faith · konnapoeg

Elame veel

See kombe on muumidega ja megaarmas, kuigi te selle nurga alt muumisid ei näe

Pole olnud väga tahtmist mammandusest kirjutada, sest nagunii valetaksin – asjad muutuvad nii kiiresti, et see, mis on täna tõsi, ei pruugi enam homme olla. Mõni päev näiteks sobib kõhukott, mõni päev ei sobi, mõni päev meeldib muusika, mõni päev mitte – mõni päev ta järsku isegi ei pööra enam pead hääle suunas (mis on ilmselt seotud sellega, et tal on nina kinni). Küll aga võin öelda, et olen viinud soovituse “maga siis, kui beebi magab” täiesti uuele tasemele. Mitte ainult ei maga ma siis, kui tema magab (päeval küll teises toas, sest kui ta mõneks sekundiks silmad avab ja mind näeb, tekib tal liiga kergesti mõte, et toit on parem kui uni), vaid tihti ka söön siis, kui tema sööb (protip: eelista kananagitsaid jms, mis võivad küll lapsele pähe kukkuda, aga mida ei pea sealt välja pesema), ning liigagi tihti nutan siis, kui tema nutab (nüüd õnneks küll juba tunduvalt vähem). Võib vist öelda, et 3/4, ainult tema eksistentsi viimane alustala on puudu, aga miski ütleb, et on ainult aja küsimus, millal me end ka ühel ajal täis laseme.

Loe edasi “Elame veel”