte et see oleks suur probleem, vaid kuskil seal 3 ja 4 vahel on minu piir ilmselt, tõrge tekkis. Pigem planeerin edaspidi paremini ja pigem sõidan linna.

        1. Mhmh, minu jaoks on ka Selveri kojutellimine ikka kallis – nii et kui vähegi aega on, käin lihtsalt ise seal ja ostan seda kuradima mahla neli pakki. Kõik muu saab Rimist ka kätte.

        2. Selveri kulleri tasu ei sõltu ostusummast, ja elades pool ajast “pärapõrgus” ehk u 20km kaugusel poest, siis juba aja kokkuhoiu mõttes tasub see 5 eurot päris tihti ära. Mul on teistpidi planeerimise probleem, et kui midagi samal õhtul vaja, ei pruugi kulleri aega enam saada. Ning jah, Selver on ainus, kes siia kojukannet üldse pakub.
          Tallinnas kasutan kullerit pigem harva, peamiselt mugavuse mõttes, kui vaja sooduskampaania ajal suurem hulk vetsupaberit ära hallata. Ehk et jah, ma olen see inimene, kes need reklaamlehekesed läbi sirvib, et vaadata, kas mõned minu tarbitavad kallimad tooted (toiduõli, kohv, pehme vetsupaber..) on alla hinnatud, sest 50% soodustus on juba tuntav.

        3. Mul on see, et kui on korraga vaja palju raskeid ja suuri asju (6-pakk mullivett, vetsupaber, mitu liitrit piima, mahla jne), aga Cyrusel parajasti käed tööd täis, siis pigem tellin – nii palju aega ta ikka leiab, et värava juurest need tuppa tassida, ja ei pea rase end ise pooleks tõmbama.

        4. No te elate sisuliselt linnas, mina ei räägi sellest. Need minu referents-tuttavad, kes Selveri kojukannet kiidavad, elavad suvel lähemast Selverist kaugemal kui tund. Külapood on lähemal, aga ise sinna minna on mitmel viisil keeruline. Ja peres on seitse inimest. Viis eurot tundub seitsme inimese mitme päeva toidukorvi koju toomise eest üsna vähe.

          Tallinnas ei ole me ise kordagi kulleriga toidupoest koju tellinud, ei tundu vajalik. Ise töötasin veel robot-kullerite ehitamise ettevõttes…

  10. Me oleme jäänud Selveri kojukannet harjumusest kasutama – nad olid esimesed, kes pandeemia alguses olid valmis siia pärapõrgusse kaupa tooma. Jälle hea näide sellest, kuidas paindlikkus end ära tasub. Nüüdseks toovad siia ka teised ja ehk isegi soodsamalt, aga harjumusest kasutame Selverit.
    Üldiselt püüame küll siiski kullerit vältida, puhtalt selle pärast, et pakendit tuleb häirivalt palju, aga kui meil ikka nädala jooksul linna asja pole, siis ekstra poe pärast sõitma kah ei hakka.

  11. Toidupoe reklaamlehtedest hoian end eemale, ma olen lausa korduvalt erinevate reklaamide kojukannetega suhelnud, et tellitud kleps tähendab, et ma reaalselt seda paberipahna koju ei vaja. Kui vahepeal seda ignoreeriti (või olid pahatahtlikud naabrid, kes enda reklaamid minu postkasti surasid), siis vedasin tuppa ja sama targalt paberikonteinerisse. Poes käies midagi soodushinnaga märgates ikka ostan. Aga valiku konkreetse poe kasuks olen enne teinud – Coop on põhiline, sest harjunud kaubavalikuga, Rimi on nüüd kõige lähemal ja teised poed lihtsalt ei jää tee peale ette ning võõras poes ei meeldi käia, pool aega raiska lettide leidmisele ja ei ole ka seda kaupa, millega harjunud.
    Tellimisega tegelesin paar korda kevadel, püsivamalt kodukontoris olles oli hea ära kasutada Rimi 0.99 sendi transpordiaegu. Aga viskasid üle need miljon paberkotti + saamata jäänud lihaline.
    Ma olen see veidrik, kes jätab kliendikaardi soodustusega toote ostmata kui kaart mingil põhjusel maha ununenud.

    1. Kleepsudega oli millalgi selline lugu, et Eesti Post, praegune Omniva arvestas ainult enda (ehk Eesti Posti) trükitud ja epsetsiaalse avalduse peale saadud kleepsu, sest isetehtud kleepsudega tekkis jamasid – umbes et keegi naaber kleepis kõigile maja postkastidele isetehtud kleepsud peale ja siis hakkasid need, kes oleks reklaami tahtnud, vihaselt õnnetutele postitöötajatele helistama.

  12. Minu poeskäik sõltub ilgelt palju sellest, mis kaupa mul parajasti vaja on, sest mitte ükski pood ei müü kõiki mu lemmikuid.

    Niisiis, tahan Karumsi kohupiimakreemi – Maxima. Tahan Paadi Pagari vormileiba: mõni suurem Coop või Selver (väikestes ei ole). Tahan head nisuleiba – Rimi, seal on konkurentsitult parim; paremuselt järgmine on Selveri oma. Tahan huvitavat alkovabade õllede valikut – Maxima, Selver või suurem Coop, kõigis kusjuures erinev valik, nii et oleneb, mis margi järele isu on. Tahan hummust või kohupiimapirukat – Rimi (Rimil oleks pealtnäha nagu sama tüüpi pirukad nagu kõigil teistel, aga miskipärast paremad). Ja nõnda edasi.

    1. (Parima Teleturu häälega) Ja see pole veel kõik! Ma pean meeles pidama, kumba Rimisse minna, sest ainult üks müüb mulle meeldivat alkoholivaba siidrit. 😁

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.