anna kannatust · konnapoeg

Mees hammustas koera

Mäletate, ma alguses plaanisin oma esmasündinu tema isiklikku voodisse magama panna, aga feilisin ja ta jäi meie juurde magama? Noh, vähemalt keegi suudab järjekindlalt treeningmeetodeid rakendada, sest ta on põhimõtteliselt treeninud mind elutoa diivanil magama. Nimelt on seis selline, et kui ma pärast ta toitmist tema kõrvale oma voodisse magama jään, siis liigagi tihti teeb ta viie minuti pärast unesegaselt silmad lahti, näeb, et piimalähker on tema kõrval, ja hakkab rapsima, sest uni või mitte, väike lonks tundub ikka ahvatlev. Tegelikkuses on see väike lonks tihti õlekõrs, mis kaamli seljale saatuslikuks saab, näiteks kipub see väike unesegaselt juurde nõutud lonks teisipidi välja tulema. Aga kui ma magan parajasti teises toas diivanil või pesen pesu, magab tema ka rahulikult edasi, nii et järjest rohkem tunnen ma ka öösiti, et “super, ta magab, hiiliks minema”.

Mis on väga kena, aga kes siin keda kasvatama pidi? Vähemalt on järjest tihedamini juhtunud, et õnnestub magav beebi käest panna, ja vahel magab ta isegi rohkem kui 15 minutit edasi. Nii et ma ei kaota lootust, ehk õnnestub seda treeningut siiski ka teisel suunal teha.