faith

Miks endale ometi ise stressi tekitada

Olin loll ja läksin vaatama, mis mu eelmise aasta uusaastalubadus oli. Njah, kedagi vist ei üllata, et see lõputöö valmis ei saanud. 😁 Sel aastal olen targem ja luban, et loen vähem uudiseid. Millegi mitte tegemine võiks ometi olla lihtsam kui millegi tegemine. Küll see lõputöö ka tehtud saab, aga ma küll ei julge mingeid numbreid loopida.

Aastavahetus tuli muidugi rahulikult, vaatasime esmalt telekat ja siis aknast rakette. Näiteks The French Dispatch sai vaadatud, üsna hea oli. Eks Wes Anderson kas meeldib või ei meeldi, mulle meeldib. Aga nii palju ütlen ette ära, et seekord pole tegu ühe ühtse looga, vaid mitme erinevaga (iseasi, kas sõna ühtne on päris see, mids ta teiste tööde kohta kasutada, The Grand Budapest Hotel oli ju ka pigem fragmentidest koosnev lugu).

Teine film, mille võiks ära märkida, on The Pig, peaosas Nicolas Cage. Paljud kriitikud on selle pärast suht sillas olnud, sest nö anti-Wick, vägivald ei ole lahendus, lood kaotusega toimetulekust jne. Ma ei tea, ma olen liiga lihtne inimene, mulle mõjus Cage järjest “Where’s my pig?” korrutamas lihtsalt totralt. Nagu jah, ma sain muidugi aru, et neid teemasid käsitleti, aga see oli liiga üle võlli absurdne ja lihtsakoeline, et mõjule pääseda. Nii et ei, mina ei annaks 9.5 punktk kümnest, kaldun rohkem tavainimeste 5.5 poole, mida erinevatel saitidel näha võib.

Aga tegelikult tahtsin lihtsalt kõigile head uut aastat soovida. Et kõik need põnevad väljakutsed, mis tänapäeval uksest ja aknast sisse tungivad, teile ka jõukohased oleksid ja rõõmu valmistaksid!