anna kannatust

Mina ei ole lehma laps

Minu ülipõnev järjelugu lõppes viimati selle koha peal, kus internet ja perearst soovitasid mul mõneks ajaks piimatoodetest loobuda. See tähendab, et tuleks vältida kõike, mis sisaldab piima või piimatooteid (nagu või, koor jms). Soovitatav on mitte tarbida ka šokolaadi ja viinamarju jms. Kas teie teadsite, et täielikud elustiilimuudatused on rasked? Või noh, ma oskasin teatud probleeme oodata, sest sest ma olen harjunud jogurti ja pudingi ja jäätise peal elama, aga ma eeldasin, et kahest viimasest on absoluutselt igas toidupoes ju ka veganvariandid olemas. Hah, selgus, et meil siin Grossi poes küll mitte, selleks peab ette planeerima ja väga teadlikult suurest poest toitu tellima. Üldse tundub mulle, et pea kõik sisaldab kui mitte piima, siis vähemalt võid, ma ei saa isegi viineripirukat süüa. Lisaks olen ma üks neist inimestest, kes pahas tujus tahab tükikest šokolaadi, sest mul on paha tuju, ja heas tujus tahab tükikest šokolaadi, et tähistada. Ehk siis kui mõni eluterve ema teeb oma teismelisele lapsele “Ma olin sinu pärast kümme tundi VALUDES!!!”, siis meie peres hakatakse ütlema “Ma loobusin sinu pärast kolmeks nädalaks ŠOKOLAADIST!!!”

Nüüd on kümme päeva möödas ja ütleme nii, et esimestel päevadel oli palju ka niisama koperdamist. Näiteks saatsin päris alguses Sirru poodi piimavabasid asju tooma (võileivamäärde asemel hummus, lehmapiima asemel mandlipiim jne). Ta tõi kogu selle kraami koju ning lisaks … õhtusöögiks kartuliputru, sest ta unustas ära, et seal on või ja piim sees. 😀 Mis seal ikka, eks ma siis ka sõin, mul oli kõht tühi. Paar päeva hiljem sain teada, et piimavalgu asendajana ei tohiks soja kasutada, sest neil on sarnane allergiapalett — ma olin jõudnud juba paar sojapudingit selle aja peale sisse keerata. Aga vigadest ometigi õpitakse jne. Tegelikult ei tohiks sellised väikesed eksisammud ka liiga olulised olla, sest üldiselt on talumatus spekter, st väikest kogust nad peaksid siiski taluma, aga ütleme nii, et umbes pool esimesest nädalast läks kohanemise ja sobivate asenduste leidmise peale. Alguses mõtlesin, et küll see saab alles kaalule hea olema, aga siis avastasin, et šokolaadi ja küpsised saab näiteks asendada banaani ja maapähklivõiga. Õnneks on sobivad ümberkaudsed kohad toidutellimiseks pigem tervislikud — need rasvasemaid asju pakkuvad kohad, mis mulle meeldivad, on kesklinnas ja siia ei too, aga Viimsis on näiteks Kauss, kust isegi minusugune kogemata mõne vitamiini saab. No ja samuti avastasin, et mõni asi, mida ma igapäevaselt olen harjunud tarbima, on juba vegan, näiteks peaaegu kõik Smushied ja mõned mulle meeldivatest püreesuppidest. Nii et päris kogu menüüd polnudki vaja välja vahetada.

Ei ole vaja meelde tuletada, et seda ma ikka ei tohiks süüa, sest šokolaad

Küll aga läks lörri mu plaan sõbrannaga pühapäeval esimest korda pärast pooldumist kohvikusse minna. Selgus, et kuigi pea kõik kohvikud pakuvad sulle rõõmuga mandlipiimaga kohvijooke, on veganküpsetiste valik minu ümbruskonnas üks suur ümmargune null. Ma täitsa ausalt arvasin, et kui igast Rimist saab vegankooki osta, küllap siis on MIDAGIGI ka igas kohvikus. Aga võta näpust. Olen siiralt üllatunud, sest veganeid ja/või allergikuid on tänapäeval ju piisavalt, et nad arvestatava turuosa moodustaksid. Ja siis on Pagaripoistes ÜKS vegankook. Café Lyonis pole üldse midagi meelitavat. Ehk siis Pirita kandis saab piimatoodeteta valmistatud kooki hästi varustatud toidupoest, mitte kohvikust. (Tõe huvides ütlen, et ega ma pole siin poes ka otsimas käinud, aga varasemast mäletan, et olen Rimis näinud.) Tuleviku tarbeks panen kirja, et kesklinnas on suisa kolm kohta, mida väga kiidetakse: Siin, Purée ja Kringel (kui teate rohkem kohti, kus häid vegankooke ja -küpsetisi pakutakse, pange julgelt kirja). Kesklinn on aga kaugel ja imiku uni lühike (ja minu energiatase oli pühapäeval ümmargune null, sest pool laupäevaööd olime koos üleval ja ma olin ikka täiesti kurnatud), nii jäid nad kõik minust testimata. Loodetavasti õnnestub homme pärast ämmaka visiiti siiski Kringlist läbi käia. Sõbranna nimelt välistas Siini, sest seal on seljatugedeta toolid. Disain loeb, kulla inimesed, selliste toolidega saategi ainult noortele hipsteritele müüa. (Hmm, ehk see ongi kaval taktika vanade peerude eemal hoidmiseks.)

Igatahes ei saa öelda, et ma nende kümne päeva jooksul erilisi muudatusi näinud oleksin, nii et kui neid järgmise kahe nädala jooksul ka ei tule, pole nagu mõtet kauem piima vältida ja ekstra vegankohti otsida. Kolm nädalat on täpselt nii pikk aeg, et pooled lapsed hakkavad selle aja peale ise gaasivaludest välja kasvama.

Aga kaal? Kaal, mis pärast korralikku sünnitusjärgset langust jõudis minu tavalisse talvekaalu ja siis hakkas stressisöömise tõttu jälle vaikselt ülespoole ukerdama, oli nüüd nädala ajaga täpselt kilo allapoole läinud, nii et kaalun nüüd vähemgi kui talvel tavaliselt. Aga no nüüd jõudis veganjäätis kohale, nii et vaevalt seda rõõmu kauaks on.

P.S. Ärge palun hakake mulle rääkima, kui lihtne on ise mingeid vegan asju teha, ma ei taha kuulda seda. Ilmselt pean ma piimavaba olema veel ainult paar nädalat, ma pigem kannatan selle aja salenedes (või B&J veganjäätisega) välja, mitte ei hakka pärast kolme tundi hakitud ööund pliidi ääres vegan-browniesid küpsetama.